KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2017 1-13-8178 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Anatoli Kaptejevi (isikukood 39503082732) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- septembri
- a määrus Anatoli Kaptejevi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Anatoli Kaptejevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Anatoli Kaptejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a otsusega tunnistati Anatoli Kaptejev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust asjas nr 1-12-3447 tehtud Tartu Maakohtu
- aprilli
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nii kujunes A. Kaptejevi lõplikuks karistuseks 3 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
- novembri
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- oktoober
- juunil 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Kaptejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
- Tartu Maakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti A. Kaptejevi vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. A. Kaptejevi vabastamise kasuks rääkivate asjaoludena tõi maakohus välja selle, et süüdimõistetu soovib vahetada elukohta, ta on vanglas lõpetanud põhikooli, tal on toetavad lähedused ja kuriteod on A. Kaptejev toime pannud väga noorelt. Siiski tuleb arvesse võtta tema varasemaid karistusi. Vaatamata noorele eale on A. Kaptejev toime pannud mitukümmend kuritegu. Kuriteod on läinud ajaga raskemaks: kehalised väärkohtlemised ja vargused on asendunud röövimisega, mille toimepanemisel kasutas A. Kaptejev nuga. Negatiivne on ka A. Kaptejevi käitumine vanglas. Distsiplinaarrikkumised viitavad sellele, et ta ei ole ka viimasel ajal suutnud normidest kinni pidada. Samuti on kahtlus, et A. Kaptejev pani vangistuses toime uue kuriteo. A. Kaptejev avaldab kuritegelikke hoiakuid: tema käitumine vanglas on olnud kehv. A. Kaptejev on impulsiivne ja see võib avalduda vägivallakuritegudes. Et A. Kaptejevi impulsiivsus võib olla seotud tema psüühilise haigusega, ei ole iseenesest oluline. Kohus peab prognoosima isiku ohtlikkust ja see, millel isiku ohtlikkus baseerub, ei ole oluline. A. Kaptejevi vabanemisjärgsed elutingimused ei ole maakohtu hinnangul head: süüdimõistetu tahab hakata elama kahetoalises korteris koos naise ja lapsega. Lisaks elavad korteris veel A. Kaptejevi isa ja tema elukaaslane ning aeg-ajalt A. Kaptejevi isa lapsed. Sellised väga ebamugavad elamistingimused võivad tõugata A. Kaptejevit nt frustratsioonist uutele kuritegudele. Kuigivõrd positiivne ei ole ka olukord A. Kaptejevi võimalusega tööd saada. Üks ettevõte on küll koostanud garantiikirja A. Kaptejevi töölevõtmise kohta, ent lisanud seejärel, et praegu neil vabu töökohti ei ole. A. Kaptejevil on puudulik töökogemus ning töö puudumine võib teda ajendada raha hankima kuritegelikul viisil ja viia ta igavuse tõttu kuritegelikule rajale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kaptejevi kaitsja Valli Murde, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega A. Kaptejev ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja arvetes ei ole maakohtu määrus KrMS § 145 lg 3 p 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et kaitsealusele on diagnoosiks pandud pikaajaline depressiivne reaktsioon, kaasuvaks haiguseks on kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Kohus jättis vastamata küsimusele, et kui kaitsealusel esineb vaimse tegevuse häire, kas on võimalik nõuda temalt enda käitumise muutmist selliselt, et see vastaks mõistliku inimese käitumisele. Vangla tingimustes puuduvad võimalused rakendada mõjutusvahendeid isikutele, kellel on neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed ning kohanemishäired. Kohus jättis arvestamata ka A. Kaptejevi elukaaslase arvamusega, kes kirjeldab A. Kaptejevit positiivselt. A. Kaptejev hoolib oma elukaaslasest ja lapsest. Positiivsena toob kaitsja veel välja vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning garanteeritud töökoha OÜ-s E. Kaitsealune on mõistnud enda probleeme ning on valmis kriminaalhooldaja abiga muutma oma elustiili, et hoiduda süütegude toimepanemisest. Kohus on üle tähtsustanud kuriteo toimepanemise asjaolusid. A. Kaptejev on kaitsja väitel seisukohal, et kriminaalhooldusele allutamine oleks talle väga kasulik, sest kriminaalhooldaja abiga läbiks ta ka 2
(4)vajalikud programmid, mis võiksid anda vajalikke teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses toodud väidetest ei anna alust maakohtu määrust tühistada.
- A. Kaptejevi puhul on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud. Seega oleneb kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolu kohta.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on veenvalt põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades A. Kaptejevi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohtu argumendid on asjakohased. See tähendab, et kohus ei tugine ühelegi KarS § 76 lg 4 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega jäta ühtki olulist asjaolu arvestamata. Ühtlasi on kohtu põhjendused küllaldased, muutes maakohtu siseveendumuse kujunemise kergesti jälgitavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi põhjendustega, märkides täiendavalt järgmist.
