lg 1 järgi S.S ; isikukood XXX; kodakondsus EV; elukoht: x, Tallinn; töökoht: puudub Kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, esindaja Merit Saarm Väärteoasi Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
S.S 11.12.2018.a kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule edastatud kohtukutse on üle antud menetlusalusele isikule endale 07.11.2018.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kohtuistungisekretäri M. Kirs poolt. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et S.S-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.S väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leiab, et S.S-i süü LS § 201 lg 2, §
lg 1 järgi väärteo toimepanemises 26.07.2018.a on tõendamist leidnud: - menetlusaluse isiku S.S-i 12.09.2018.a antud ütlustega, millest nähtub, et otsustas ise rooli istuda, kuigi oli eelnevalt joonud paar õlut. Kahetseb tehtut. - tõendusliku alkomeetritulemuse väljatrükiga, millest nähtub, et S.S-i seisundi kindlakstegemiseks kasutati 26.07.2018.a kell 23.02 kuni 23.06 tõenduslikku alkomeetrit Dräger 2 Alcotest 7110 EST (taatlemistunnistus nr TTRC-18-00078). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,59 mg ja 0,60 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0, 54 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. - S.S-i suhtes 27.07.2018.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 1004T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus amfetamiini, metaamfetamiini. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 35 eurot. Joobeseisundi tuvastamise toimingute saatekirjast nähtub, et S.S-ilt uriiniproovi võtmine, säilitamine ja toimetamine ekspertiisiasutusse ning arstlik läbivaatus narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamiseks koos protokolli vormistamisega maksumus oli 96 eurot. - Hinnanguga joobeseisundi kohta, millest nähtub, et S.S esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, joovet ei esine. Joobeseisundi hinnangu maksumus 52 eurot. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik Marko Pilder kõrvaldas 26.07.2018.a S.S-i sõiduki Volkswagen Passat, registreerimismärgiga 427 MNJ, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1, 2, 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid, on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning S.S puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kainenemiseni või kõrvaldamise aluse äralangemiseni. S.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud 27.07.2018.a ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 31.07.2018.a S.S kehtivaid juhilubasid ei leitud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik Anti Poll kõrvaldas 09.04.2015.a S.S-i sõiduki Audi A4 Avant, registreerimismärgiga x, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning S.S puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. S.S on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus ja kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – S.S-ile inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, §
Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 26.07.2018.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt S.S kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o 09.04.2015.a kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu ning kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le 91. Seega puudus käesolevalt S.S vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2, 3 alusel. Seega pani S.S 26.07.2018.a kell 22.35 ajal Harjumaal, Saue vallas, Valingu-Jõgisoo 1 km juures toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. 3 Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on S.S selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et 26.07.2018.a kell 22.35 juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. S.S-i poolt LS § 69 lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks S.S-i süü omaksvõtule ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt kasutati 26.07.2018.a kell 23.02 kuni 23.06 S.S-i seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST (taatlemistunnistus nr TTRC-18-00078). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,59 mg ja 0,60 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,54 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli S.S-i väljahingatava õhu kohta mitte vähem kui 0,54 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Samuti on kohtu hinnangul menetlusalune isik pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna enda ütlustes on menetlusalune isik avaldanud, et enne sõitma asumist oli ta eelnevalt ära joonud paar õlut, kuid vaatamata sellele asus ta autot juhtima. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus pidi menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on S.S selliselt käitudes pannud toime LS § 224 lg -s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi. Lisaks eelnevale süüdistatakse menetlusalust isikut selles, et ta oli tarvitanud narkootilist ainet amfetamiin, metaamfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Arvestades narkootilise aine tuvastamist S.S-i organismist (uuringuakt 1004T), loeb kohus tõendatuks S.S-i poolt 26.07.2018.a nii narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Amfetamiin, metaamfetamiin kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja ehk tegemist on narkootiliste ainete rühma kuuluvate ainetega. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelnevalt märgitud ainetele. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiin, metaamfetamiin tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. 4 Seega on tuvastamist leidnud, et S.S pani toime NPALS §-s 15 väärteo, s.o narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise. 1 lg 1 ettenähtud Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud S.S-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2, §
§-s 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 järgi karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning LS § 224 lg 2 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et S.S on LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod toime pannud ühe teoga ehk tegemist on ideaalkogumiga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Arvestades eelnevat ja võttes arvesse karistuspraktikat, lähtub kohus LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 väärtegude eest karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb karistus määrata LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel. Kuivõrd NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tuvastatud hiljem, mitte vahetult sündmuskohal kinnipidamise järgselt, siis arvestades väärteo iseloomu ei ole alust väita, et menetlusalune isik oleks NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannud samaaegselt teiste väärtegudega ja seoses sõiduki juhtimisega. Seetõttu tuleb selle väärteo toimepanemine lugeda toime panduks eraldi teoga. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani lühikese aja jooksul toime kolm väärtegu, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis leiab kohus asjaolusid kogumis arvestades, et menetlusaluse isiku süü on väärtegude kogumis üle keskmise suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt ohtu. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele ega teistele liiklejatele. Lisaks puudus S.S ka juhtimisõigus ja tal esinesid m.h ka narkootilise aine tarvitamise tunnused, seega tuleb kaebuse esitaja süüd hinnata kogumis suureks. S.S on avaldanud enda ütlustes kahetsust toimepandu üle, kuid kohus suhtub sellesse mõningase kriitikaga. Karistust raskendavad asjaolud S.S-i käitumises puuduvad. Karistuse määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning siia alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, s.h tõendusliku alkomeetritulemuse väljatrükist, saab järeldada, et S.S asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis, olles seejuures teadlik ka sellest, et tal puudub üldse õigus mootorsõidukit juhtida. Kohus leiab, et antud juhul menetlusalune isik ei soovinud aduda iseendast tulenevat ohtu nii iseendale kui teistele liiklejatele ning seega rikkus teadlikult liiklusnõudeid. Seega, arvestades süü suurust, s.o menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra ning õiguskorra kaitsmise huvisid, ja lisaks ka juhtimisõiguse puudumist ja tal esinenud narkootilise aine tarvitamise tunnuseid, siis on kohus seisukohal, et rahatrahvi kohaldamine S.S-i 5 suhtes on välistatud ning tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid pikkusega 15 päeva ning NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga 5 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et S.S peab asuma kandma aresti hiljemalt 29. märtsil 2019.a. Samuti tuleb S.S-ilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv tasu kogusummas 183 eurot. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1, LS § 201 lg 2, §
Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.