Esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid,
Samuti P.V , juhtides mootorsõidukit, sooritas möödasõidu paremalt poolt pärisuunas otse liikuvast sõidukist ühissõidukirea kaudu,
Kuna LS § 227 lg 2, LS § 242 lg 1 ja LS § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määrati nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2 järgi. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaebuses soovib kaebuse esitaja vaidlustada karistuse kiiruse ületamise eest. Kasutas autot, mis ei kuulu talle. Autol ei töötanud spidomeeter. Tegi möödasõidu autost, mis pidurdas tema ees, kuid pidurituled ei põlenud. Talle otsasõidu vältimiseks keeras kõrvalrajale ning otsustas temast mööda sõita. Saab aru, et oleks pidanud pärast kõrvale pööramist kiirust vähendama ja tagasi pöörama. Tegi valesti, et temast kiirust ületades mööda sõitis. Palub vabandust oma rikkumise pärast. On varasemalt karistatud, kuid on võtnud end kokku ja hakanud oma elu korda seadma. Tal on kaks alaealist last, kuid lastega elab lahus ja lapsed elavad oma emadega. Tal kohtuda nendega ei lasta, kui ei maksa elatist. Kuna tal varasemalt ei ole püsivat sissetulekut olnud, siis maksab kõigepealt elatise ning seetõttu on vanad trahvid ka osaliselt tasumata. Tegi lõpuks endale 29.03.2018 juhiloa ning sai töökoha. Tegi ka varem ehitustöid, kuid keerulise olukorra tõttu ehitusturul mitmel korral peatöövõtjad petsid teda. Praegu on tal kindel töökoht x ja x (x), kus teeb ehitustööd. Ehituse jaoks on vaja kohale viia materjale ja tööriistu, kohapeal elamise võimalus puudub. Seetõttu sõidab Tallinnast sinna tööle. Töökoht seal on tõendatav tööriistarendist tema nimele võetud dokumentidega (kontaktisik). Palub väga kohtul muuta tema karistust ning asendada karistus rahatrahviga. Vajab praegu väga seda töökohta. Suve alguses oleks võimalik tööd kaotamata ka lühemat aega olla 2 juhtimisõiguseta, kuid praegu tähendaks see järjekordse töökoha kaotust. Ainus võimalus tal trahve maksta on raha teenides. Lubade kaotus võrdub töökoha kaotusega ning sellega, et ei näe ega saa osaleda ka oma laste elus. Soovib kohtuistungist osa võtta. Kaitsja osavõttu ei soovi. Palub kohtul kaaluda karistuse tühistamist. Palub teda vabastada juhtimisõiguse äravõtmise karistusest või määrata sellele asendus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning lisas, et suvel saaks Koerus objektil soojakus ööbida, talvel ei saa. Sõiduki spidomeeter ei töötanud, sõitu alustades oli korras. Poole tee peal kadus ära. Sõiduk tuli just remondist. Ei katkestanud sõitu, sest tööülesanded tuli täita. Teavitas omanikku ja sõiduk pidi remonti tagasi minema. Oli kohustatud paigaldama algaja juhi tunnusmärgid. Esimene oli olemas päikesesirmi taga, tagumine oli olnud magnetiga ja oli ära kadunud. Teine kasutaja on samuti algaja juht. Päikesesirmi taga olevat teadis, kuid taha ei vaadanud. Ees liikunud sõiduk pidurdas silla peal, tekitas liiklusohtliku olukorra. Võttis korduvalt hoogu maha. Peale silda sõitis mööda. Oli ainult hetkeline kiirus, paremalt poolt sõitis mööda ühissõidukiraja kaudu. Edasi liikus liiklusvoolus. Teab, et ühissõidukirajalt on vaid pöörded lubatud. 21.06.2018 on karistatud kiiruse ületamise eest, nüüd hiljuti ka kui oli uue autoga ja sõitis asulasse sisse. Sõitis liiklusvoolu järgi. Rahatrahvide maksmisega on olnud raskusi, oli kinnipidamisasutuses, olid kohtukulud ning on tasunud võimaluste piires. Osa trahvidest on kustunud. Rahatrahvid on mõjutanud, ei ole igapäevane kihutaja. Mõistab karistust, kuid hetkeolukorras mõjub lastele, perekonnaliikmetele. Kui ei mõjutaks, ei kaebaks. Rahatrahvide tasumiseks on maksegraafikud. Viimane rikkumine oli Viljandi maanteel, linna sissesõidul. Waze GPS oli sisse lülitatud, alles hiljem tulid teavitused. Kui sõidab võõral teel, kasutab Waze GPSi. See pole igapäevane trajektoor. Igapäevaselt sõidab Peterburi teele, Koeru poole. Miks eesliikuja pidurdas, ei tea, tundis ennast ohustatuna, kui piduritulesid ei näe, ei oska kaugust hinnata. Teadis, et selline möödasõit ei olnud lubatud, kuid tegi seda ohu vältimiseks. Edasi on 70 km/h, kuid sinna oli veel tükk maad. Soovib töökoha säilitada, laste ees oma kohust täita. Kindlasti jälgib, et enne sõidu alustamist oleks vahtraleht ja jälgib tehnosesundit. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et määratud karistus vastab süü suurusele ja on põhjendatud. Menetlusalune isik pani toime üheaegselt mitu rikkumist, mistõttu süü on keskmisest suurem. Juhiloa vajalikkus oli teada enne rikkumise toimepanemist, kuid ometi ei hoidnud seda ära. Varasemalt määratud rahatrahvid on seaduses ette nähtud tähtaja jooksul tasumata, rahatrahv ei oma eripreventiivset mõju isikule. Peale arutusel oleva väärteo toimepanemist on menetlusalune isik jätkanud uute liiklusrikkumiste toimepanemist, viimane neist alles eelmisel nädalal. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise 3 menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi salvestise väljatrükist nähtub, et kaebuse esitaja P.V juhitud sõiduki Renault Kangoo reg. märk x sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 21.09.2018 kella 14:23 ajal mõõtevahendit LaserCam 4 LE0047. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 87 km/h asulasisesel teel, kus menetlusalusele isikule oli LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 84 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 34 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 34 km/h,
Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 34 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). 4 Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 34 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult. Sellises ulatuses kiiruse ületamisest saab aru ka juhul, kui spidomeeter ei tööta, kuivõrd kiirus on oluliselt suurem kui teistel liiklejatel. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et tegi möödasõitu autost, mis pidurdas tema ees ning millel pidurituled ei põlenud. Otsasõidu vältimiseks keeras kõrvalrajale ning otsustas temast mööda sõita. Saab aru, et oleks pidanud pärast kõrvale pööramist kiirust vähendama ja tagasi pöörama. Märkis, et kasutas autot, mis ei kuulu talle ning autol ei töötanud spidomeeter, mida avastas poolel teel, kuid kuna oli vaja täita tööülesannet, jätkas sõitu. Puutuvalt sellesse, et sõidukil ei töötanud spidomeeter peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 33 lg 2 p 2 sätetele peab juht enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles. Seega kui kaebuse esitaja sai teada, et sõiduki spidomeeter ei tööta ja ta ei ole suuteline seetõttu lubatud suurimat sõidukiirust jälgima, pidanuks kaebuse esitaja sellise sõiduki juhtimisest loobuma ning pöörduma lähimasse remonditöökotta sõiduki sõidukorda viimiseks. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt aga teavitas ta rikkest sõiduki omanikku, kuid jätkas sõitu. Seega võttis ta riski, et ta ei pruugi edaspidi lubatud suurimat sõidukiirust järgida. Puutuvalt lubatud sõidukiiruse ületamise põhjendustesse jääb kohtule arusaamatuks, miks oli vaja menetlusalusel isikul ületada lubatud suurimat sõidukiirust, kui väidetavalt sõiduk, millest ta möödasõitu tegi, pidurdas tema ees. Sellisel juhul oleks saanud menetlusalune isik teha tema ees pidurdavast ja seetõttu aeglasemast sõidukist möödasõitu ületamata selleks antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h. Kui aga menetlusalune isik tundis, et eesliikuv sõiduk kujutab endast temale ohtu, pidanuks hoopis ise kiirust vähendama ja jätma suurema pikivahe, et oleks võimalik ootamatule takistusele reageerida. Ohtu kujutavast sõidukist mööda sõites ja ohtlikku sõidukit enda taha jättes ei saa eesliikuja enam tagant läheneva ohu eest kõrvale põigata ega ohtu vältida. Juhul, kui eesliikuval sõidukil ei põlenud pidurituled, oleks menetlusalune isik pidanud kohandama sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, ületamata seejuures suurimat lubatud kiirust ning hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdavale või seisma jäävale sõidukile. Eriti tähelepanelik pidanuks menetlusalune isik olema aga juba seetõttu, et tema enda juhitud sõidukil väidetavalt spidomeeter ei töötanud. Taoline lubatud suurima sõidukiiruse ületamine saab olla vaid teadlik ja tahtlik käitumine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et antud väärtegu on toime pandud kavatsetult. Kui eesliikuv sõiduk liikus kiirusega, mis oli alla lubatud suurimat sõidukiirust oleks temast möödasõitu pidanud P.V tegema selleks ettenähtud kohas. Möödasõidu sooritamine paremalt poolt pärisuunas otse liikuvast sõidukist ühissõidukirea kaudu ei ole lubatud. Kaebusest ei nähtu ka seda, et liiklusolukord olnuks selline, et kõne alla tulnuks LS § 51 lg 1 või § 55 sätestatud möödasõidu erand. Väärteoasjast nähtuvalt on kaebuse esitajal esmane juhiluba, mistõttu pidanuks kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukil LS § 106 lg 3 kohaselt olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Videosalvestuse väljatrükist nähtuvalt kaebuse esitanud isiku juhitud sõidukil nõuetekohaseid algaja juhi tunnusmärke paigaldatud ei olnud. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt oli ta teadlik sellest, et esimene tunnusmärk on päikesesirmi taga, kuid fotolt on üheselt näha, et päikesesirmi alla lastud ei olnud ja tunnusmärki nähtavaks tehtud ei olnud. Tagumise tunnusmärgi olemasolu või puudumist ta aga ei kontrollinud. Selline käitumine viitab mitte hooletusele, vaid teadlikule kohustuse täitmise eiramisele. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 34 km/h,
Samuti on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus möödasõidul LS § 51 lg 1 ja § 37 lg 3 p 1, 3 nõudeid ja pani toime LS § 230 lg 1 ettenähtud väärteo ning samuti rikkus LS § 106 lg 3 kohustust ja pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine 5 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemise eest leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiiruse ületamise määra, LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h ületanud ülemmäära lähedases määras, so 34 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud kahetsust ning kahetsust on kergendava asjaoluna arvestanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses. Kahetsust avaldas kaebuse esitaja ka kohtuistungil. Seega on kohtuväline menetleja kergendava asjaoluga arvestanud ja kohus teist korda seda enam karistuse kergendamise alusena arvestada ei saa. Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Väited, et kiiruseületamine toimus autoga, millel ei töötanud spidomeeter ning möödasõidu tingis vajadus mitte sõita otsa ilma pidurituledeta haagisega eessõitvale autole, ei ole ei süüd vähendavad ega asjakohased. Kohtu hinnangul ei ole isik, kes teeb möödasõitu ületades samal ajal lubatud suurimat sõidukiirust märgavalt ning sooritab möödasõitu paremalt poolt pärisuunas otse liikuvast sõidukist ühissõidukirea kaudu, sobiv mootorsõidukit juhtima. Kui juht ületab sõiduki kiirust möödasõidul olulisel määral lubatust, on ta oma suhtumiselt liikluskorda ja –ohutusse ohtlik, kuna ei pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada kõigi kaasliiklejate turvalisus. Selline käitumine seab ohtu nii liiklusnõudeid teadvalt eirava juhi enese kui ka kõik samal teelõigul liikuvad kaasliiklejad. Sellistest kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest kas aru saanud või ei soovi neist aru saada. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses piirkiiruse ületamist toime panna ainult teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid, mida näitab ka sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo iseloomu, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvalisust. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka eri- ja üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes. 6 Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal on karistusregistri andmete kohaselt üks kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning mitu kehtivat väärteokaristust, millest viimane suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. 21.06.2018 LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistati P.V rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot ning kõigest 3 kuud hiljem, s.o 21.09.2018 pani P.V uuesti toime käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva liiklusalase rikkumise. See on ilmekas näide sellest, et eelmisest karistusest samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole ja ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Kaebuse esitajale määratud erineva suurusega rahatrahvid on senini tasumata ning kaebuse esitaja sõnade kohaselt on ta taotlenud trahvide tasumise võimaldamist maksegraafiku alusel. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitajal puuduvad piisavad rahalised vahendid rahatrahvide tähtaegseks tasumiseks. Kaebuse esitaja on aga taotlenud määratud karistuse liigi muutmist ja karistusena rahatrahvi mõistmist. Kohtu arvates on kaebuse esitaja juba niigi makseraskustes, mistõttu uue rahatrahvi mõistmine ei kannaks endas enam karistuse eesmärki, kuivõrd selline karistusliik ei oleks täidetav. Kuigi kaebuse esitaja avaldas kohtuistungil, et rahatrahv kui karistusliik on teda mõjutanud, siis kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja esitatud andmete kohaselt on kaebuse esitaja 20.01.2019 taas kinni peetud liiklusalaste väärtegude toimepanemiselt ning taas on ta toime pannud LS § 15 lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 nõuete rikkumised ja LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteod. Kohtu arvates näitavad nii menetletav väärtegu kui ka uus väärtegu seda, et eelnenud karistuste rangus ega liik oma eesmärki täitnud ei ole ja kaebuse esitaja jätkab järjekindlalt samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast juba ammendanud ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, mida kohtuväline menetleja on ka teinud. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on üheselt tuvastatud kaebuse esitaja poolt kolme üheaegse väärteo toimepanemine, s.o üle keskmise süü ning ilmselge eripreventiivne vajadus karistuse kohaldamiseks keskmist määra ületavas määras. Kohtuväline menetleja on määranud karistuse mõningal määral ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras ning kohus peab seda põhjendatuks ja kooskõlas olevaks nii karistuse määramise aluste kui ka karistuste kohaldamise praktikaga. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja on taotlenud juhtimisõiguse asendamist rahatrahviga, põhjendades seda sellega, et juhtimisõiguse omamine on talle oluline seoses igapäevase tööga. Kohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isikule on juhtimisõigus oluline, siis peab ta ka kõik tegema selleks, et tal juhtimisõigus oleks ja säiliks. Kui isik ei suuda liikluses olla õiguskuulekas, siis riskib ta sellega, et ta kõigepealt seab ohtu oma senise elukorralduse ja võib jääda ilma ka senist elu mugavaks teinud juhtimisõigusest. Puutuvalt aga juhtimisõiguse vajalikkusesse seoses tehtava tööga, peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja oli teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks eluliselt vajalik. Seejuures oli ta sellest asjaolust teadlik nii 21.09.2018 kui ta pani toime menetlusesemeks oleva väärteo, kui ka järgmise väärteo toimepanemise ajal. Juhtimisõiguse saanud ja korduvalt liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikuna teadis ta seda, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav ning sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel ning temal lasuvate rahaliste kohustuste täitmine. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule olnud takistuseks ning ta on vaatamata korduvatele karistustele jätkanud liikluse ohustamist. Seejuures pani ta ajal, mil ta oli eelmisele otsusele esitanud kohtusse kaebuse, taotledes juhtimisõiguse karistusena äravõtmise asendamist rahatrahviga, toime uued samalaadsed väärteod. Seega oli ta üheselt teadlik nii sellest, et teda võidakse 7 karistada taas rahatrahviga, mille tasumiseks tal rahalised vahendid puuduvad, kui ka sellest, et teda võidakse taas karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, mis takistab tal edasiselt töö tegemist. Selline teadmine võimalikest teda puudutavatest tagajärgedest teda aga järjekordsest liikluse ohustamisest tagasi ei hoidnud ja ta peeti kaebemenetluse ajal kinni uue samalaadse väärteo toimepanemiselt. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitaja lisas kaebusele erinevaid tõendeid juhtimisõiguse vajalikkuse ja temal lasuvate rahaliste kohustuste kohta, mis peaks näitama seda, et tal on rahalised kohustused nii laste ülalpidamise kui ka eluruumi rendiga seoses ning sõiduki kasutamine on temale vajalik seoses tööga. Vaatamata nendele asjaoludele ja kohustustele käitus menetlusalune isik taas viisil, mis tingis tema karistamise süüteo toimepanemise eest. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra vaid juhul, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud järjekordse väärteo toimepanemisest. Kaebuse esitaja selgitused näitavad seda, et tema õigusvastane käitumine on tingitud sellest, et teised liiklejad on liikluses käitunud selliselt, et ta on pidanud end tundma ohustatult ja ta on pidanud selle ohu vältimiseks kõrvale kalduma liiklusnõuetest, saamata aru sellest, et tema enese käitumine on liiklust ohustanud enam kui tema viidatud teiste liiklejate käitumine. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitajat on juba korduvalt rahatrahvidega karistatud ja selline karistusliik ei ole ennast õigustanud ega oodatud mõju avaldanud, siis kaebuse esitaja taotlus rahatrahvi kohaldamiseks jääb tagajärjetuks motiividel, mis on toodud juba ülalpool. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.