Obsah (4)

§ 426§ 180§ 175§ 417

Kriminaalasi nr 1-11-9226 K O H TU M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. juunil 2013. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-9226 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistu

§ 426, 432 Jätta vabastamata K.T temale Tartu Maakohtu 21.09.2011.

a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista K.T-lt 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-11-9226 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

§ 180

lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul aravates 05.06.

1. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 21.09.2011.a otsusega tunnistati K.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8, 9, § 201 lg 2 p 1, § 203 ja § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust K.T-le Tartu Maakohtu 06.12.
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistusaeg algas 29.06.2011.a ja lõpeb 26.02.2015.a. Tartu Maakohtu 15.11.2012.a määrusega jäeti K.T tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabanemist tekkis 30.05.2013.a. K.T on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral:
3. Tartu Maakohtu 05.01.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga;
4. Tartu Maakohtu 30.03.2006.a otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 4 kuud vangistust, KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 4 kuud vangistust;
5. Tartu Maakohtu 06.12.2010.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.T vanglas distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral, viimati 14.12.2012.a kartserisse paigutamisega. Vabanedes asub elama vanemate juurde XXXX. 2012.a läbis sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ning 2013.a osales sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja Teadmine“. Osaleb vanglas majandustöödel. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 1900 euro. Vabaduses kuritarvitas alkoholi. Toime pannud suitsiidikatse
6. a. Probleemide lahendamisel jääb puudu analüüsivõimest, ei näe oma osa probleemide tekkimisel. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 59%. Riskivalemist lähtudes Tartu Vangla toetab K.T ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on K.T vabaduses olemas elukoht vanemate juures XXXX, kuid negatiivne on asjaolu, et elukoha läheduses elavad ka endised kuriteokaaslased. Kindel töökoht puudub. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, uue kuriteo toimepanemine katseajal, kriminaalne suhtlusringkond, alkoholi tarvitamine, stabiilse sissetuleku puudumine, riskeeriv elustiil. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. K.T seletas kohtuistungil, et teda on lubatud endise tööandja poolt tööle võtta XXXX. Varem ta töötas ka seal, kuid lahkus töölt lahkhelide tõttu töödejuhatajaga. Kriminaalkorras karistatud isikuid elukohas on, kuid mõned on ära läinud ka välismaale. Viimane vargus on metallivargus. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, mille kohaselt ta ei nõustu Margus tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega järgmistel põhjustel. Lähtudes KarS § 76 lg 3 tuleb esimeses järjekorras arvestada isiku poolt toime pandud kuriteo asjaoludega. K.T kannab hetkel karistust mitmete varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis iseenesest välistaks K.T ennetähtaegse vabastamise, kuid teised asjaolud, mida tuleb samuti arvesse võtta, välistavad selle siiski. Nimelt, tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestab kohus järgnevalt süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. K.T on kokku neli korda kriminaalkorras karistatud ning reaalselt viibib ta vangistuses teist. Ka varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Vangla poolt määrati ta läbinud sotsiaalprogrammi “Õige hetk”, osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis “Usk ja teadmine”, temaga on läbi viidud vestlused väärtushinnangute ja hoiakute korrigeerimise eesmärgil. Samuti osaleb ta vanglas majandusabitöödel. Samas pole tema käitumine vangistuses olnud õiguskuulekas – kokku on teda kolmel korral karistatud distsiplinaarkorras, millest kaks on kehtivat ning viimane on määratud 14.12.
7. Seega leiab prokurör, et kuna ennetähtaegne vabanemine ei ole mitte isiku õigus, vaid võimalus, peab selle taotlemiseks olema isiku käitumine vangistuses laitmata, mis annaks aluse teha järelduse, et isik on ka tegelikult aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ning teinud sellest õiged järeldused. K.T oma käitumisega vanglas pole näidanud nagu oleks ta valmis oma hoiakuid ja käitumist muutma. Vabanedes on K.T olemas elukoht vanemate juures, kuigi olmetingimused on väga kitsad. Kriminaalhooldaja on tulevase elukoha puhul toonud välja miinusena, et läheduses elavad paljud Margus kauri endised kuriteokaaslased. Vabanemisel K.T töökoht puudub, mistõttu on tema majanduslik toimetulek küsitav, kun aka vanematel pole võimalik teda materiaalselt toetada, kuna üksnes üks perekonnaliige töötab ning ülalpidamisel ja muidu materiaalselt toetust vajavaid pereliikmeid on peale K.T veel. Seega töökoha ning kindla legaalse sissetuleku puudus on margus K.T puhul kindlasti riskifaktoriks, et ta võib vabaduses hakata toime panema uusi kuritegusid materiaalsete vahendite hankimiseks. Margus K.T suhtes koostatud iseloomustusest nähtub, et ta ei näe enda osa probleemide tekkes, probleemide lahendamisel jab puudu analüüsivõimest ja oskusest mõista oma tegude võimalikke tagajärgi. Seega võib väita, et K.T ei ole teadvustanud oma kriminaalse käitumise tegelikke tagajärgi ega teinud karistusest vajalikke järeldusi. Tema kohta vanglas läbi viidud riskihindamise alusel esineb 59% tõenäosus, et K.T paneb kahe aasta jooksul toime uue kuriteo. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et K.T varasem elukäik, tema käitumine vangistuses ning hoiakud välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. K.T on oma varasema käitumisega väljendanud ilmselget lugupidamatust ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Kaitsja leiab, et K.T on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ta on vanglas osalenud sotsiaalprogrammides ja omandanud seal oskusi toimetulekuks. Tal on olemas töökoht ning sellest saadav sissetulek. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et K.T tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast ja eelmisest sama küsimuse läbivaatamisest on möödunud Vangistusseaduse § 76 lg 3 ettenähtud 1-aastane tähtaeg Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Töökoha olemasolu ei ole kinnitatud. Ainuüksi elukoha olemasolu ja lähedaste võrgustik elukohas ei ole küllaldane materiaalne alus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. K.T elukohas on ka kriminaalkorras karistatud isikud, ka kuriteokaaslasi. K.T eluviise iseloomustab alkoholi tarvitamine. Need asjaolud võivad tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamisel panna K.T raskesse olukorda ning viia teda kiiresti tagasi endiste eluviiside juurde. K.T vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal. K.T kannab karistusena vangistust teise astme kuritegude eest. KarS § 199 koosseisuga kaitstav õigushüve on omand. Kõik K.T varasemad kuriteod on seda õigushüve kahjustanud. Ka varasem reaalne vangistus ei hoidnud teda uuesti varastamast. K.T käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsipliinirikkumised. Arvestades kuriteo asjaolusid ja K.T isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole teda võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse läbivaatamisega kaasneb kulu õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 90.- eurot.

§ 180

lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi 1 aasta jooksul, sest

§ 417

lg 2 sätestatud tähtajal ei ole K.T võimalik menetluskulusid täies ulatuses tasuda. Ene Muts täitmiskohtunik