4-18-6080 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja: Harju Maakohus, Tallinna kohtumaj

) § 207 lg 1 ja

§ 242lg 1 järgi Kar

S § 63 lõike 1 ja

§ 207

lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot F.B (isikukood XXX; xxx) Vladimir Kolga, Eesti Õigusüroo OÜ, Endla 15, Tallinn PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134 maakohus otsustas:

1. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
2. novembri
3. a otsus väärteoasjas nr 2302,18,012525 F.B karistamises osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 40 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
6. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile. 1 4-18-6080
7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
8. Rahuldada F.B kaitsja kaebus osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne

§ 207

lg 1 ja

§ 242lg 1 järgi Kar

S § 63 lõike 1 ja

§ 207lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 7. novembril 2018 kell 17:46 Tallinnas xxx tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit, esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid, hea nähtavuse tingimustes põlesid tema juhitud mootorsõidukil esimesed udutuled koos lähituledega. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 73lg 2 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.

juuli 2011. a määruse nr 77 lg 6 nõudeid ja pani toime

§ 207

lg-s 1 sätestatud väärteo, samuti rikkus ta

§ 106

lg 3 ja § 42 lg 1 nõudeid ja pani toime

§ 242lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Kiirmenetluse otsusega määrati, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus tuleb tasuda ositi. Viimase osamakse tasumise tähtpäevana on märgitud
2. märts
3. Kuna kohtuvälise menetleja otsuses ei ole osamaksed määratletud teisiti, järeldab kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pidi isik tasuma rahatrahvi nelja kuu jooksul (
4. november 2018 –
5. märts 2019) igakuiselt võrdsetes osades, s.o 50 eurot kuus. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus
6. Kaebuses palub kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja
7. novembri
8. a kiirmenetluse otsus nr 10220151967943 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest F.B süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et F.B täitis oma teoga väärteokoosseisu ning puudub väärteomenetluse lõpetamise alus, siis muuta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
9. novembri
10. a otsus F.B-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas ning vähendada rahatrahvi kuni 10 trahviühikuni, mis on 40 eurot. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et F.B täitis oma teoga väärteokoosseisu ning ei ole alust mõistetud rahatrahvi vähendamiseks, siis tühistada otsus rahatrahvi tasumise aja osas ja määrata KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel, et rahatrahvi 200 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o igakuuliste maksetena 10 (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse esitaja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui kohus leiab, et tuleb kaebus lahendada kohtumenetluses, siis kaebuse esitaja soovib kohtuistungist osa võtta. 2 4-18-6080 Kohtuvälise menetleja vastus
11. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja vaidleb vastu kaitsja poolt kaebuses esitatud taotlustele. Kõik liiklusalased rikkumised on väärteoasja materjalidega tõendamist leidnud ja oma süüd on tunnistanud ka menetlusalune isik ise. Menetlusalune isik on kõik temale etteheidetavad väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu kõik väärteod on toime pandud ühe teoga ja KarS § 63 lg 1 alusel määratakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette

§ 207

lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada

§ 207lg 1 sätestatud sanktsiooni alusel, s.o rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on karistust kergendavate asjaoludena arvestanud, et menetlusalusel isikul puuduvad eelnevad karistused, ta aitas igati kaasa menetluse läbiviimisel ning tunnistas oma süüd. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Karistuses väljenduv hinnang teole peab mõjutama juhti seaduskuulekusele ja tunduma ühiskonnas õiglane. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et puuduvad alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Tehnilistele nõuetele vastavuse kontrolli mitte läbinud sõiduk ja algaja juhi tunnusmärgid täidavad liiklusohutust tagavaid eesmärke, mistõttu ei ole vaadeldavate väärtegude puhul tegemist vähetähtsate rikkumistega ega vähest avalikku huvi omavate rikkumistega. Kohtuväline menetleja palub jätta kiirmenetluse otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
2. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
4. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud etteheidetavate tegude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 9.

