Obsah (7)

§ 126§ 29§ 42§ 19§ 120§ 2§ 125

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Väärteoasja number 4-18-4723 Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Väärteoasi K.M

§ 126

lg 2 alusel K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,004140, läbi vaatamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx T K koostas 31.07.2018 menetlusalusele isikule K.M-ile väärteoprotokolli väärteoasjas nr: 2590,18,004140, mille kohaselt menetlusalune isik 31.07.2018 kell 21.28 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Tallinn-Narva maantee

1. kilomeetril, liikudes Narva suunas, juhtis autot kiirusega 125+/-8 km/h teel, kus lubatud kuni 90 km/h. Ületas suurimat lubatud 2 sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Menetlusalune isik rikkus Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V koostas 28.08.2018 otsuse väärteoasjas nr: 2590,18,004140, millega määras menetlusalusele isikule K.M-ile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. K.M esitas 14.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,
2. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 või muul õiguslikul alusel või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja otsus muu hulgas põhikaristuse liigi ja määra osas ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Vastavalt kaebuse punktile 3.

1. soovis menetlusalune isik kaebuse lahendamist kohtuistungil poolte osavõtul. Viru Maakohtu määrusega nr 4-18-4723 30.10.2018 määrati K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,004140 läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 05.12.2018 kell 14.
2. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik K.M , kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue, tunnistaja T K ja tõlk. K.M sai kohtukutse kohtuistungiks 05.12.2018 kell 14.00 kätte AET-is kättetoimetatuna 08.11.2018 kell 21.
3. 03.12.2018 esitas menetlusalune isik K.M Viru Maakohtule täiendused kaebusele, taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku kaitsmiseks kohtus ja taotluse tõlgi kaasamiseks. K.M märkis, et menetlusalune isik ei soovinud suulist menetlust ning oli nõus väärteoasja kirjaliku lahendamisega. Kohus tegi menetlusaluse isiku osalemise kohtuistungil kohustuslikuks omal algatusel

§ 126lg 2 alusel.

Lisaks sellele esitas K.M kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses võimatusega osaleda kohtuistungil (perekonnaliikme äkiline haigestumine), kuid tõendit, mis kinnitaks, et väljakutsutu ilmumata jäämiseks oli

§ 42lg 2 kohaselt mõjuv põhjus, ta kohtule ei esitanud.

Kohtuistungi protokollist väärteoasjas nr 4-18-4723 05.12.2018 nähtub, et kohtuistung lükati edasi. Viru Maakohtu määrusega nr 4-18-4723 28.12.2018 jäeti K.M taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Nimetatud määrus jõustus 24.01.

1. Olenemata asjaolust, et menetlusaluse isiku majanduslik olukord võimaldab tema riigi õigusabi taotlust rahuldada ja anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, leidis kohus, et K.M on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus võttis arvesse, et K.M on käesolevas asjas juba iseseisvalt esitanud väga põhjaliku kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele ning esitatud kaebust ka täiendanud ning tema kaebusest on arusaadav kaebuse sisu ja põhjendus ning taotletav eesmärk, s.o väärteootsuse tühistamine. Kohtu hinnangul on K.M käesolevas asjas võimeline ise oma õigusi kaitsma. 13.01.2019 esitas menetlusalune isik K.M kohtule digitaalselt allkirjastatud nõusoleku väärteoasja nr 4-18-4723 lahendamiseks kirjalikus menetluses. Selles märgitakse, et 14.09.2018 esitatud kaebuse punkti 3.
2. kohaselt soovis menetlusalune isik kaebuse lahendamist kohtuistungil poolte osavõtul. 05.12.2018 määratud kohtuistungist ei saanud 3 menetlusalune isik osa võtta. Menetlusalune isik kinnitab, et ka seni ei ole tal võimalust Eestisse tagasi tulla ega võtta osa väärteoasja lahendamisest avalikul kohtuistungil. Perekondlikel põhjustel on menetlusalune isik sunnitud viibima välismaal. Sisuliselt on menetlusalune isik väljendanud oma seisukohta väärteoprotokolli ja -otsuse kohta kaebuses ja kaebuse täiendustes ega saa midagi juurde lisada. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohus andis talle piisavalt võimalusi enda õiguste kaitseks, taotluste ja vajadusel uute tõendite esitamiseks. Menetlusalune isik esitas nii kaebuse kui ka täiendused kaebusele. Seega ei loo avaliku kohtuistungi pidamine vaidlusaluses küsimuses menetlusalusele isikule täiendavaid võimalusi enda õiguste kaitseks ja täiendavate argumentide või tõendite ja taotluste esitamiseks. Teiseks ei soovi menetlusalune isik venitada väärteoasja lahendamist sellega, et füüsiliselt ei saa asuda Eestis ja võtta osa avalikust kohtuistungist.