- Määruskaebuse esitaja rõhub sellele, et A. Kaptejevil on diagnoositud pikaajaline depressiivne reaktsioon ja kaasuvaks haiguseks kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega. Kergest vaimsest alaarengust tulenevad ka käitumuslikud, emotsionaalsed ja sotsiaalsed raskused. Seetõttu pidanuks kohus kaitsja arvates hindama, kas A. Kaptejevilt on võimalik nõuda enda käitumise muutmist nii, et see vastaks mõistliku inimese käitumisele. Vangla tingimustes puuduvat võimalused rakendada sobivaid mõjutusvahendeid, mis aitaksid süüdimõistetul resotsialiseeruda.
- Ringkonnakohus märgib osutatud kaitseväite kohta maakohtuga nõustuvalt, et isiku vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel on oluline hinnata isiku ohtlikkust (retsidiivsusriski) üldjuhul olenemata sellest, millistest teguritest on uute kuritegude toimepanemise risk tingitud. Maakohus on usutavalt ära näidanud, et A. Kaptejevi puhul on kõnealune risk kõrge. Samas puudub alus arvata, et A. Kaptejevi vaimne tervis oleks sedavõrd halb, et ta ei oleks enam võimeline vangistust edasi kandma. Kohtule pole esitatud KrMS §-s 425 ette nähtud korras taotlust kohaldada A. Kaptejevi suhtes KarS § 79 ja §
- Ühtlasi märgib ringkonnakohus sedagi, et ka vanglas on võimalik tagada kinnipeetavatele ravi. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Määruskaebuse esitaja pole selgitanud, millel põhineb tema seisukoht, et A. Kaptejevil pole võimalik vangistuses olles vajalikku ravi saada. Seega jääb kõnealune kaitseväide paljasõnaliseks.
- Kohtupraktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase 3
(4)resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20)
- A. Kaptejevile on sel aastal määratud kaks kehtivat distsiplinaarkaristust selle eest, et ta suhtles ametnikega solvaval viisil ja eiras ametniku korraldust. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et A. Kaptejev avaldab kuritegelikke hoiakuid nii vestluses kui ka käitumises ja ta ei tunnista enda väärkäitumist, mistõttu puudub tal ka motivatsioon käitumist muuta. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning suuresti on tema teod olnud vägivaldsed (mh peksmine ja tapmisega ähvardamine ning grupiviisiline relvastatud röövimine). Kannatanute suhtes puudub A. Kaptejevil empaatia. Praegu kannab A. Kaptejev teist reaalset vangistust. Süüdimõistetu on leidnud oma tegudele ainult vabandusi ja õigustusi. (KoTo, tl 5) Sellised käitumismustrid ei anna alust veendumuseks, et A. Kaptejev suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, täita kriminaalhoolduse nõudeid ja alluda kriminaalhooldusametniku seaduslikele korraldustele. Ka viimase kuriteo pani A. Kaptejev toime käitumiskontrolli ajal. Samuti ei ole eelneva põhjal usutav, et A. Kaptejev oleks oma kuritegelikku käitumist ja veendumusi vangistuse jooksul muutnud. Vangla on A. Kaptejevit hinnanud kõrgohtlikuks isikuks, oht seisneb nii füüsilises kui vaimses vägivallas ning ta võib kasutada relva (KoTo, tl 5). Uute kuritegude toimepanemise ohule viitab seegi, et
- augustil 2016 alustati A. Kaptejevi suhtes KarS § 121 lg 1 tunnustel kriminaalmenetlust, mille esemeks on väidetav vanglas toime pandud kehaline väärkohtlemine.
- Nagu maakohus tuvastas, pole kindlust, et A. Kaptejevil õnnestuks vabanedes tööle asuda. Töökoha puudumine suurendab aga veelgi riski uute kuritegude toimepanemiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt ei adu A. Kaptejev raha ja asjade tegelikku väärtust (KoTo, tl 4). Seetõttu – ja arvestades A. Kaptejevi varasemat käitumismustrit – on alust arvata, et A. Kaptejev võib hakata majanduslikes raskustes toime panema uusi varavastaseid süütegusid.
- Eelnevat arvestades ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes A. Kaptejevit vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- septembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kaks tundi (neli pooltundi), mille eest ta palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid riigi õigusabi tasu 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Määruskaebuse maht viis lehekülge, millest kaks lehekülge moodustab menetluse käigu kirjeldus ja maakohtu põhjenduste refereering. Kaitsja põhjendustes, mis hõlmavad kaks ja pool lehekülge, on mh korratud vangla iseloomustuses toodud seisukohti ning refereeritud seaduse sätteid. Sellise määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium kolm pooltundi, millele vastav tasu on 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Kaptejevi kanda. Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)