← Eesti

4-17-6191/6

Obsah (4)§ 2071§ 2101§ 87§ 2

4-17-6191 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6191 (2330,17,006540) Väärteoprotokolli number AB1

) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: prefektuuri Narva Tunnistada Z.R süüdi 24.11.2017 narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta, so NPALS § 15¹ lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 27.11.2017 kell 15.40. Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 27.11.2017 kell 15.40 kuni 28.11.2017 kell 15.40, so 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuulub 29 (kakskümmend üheksa) päeva aresti. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Z.R mõistetud karistus, 29 (kakskümmend üheksa) päeva aresti, 29 (kahekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 2071

lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

§ 2071

lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

§ 2101

lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Vabastada Z.R aresti alt pärast ühe päeva aresti kandmist, so 28.11.2017 kell 15.

  1. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
  2. novembrist
  3. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
  4. detsembrist
  5. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU Z.R-ile heidetakse väärteoprotokolli nr AB1510620 kohaselt ette seda, et tema 27.11.2017 kella 15.40 paiku aadressil Tallinna mnt. 41, Narva linnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiini ja bensodiasepiini) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. II. KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 28.11.
  6. Z.R tunnistas kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. Ta tunnistas oma süüd selles, et 24.11.2017 Sendi bussipeatuses tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini veenisiseselt. Tablette bensodiasepiin kirjutab talle välja arst infektsionist J. K. Tarvitab neid arsti ettekirjutuse alusel. Selles osas oma süüd ta ei tunnistanud. Ta töötab xxx. Kui temale mõistetakse arest, siis kaotab ta oma korteri ja töökoha. Palub anda temale ÜKT-d. Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks 25 päeva aresti. Isikut on samaliigiliste väärtegude eest eelnevalt karistatud 6 korda ja karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Viimane karistus oli 30 päeva aresti. Rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas, kuna eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. Isik jätkab narkootikumide tarvitamist. 2 Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 4); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6); isiku kinnipidamise protokoll (lk 7); õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 8); Politsei- ja Piirivalvemati teatis (lk 9-11). III. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Z.R pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. NPALS § 151 lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine füüsilise isiku puhul väärteona karistatav.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1510620 kohaselt heidetakse Z.R-ile ette narkootilise aine amfetamiini ning psühhotroopse aine bensodiasepiini tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, siis NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et Z.R tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini ja/või bensodiasepiini. 27.11.2017 toimunud ülekuulamisel on Z.R andnud ütlusi, mille kohaselt tarvitas 24.11.2017 kella 22.30 paiku amfetamiini veenisiseselt tehes süsti pöidlasse. Ta ostis narkootilise aine tundmatu meesterahvalt endise kaupluse Sendi juures ning seal tarvitaski seda. Politseinik tegi menetlusaluse isikule kiirtest, mis näitas organismis amfetamiini ja bensodiasepiine. Testi tulemusega menetlusalune isik oli nõus, aga selgitas, et bensodiasepiini tarvitas arsti J. K ettekirjutuse alusel. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Z.R-i suhtes 27.11.2017 kell 15.20-15.40 kasutatud indikaatorvahendit Rapid STAT (ID-NO: 8-r9m-0108), mille kehtivusaeg on olnud kuni novembrikuuni

  1. Indikaatorvahendi näit oli positiivne. Indikaatorvahend on näidanud amfetamiini ja bensodiasepiini tarvitamist. Z.R oli testi tulemusega nõus. Selgitas, et tarvitab tablette arsti J K ettekirjutuse alusel. Amfetamiini ostis Sendi kaupluse juures. Amfetamiini osas leiab kohus, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et Z.R oli 24.11.2017 tarvitanud amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Seda kinnitas esmalt menetlusalune isik ise (tl 4). Lisaks näitas Z.R-i suhtes 27.11.2017 kell 15.20-15.40 kasutatud indikaatorvahend, et isik tarvitas amfetamiini (tl 6). Seega on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Z.R oli 24.11.2017 tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust amfetamiini kasutamiseks. Sotsiaalministri
  2. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1 kohaselt kuulub fentanüül I nimekirja. Seega on amfetamiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Samas märgib kohus siinkohal bensodiasepiini puutuvalt, et kuivõrd väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik öelnud, et bensodiasepiin oli talle arsti poolt välja kirjutatud ning see on jäänud välja selgitamata, siis kohtu hinnangul ei saa esitada Z.R-ile 3 etteheidet bensodiasepiini tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta.