§ 19

lg 1 p 3 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures.

§ 120lg 1 näeb ette korra, kuidas menetlusalune isik sellest õigusest loobuda saab.

Nii võib maakohus lahendada menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuväline menetleja väljendas nõusolekut lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses vastuses menetlusaluse isiku kaebusele. Arvestades ülaltoodut ning tuginedes

§ 120

lg-le 1 koostoimes

§ 19lg 1 p-ga 3 võttis menetlusalune isik 14.09.2018 kaebuse punktis 3.5.

toodud taotluse avaliku kohtuistungi korraldamiseks tagasi ning teatab, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ta on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 120

lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul taotles menetlusalune isik K.M oma kaebuses asja lahendamist kohtuistungil, samuti leidis kohus iseseisvalt, tulenevalt K.M kaebusest, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, mistõttu Viru Maakohtu määrusega nr 4-18-4723 30.10.2018 määrati K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,004140 läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 05.12.2018 kell 14.00. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik K.M , kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue, tunnistaja T K ja tõlk. Olenemata asjaolust, et tuginedes

§ 120

lg-le 1 koostoimes

§ 19

lg 1 p -ga 3 võttis 13.01.2019 menetlusalune isik K.M 14.09.2018 kaebuse punktis 3.

1. toodud taotluse avaliku kohtuistungi korraldamiseks tagasi ning teatab, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta ja ta on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, on kohus jätkuvalt oma esialgsel seisukohal, et menetlusaluse isiku K.M kaebus tuleb lahendada kohtuistungil. Viru Maakohtu määrusega nr 4 -18-4723 28.01.2019 jäeti K.M taotlus väärteoasja lahendamiseks kirjalikus menetluses rahuldamata. K.M kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III xxxx A V 28.08.2018 otsuse peale väärteoasjas nr: 2590,18,004140 määrati läbi vaadata avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas, Rakvere Rohuaia 8 27.02.2019 kell 11.
2. Kohtuistungile kutsuti menetlusalune isik K.M , kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue, tunnistaja T K ja tõlk. Viru Maakohtu määruse nr 4-18-4723 28.01.2019 sai menetlusalune isik K.M 4 kätte AET-is kättetoimetatuna 05.02.2019 kell 18.
3. Samuti sai K.M kohtukutse kohtuistungiks 27.02.2019 kell 11.00 kätte AET-is kättetoimetatuna 05.02.2019 kell 18.
4. 25.02.2019 esitas menetlusalune isik K.M kohtule digitaalselt allkirjastatud teate ja taotlused väärteoasjas nr 4-18-
5. Selles märgitakse, et avalik kohtuistung väärteoasjas nr 4-18-4723 on määratud
6. veebruarile
7. a algusega kell 11.
8. Menetlusalune isik teatab, et siiani viibib välismaal ega saa võtta kohtuistungist osa.
9. jaanuaril
10. a jättis kohus menetlusaluse isiku taotluse lahendada väärteoasi kirjalikus menetluses rahuldamata. Varasema kohtumäärusega jäeti menetlusaluse isiku taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata põhjusel, et kaebus on põhjalik, väärteoasi ei ole niivõrd raske, et selleks tuleks kaasata professionaalset õigusabi ning seega võib menetlusalune isik kaitsta end ise. Lähtuvalt kohtukutses väärteoasjas nr 4-18-4723 sätestatust on menetlusaluse isiku ilmumine kohtuistungile kohustuslik.