§ 106

lg-st 3 tulenevalt peavad autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht, olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. 3 4-18-6080 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et F.B-le on väljastatud esmane juhiluba kehtivusajaga 11. detsember 2017 kuni 10. detsembrini 2019. Seega oli väärteo toimepanemise ajal F.Bpuhul tegemist

§ 106lg-s 3 nimetatud isikuga, kellele on väljastatud esmane juhiluba.

Väärteotoimikus olevalt riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestiselt nähtub, et sõidukil puudusid taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Menetlusaluse isiku enda kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtub, et vastav tunnusmärk puudus ka ees. F.Btunnistab teo toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 106

lg 3 nõudeid ja pani sellega toime

§ 207lg-s 1 ettenähtud väärteo.

10.

§ 42

lg 1 alusel võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.

§ 2

p 10 alusel on halb nähtavus ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit. Väärteotoimikus olevalt riikliku järelevalve käigus tehtud videosalvestiselt nähtub, et teo toimepanemise ajal oli pime, sademeteta ja tee valgustus tagas nähtavuse vähemalt 300 m ulatuses. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt põlesid tal teo toimepanemise ajal eesmised udutuled koos esituledega, sest eelmistel päevadel on olnud udune ilm. F.Bunnistab teo toimepanemist ka kohtule esitatud kaebuses. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 42

lg 1 nõudeid ja pani sellega toime

§ 242lg-s 1 ettenähtud väärteo.

11.

§ 73

lg 2 kohaselt liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega ja tähtajad on sätestatud majandus- ja kommunikatsiooni ministri

1. juuli
2. a määruse nr 77 lg-s
3. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil xxx xx registreerimisnumbrimärgiga xxx lõppes tehnoülevaatus
4. juunil
5. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et sõiduki omanik on F.B . Seega väärteo toimepanemise ajal puudus menetlusaluse isiku poolt juhitaval sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja sellega rikkus ta

§ 73

lg 2 nõuet ja pani toime

§ 207lg-s 1 sätestatud väärteo.

1. Subjektiivsest küljest on teod toime pandud hooletusest. Isiku ütlustest nähtub, et ta ei veendunud enne sõitma asumist liiklusnõuete täitmises. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
2. Seadusandja on

§ 207

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 242

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kuna

§ 207

lg 1 ja

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 207lg 1 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi. 14. Vastavalt Kar

S § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 4 4-18-6080 õiguskorra kaitsmise huvisid. Isikule mõistetud karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus eeskätt arvesse seda, et toime pandi kolm erinevat liiklusalast rikkumist. Tegusid üksikult hinnates ei ole tegemist suurte rikkumistega, kuid tegude rohkust kogumis hinnates on süü keskmine. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Samuti arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ei ole varem liiklusalaseid rikkumisi toime pannud. Kohtuväline menetleja on karistuse määranud karistusmäära keskmises määras ja kohtu hinnangul on see proportsionaalne toimepandud tegudega.

1. Kohus ei pea praegusel juhul võimalikuks lõpetada väärteomenetlus otstarbekusest VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et F.B , isikuna, kellele on väljastatud esmane juhiluba vähem kui aasta enne teo toimepanemist, pani ühe teoga toime mitu erinevat liiklusalast rikkumist. Kuigi tema süü ei ole suur, esineb kohtu hinnangul avalik huvi selle vastu, et algaja juhi rikkumisele reageeritakse piisava rangusega, et tagada liiklusohutus. Esmase juhiloa omaja peab olema liikluses eriti tähelepanelik ja näitama üles piisavat hoolsust seaduse järgimisel.
2. Kaebuse esitaja palus ühe alternatiivina määrata rahatrahvi tasumine ositi 10 kuu jooksul. KarS § 66 lg-te 2 ja 3 kohaselt võib kohus rahatrahvi tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi, seejuures ei saa määratud tähtaeg ületada ühte aastat. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit menetlusaluse isiku majandusliku seisundi kohta. Samuti ei ole määratud rahatrahv, s.o 200 eurot niivõrd suur summa, et oleks põhjendatud selle tasumine jagada 10 kuu peale. Siiski kohus peab võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi tasumise tähtaja osas (otsuse täitmine ositi nelja kuu jooksul) ja määrata rahatrahvi tasumine ositi viie kuu jooksul, s.o igakuiselt 40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5