§ 2

alusel kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Z.R tarvitas 24.11.2017 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin, kuid tõendamist ei ole leidnud, et ta oleks tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta psühhotroopset ainet bensodiasepiin. Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja 1 hooletus. Kohus on seisukohal, et Z.R pani NPALS § 15 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Z.R tunnistas, et 24.11.2017 kella 22.30 paiku Narva linnas, Sendi kaupluse juures tarvitas amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt (lk 16-18) on teda NPALS § 151 lg 1 (enne 01.01.2015 NPALS § 151) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ehk kas narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või väikses koguses valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatud vähemalt alates

  1. aastast toimepandud tegude eest 6 korral. Seega on alust arvata, et Z.R on narkootikumide sõltlane. Ühtlasi on Z.R varasemalt samalaadsete tegude eest karistatuna teadlik sellest, et kui tal puudub arsti luba, siis on keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Samuti on üldteada asjaolu, et amfetamiin kuulub keelatud ainete nimekirja. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Z.R pani NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult. Seega on Z.R täitnud NPALS § 15 ja subjektiivse koosseisu. 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.R-i poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on Z.R süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
  4. aastal). IV. KARISTUS KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Z.R alaliselt töötab. Karistusregistri andmete kohaselt Z.R on varem 4 1 väärteokorras korduvalt karistatud, sh NPALS § 15 lg 1 alusel. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt, sealhulgas NPALS § 151 lg 1 alusel ning karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Eelnevalt väärteokorras mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata, mistõttu ei ole vaatamata töökohale põhjendatud veelkord rahatrahvi määramine. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Z.R ei ole võimalik karistada rahatrahviga ja ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Z.R arestiga 25 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Arvestades Z.R-i poolt toimepandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Süüd suurendab see, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ning seda, et ta pani teo (s.t narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise) toime kavatsetult. Lisaks sellele on tema suhtes ära proovitud erineva pikkusega arestid (viimane karistus oli 30 päeva aresti), kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Kõike eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et põhjendatud on käesoleval juhul Z.R karistada arestiga ülemmääras saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o 30 päeva arestiga. Z.R-i on kinni peetud 27.11.2017 kell 15:
  5. Kohtuistungi toimumise aeg on 28.11.2017 kell 14.
  6. Kohtuistungi lõpp on kohtuistungi protokolli alusel kell 14.
  7. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse väärteomenetluses karistusaja hulka kinnipidamine, mille puhul 24 tunnile kinnipidamisele vastab 1 päev aresti. Seega arvatakse karistusaja hulka kinnipidamise aeg, 1 päev, ning ärakandmisele kuulub 29 päeva aresti. Z.R tuleb vabastada aresti alt pärast ühe päeva aresti kandmist, so 28.11.2017 kell 15.
  8. Arvestades, et isikul on püsiv töökoht, on võimalik asendada arest üldkasuliku tööga. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik
  9. Tühistada Viru Maakohtu
  10. novembri
  11. a kohtuotsus osaliselt, s.o osas, millega kohus asendas Z.R-ile mõistetud aresti üldkasuliku tööga ja määras selle tegemise ajaks kolm kuud alates otsuse jõustumisest.
  12. Muus osas jätta Viru Maakohtu
  13. novembri
  14. a otsus muutmata.
  15. Apellatsioon rahuldada. Viru MK 28.11.2017 kohtuotsus nr 4-17-6191 jõustus 09.03.2018 Tartu Ringkonnakohtu otsusega. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.