§ 126

lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele. Menetlusalune isik teatab, et tema seisukohad on ammendavalt toodud seni kohtule esitatud menetlusaluse isiku menetlusdokumentides. Seoses ülaltooduga ning arvestades seda, et menetlusalune isik viibib välismaal, palub menetlusalune isik: - korrigeerida kohtukutse nii, et menetlusaluse isiku osalemine väärteoasja arutamisel poleks kohustuslik. - alternatiivselt lükata kohtuistungi aeg edasi määramata ajaks, kuni menetlusalune isik naaseb Eesti Vabariiki. Seejuures kohustub menetlusalune isik teatama tema naasmisest Eesti Vabariiki. - alternatiivselt korraldada menetlusaluse isiku audiovisuaalset ülekuulamist ehk kaugülekuulamist

§ 2ja Kr

MS § 468 lg 1 alusel. Menetlusalune isik on kaugülekuulamisega nõus. Menetlusalune isik viibib Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Vajaduse korral on menetlusalune isik valmis esitama täiendava teabe kaugülekuulamise korraldamiseks. - alternatiivselt määrata menetlusalusele isikule kaitsja riigi õigusabi korras. Isiku majanduslik seisund ei ole eelmise riigi õigusabi taotluse esitamisest muutunud. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil 27.02.2019 kinnitas kohtuvälise menetleja esindaja, et K.M hoidub teadlikult ja tahtlikult kõrvale asja kohtulikust arutamisest. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles jätta K.M kaebus läbi vaatamata. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku K.M 25.02.2019 kohtule esitatud taotlustest ükski ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. K.M kaebuse arutamist kohus teistkordselt edasi ei lükka, kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Asjas ei ole vaidlust selles, et kohus määras kaebuse arutamiseks teise kohtuistungi 27.02.2019 kell 11.00 ning kohustas menetlusalust isikut istungil osalema. K.M kinnitas kohtukutse kättesaamist AET-is 05.02.2019 kell 18.02. Seega on kohtukutse isikul käes piisava ajavaruga.

§ 126

lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku § -le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. 5

§ 125

lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid.

§ 42

lg 2 sätestab ilmumata jäämise mõjuvad põhjused, milleks on 1) väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; 2) kutse kättesaamise hilinemine; 3) muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus märgib, et K.M kaebuse arutamine 05.12.2018 kell 14.00 toimuma pidanud kohtuistungil lükkus edasi põhjusel, et ta esitas kohtule vahetult enne kohtuistungit mitmeid taotlusi, mis tuli lahendada enne asja sisulist arutamist. Kohus on kõigi seni esitatud taotluste osas oma seisukoha võtnud ega pea põhjendatuks asuda neid korrigeerima tulenevalt K.M kohtule 25.02.2019 esitatud uutest taotlustest. Puutuvalt alternatiivsetesse taotlustesse märgib kohus, et kohtuistungit ei saa lükata edasi määramata ajaks, kuni menetlusalune isik naaseb Eesti Vabariiki, seda enam, et ühel korral on seda juba tehtud. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette võimalust korraldada menetlusaluse isiku osavõttu asja sisulisest arutamisest KrMS § 69 sätestatud tehnilise lahenduse abil. K.M ei saanud jääda lootma sellele, et kohus ei tee talle kohustuseks kohtuistungist osa võtta. Kohus on leidnud, et kaebust ei saa lahendada kirjalikus menetluses, vaid see tuleb lahendada kohtuistungil. K.M on võimeline kohtuistungil ise oma õigusi kaitsma. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik