4-18-3457 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. november 2018.a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3457 Kohtunik Marju Persidskaja Istungisekretär Ragne Põldaru Taotl

§-dest 2101 , 2103 , kohus määras:

1. Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 15.08.2018.a määrusega nr 4-18-3457 V.K-le asenduskaristusena mõistetud 6 (kuue) päeva aresti asendamine 6 (kuue) tunni üldkasuliku tööga ja pöörata ärakandmata 6 (kuus) päeva aresti süüdlasele V.K suhtes täitmisele. 3.

§ 205

lg 2 alusel kohustada V.K ilmuma 6 (kuue) ööpäeva aresti ärakandmiseks Tartu Arestikambrisse (Tartu linn, Riia 179a) 13. detsembril 2018.a kella 10.00-ks. 4.

§ 205lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks V.K arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt Kar

S § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi. 5. Juhul, kui V.K ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Lõuna prefektuur sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning

§ 205lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

1. Määrus edastada täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 15.08.2018.a määrusega nr 4-18-3457 asendati V.K-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.10.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,000457 määratud rahatrahv 65 trahviühikut, so 260 eurot arestiga 6 ööpäeva ning arest asendati 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 31.08.
2. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik K.L. esitas 17.10.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale erakorralise ettekande süüdlasele V.K-le mõistetud aresti täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et süüdlane V.K ei ole sooritanud üldkasuliku töö tunde. 03.09.2018 sai Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond V.K määruse, milles asendati 6 päeva aresti 6 tunni üldkasuliku tööga. 04.09.2018 saatis nooremametnik, K.L., hooldusalusele kutse kriminaalhooldusesse ilmumiseks 10.09.2018 kell 09.
3. Isik kohtumisele ei ilmunud, ametnikku sellest ei teavitanud ning telefon oli välja lülitatud. 12.09.2018 saatis ametnik uue kutse registreerimiseks 17.09.2018 kell 8.
4. Hooldusalune ei ilmunud taaskord kohtumisele ja ei teavitanud sellest ametnikku. Ametnik helistas – küsimusele, miks ta ei ole kohtumistele ilmunud, vastas isik "ah, mis seal ikka, meelest on läinud". Ametnik uuris kuna hooldusalusele sobiks kohtumisele tulla sai vastuseks "no ma ei tea no, eks vaatab, hellab ja värki". Ametnik seletas, et nii need asjad päris ei käi ja lepiti kokku uus aeg kohtumiseks 19.09.2019 kell 13:
5. V.K ilmus kohtumisele 13:
6. Ametnik kontrollis isikutunnistust ja tegi koopia, tutvustas õiguseid ja kohustusi, võttis kirjaliku seletuse ning vormistas hoiatuse. Ametnik tutvustas ÜKT sooritamise võimalusi, koostas ajakava ja suunas isiku tööle Tartu Linna asutus Kalmistu Rahumäele 24.09.
7. Koht valiti seetõttu, et on isiku kodule lähedal ning kuupäev on sobilik. 24.09.2018 teavitas ÜKT juhendaja, et hooldusalune ei ole läinud tunde sooritama ega sellest teada andnud. Ametnik helistas, V.K oli telefoni välja lülitanud. 17.10.2018 seisuga ei ole V.K kriminaalhooldusosakonnaga ühendust võtnud. Tuginedes eeltoodule hindab ametnik V.K üldkasuliku töö sooritamist ebaefektiivseks ning teeb kohtule ettepaneku mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna isik ei ole teavitanud enda registreerimisele mitte ilmumisest ega näidanud välja huvi üldkasuliku töö sooritamiseks. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil V.K kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et tunnid jäid tegemata, kuna tal oli vaja teha tööd. Hetkel paigaldab ta tänavakive, aga kui ilmad külmemaks lähevad, 2

) § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

§ 2103

lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Tartu Maakohtu 15.08.2018.a määrusega nr 4-18-3457 asendati V.K-le Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 26.10.2015.a otsusega määratud rahatrahv arestiga 6 ööpäeva ning arest asendati 6 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teostada 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Erakorralise ettekande esitamise seisuga ei ole V.K ühtegi üldkasuliku töö tundi ära teinud, kuigi tal võimaldati neid teha talle sobival kuupäeval kodu lähedal, so Tartus Rahumäe kalmistul. Kohtu arvates näitab V.K poolt 1 kuu jooksul kuue üldkasuliku töö tunni tegemiseks aja mitteleidmine seda, et ta suhtub asenduskaristuse kandmisesse ükskõikselt ning on vältinud teadlikult ja tahtlikult üldkasuliku töö tegemist, st hoidnud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Nimetatud kohtu järeldust kinnitab ka erakorralisest ettekandest nähtuv V.K käitumine, kust selgub üheselt, et V.K on küll teadlik temal lasuvast kohustusest, kuid ei suhtu sellesse vajaliku kohusetundlikkusega. Samuti ei nähtu erakorralisest ettekandest ühtegi mõjuvat ega aktsepteeritavat põhjust, miks V.K ei ole tähtaegselt üldkasuliku töö tunde ära teinud. Selliseid põhjuseid ei avaldanud V.K kohtule ka erakorralise ettekande menetlemise kohtuistungil. Eeltoodu alusel, arvestades, et V.K on jätnud talle pandud kohustuse mõjuva põhjuseta tähtaegselt täitmata ning kuivõrd kohtul puudub veendumus, et üldkasuliku töö tundide tegemiseks täiendava tähtaja andmine päädiks nende tähtaegselt sooritamisega, pöörab kohus KarS § 69 lg 6 ja

§ 210¹, § 210³ alusel V.K-le mõistetud ning ärakandmata 3