3.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kunnar Plansi keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Kunnar Plans käitumiskontrollile kestusega kuni 29.02.2020, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas - XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7 alusel määrata Kunnar Plansile katseajaks järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda sõltuvusravile; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).
Karistuse kandmise alguseks loeti 29.08.2015. 01.12.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Kunnar Plansi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 35%. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla tulenevalt riskitasemest. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad kinnipeetava Kunnar Planse päritoluperekonda õde O. K. ja ema H. P. Haridusteed alustas 7-aastasena Palamuse Gümnaasiumis, kus omandas põhihariduse, seejärel jätkas õpinguid ehituseriala omandamiseks Vana –Antslas asuvas Kutseõppekeskuses, mis jäi lõpetamata. Ema H . P. sõnul sai poja alkoholi tarvitamine ja seaduserikkumised alguse just ametikoolis, sellest tulenevalt sattus alaealisena sattus ta Viljandi Noortevanglasse. Ema sõnul on ta pojale andnud palju otsustusõigust ja teda usaldanud, tagantjärele olukorda hinnates on arvamusel, et oleks pidanud ehk rohkem küsima ja poja tegemistega kursis olema. H. P. on laste kasvatamisel olnud üksikvanema rollis, kuna vägivaldse ja viinalembese abikaasa juurest oli ta sunnitud lahkuma kahe lapsega juba siis, kui Kunnar ja O. olid lasteaiaealised. Ema sõnul on pojal olnud palju sõpru, kes on olemas olnud ja toetanud ka siis, kui poeg liiklusavariis liikumisvõime kaotas ja ratastooli jäi. Mõned sõbrad elavad ema sõnul Soomes, mõned Tallinnas, negatiivse mõjuga sõpru ta poja tutvusringkonnas ei tea, narkootiliste ainete tarvitamisest kodus ema teadlik ei ole. Kinnipeetava õde O. P. väitel on vennaga suhted usalduslikud ja toetavad, omavaheline suhtlemine toimub regulaarselt. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Kunnar Plans asuda elama oma ema H. P. juurde aadressil XXX. Maja on 2-korruseline, kuulub kinnipeetava emale, elamistingimused on head: 2 ahiküttega köetavat tuba ja köök asuvad majateisel korrusel, esimesel korrusel asub kasutatud riiete pood ja treeningruum spordi harrastamiseks. Majajuurde kuuluvad kõrvalhooned, saun ja WC. Uksed ja aknad on korralikult suletavad, elukoht on varustatud üldise elektriga ning leidub koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Maja esimeselt korruselt teisele on võimalik pääseda ratastoolis olles lifti teel. Kuigi Kunnar Plans omab töövõime kaotust ja liigub ratastooli abil, on tal võimalus asuda tööle logistikuna firmas I. E. , töötamine toimub kodus ja arvuti teel, arvuti on lubanud osta tööandja. I. P. kinnitas kriminaalhooldajale, et tunneb K. Plansi ajast enne saatuslikku liiklusõnnetust, mil ta töötas tema firmas plaatijana ja sai oma tööülesannetega hästi hakkama. Seetõttu on usaldussuhe säilinud ja I. P. on valmis uut liiki tööülesandeid pakkuma, mida praegu teeb ise. Kindlaks igakuiseks sissetulekuallikaks on vabanemise korral ka töövõimetoetus. Juhul, kui eeltoodud töövõimalus realiseerub, saab teenida Kunnar Plans sissetulekut, mis katab tema iseseisva majandusliku toimetuleku vajadused. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Kunnar Plans selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamis elektroonilise valve alla. Neljandat korda vangis ja suures koguses narkootikumide käitlemise eest. On läbinud kõik talle pakutud programmid ja on seetõttu mõistnud, et on sõltlane ja seega haige, aga püüab seda kontrolli all hoida. Seepärast tahab liituda anonüümsete narkomaanidega ja saada vajalikku sõltuvusravi. Samuti motiveerib vabaduses normikohast elu elama töökoht ja enesega tegelemine ja trenn. Töötama hakkab kodus logistikuna ja ta ei soovi enam riskeerivalt elada. Elama asub ema juurde ja toetab ka õde ning head sõbrad. Alkoholi ei tarvita enam pärast liiklusavariisse sattumist, seda ei põhjustanud joobeseisund, vaid vale kiiruse valik. On tutvunud elektroonilise valve tingimustega ja üldiste kriminaalhooldustingimustega ning on valmis neid igati täitma. Kahetseb oma kuritegu ja lubab, et kohtupinki enam süüalusena ei satu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kunnar Plansi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Kunnar Plansi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asub seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korral, neist 10 karistust kustunud ja isik kannab neljandat reaalset vangistust. Tartu Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu uimastisõltlane ja 100% töövõimetu ning liigub ratastoolis. Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangla tööhõives. Vabanemise korral on isikul olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Isiku varasemas käitumises pole vägivaldsust täheldatud. Isik on motiveeritud õppima ja isiku käitumine vanglas on korrektne, v.a. üks distsiplinaarrikkumine. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud ning isiku enda suhtumine sellesse, kuna leiab õigustusi enda käitumisele. Tartu Vangla ei toeta isiku vabastamist ja nende hinnangu kohaselt on isik kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 35%. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör arvamusel, et Kunnar Plansi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Kunnar Plansi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla koos iseloomustustes toodud kohustuste kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kunnar Plansi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. Kunnar Plans kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Kunnar Plans kandnud temale mõistetud karistusajast ära pisut üle 2 aasta ja 6 kuu, so üle 1/2. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kindlasti ei tohi süüdlane teadvalt lävida kriminaalkorras karistatud isikutega, eelkõige kaassüüdimõistetutega. Kohus loodab, et nii vangistus kui ka pere ja tööandja usaldus on just need katalüsaatorid, mis on pannud ja panevad ka edaspidi süüdlase mõistma, et käesoleval juhul on tegemist talle antud viimase võimalusega elada väärtusliku ühiskonnaliikmena. Ühtlasi juhib kohus süüdlase tähelepanu sellele, et kriminaalhoolduse tingimuste mistahes rikkumine toob kaasa kandmata karistuse reaalsele täitmisele pööramise. Kokkuvõttes eeltoodut märgib kohus, et kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul nähtub, et ta on teinud omad järeldused, suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda ning võib loota, et isiku puhul on sedakorda vangla n-ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele, mistõttu on põhjendatud ka isiku ennetähtaegne vabastamine. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.