← Eesti

1-16-287/123

Obsah (6)§ 199§ 184§ 185§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 05.02.2018) Kriminaalasja number 1-16-287 Tä

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;

§ 185

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 järgi suurendati Sergei Roditšukile mõistetud üksikkaristustest raskeimat.

Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvati eelvangistuses viibitud üks päev, s.o 26.02.2015, karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti Sergei Roditšuki kinnipidamise aeg 07.03.2016. Kohtuotsus jõustus 12.05.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.03.2016 ja lõpeb 05.09.2019.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 06.12.2017. 10.01.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Roditšuki ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Sergei Roditšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Roditšuki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetu peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokuröri arvates on positiivne riigikeele õppes, tööhõives ja sotsiaalprogrammides osalemine, vabanemise korral kindla elukoha ning lähedaste toetuse olemasolu. Süüdimõistetu puhul on negatiivne tema isik ja kuriteo sooritamise asjaolud, samuti kindla töökoha puudumine. Prokurör märkis, et kinnipeetav on varasemalt olnud kahel korral kriminaalhooldusel ja mõlemal korral on sooritanud katseajal uued kuriteod. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Sergei Roditšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Sergei Roditšuk avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, et ta taotles koos kontaktisikuga võimalust pärast vabanemist Lootuse Külla minna, kuid seal ei olnud kohti. Vanglas on ta üle aasta tegelenud rehabilitatsiooniga ning saanud aru, mida tähendab narkosõltuvus. Tagasilanguse vältimiseks soovib ta vabaneda elektroonilise järelevalvega. Töökohta kinnipeetaval veel ei ole, ta plaanib 4 kuuga lõpetada oma õpingud keevitajana ja siis tööle minna. Seni toetavad teda vanemad. Väidetavalt soovib Sergei Roditšuk ka võlgnevused tasuda. Narkosõltuvuse vastu soovib ravi saada ning kursustel käia. Kaitsja leidis, et kõik formaalsed alused Sergei Roditšuki vabastamiseks on täidetud. Samuti esinevad materiaalsed alused. Sergei Roditšuki näol on tegemist tavalise narkosõltlasega. Praeguseks on ta läbinud oma sõltuvuse raviks tugevad programmid. Narkootikumide tarvitamine on kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kui Sergei Roditšuk tõesti soovib narkootikumidest loobuda ja tahab veel ravi läbida, siis võib öelda, et see risk kaob ära. Kaitsja palus anda kohtul Sergei Roditšukile võimalus. Kaitsja leidis, et kuna kaitsealune on 2

(4)praegu väga tugevasti motiveeritud, siis on alused tema vabastamiseks kohustusega alluda käitumiskontrollile ja kohustusega läbida narkootikumide vastane ravi. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Sergei Roditšuk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Sergei Roditšuki vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud aadressil asuv maja kuulub kinnipeetava vanematele, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Sergei Roditšuki tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Roditšuki puhul on peamiseks õigusvastast käitumist põhjustavaks teguriks sõltuvus narkootilistest ainetest ning karistuse kandmise ajal on tegeletud tema riskikäitumisega. Kinnipeetav on läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi- osalenud sõltuvusteemalistes loengutes, „12 Sammu“ põhimõtteid tutvustavas tugigrupi töös, sotsiaalprogrammis „Jõud muutuda“, tagasilanguse ennetamise teemalise tugigrupi töös, õppinud riigikeelt ning töötanud majandusabitöödel. Karistuse alguses hinnati kinnipeetava motivatsiooni muutusteks keskmiseks, kuid see on järjest suurenenud. Ka kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et vanglas läbitud tegevustest on talle palju kasu olnud ning ta oskab edaspidi sõltuvusega toime tulla. Vabanemise korral oleks Sergei Roditšuk soovinud asuda elamaxxxxxxxxxxxxxxxxa, kuid keskuse tegevjuhi sõnul ei ole neil võimalik kinnipeetavat vastu võtta, kuna keskuses ei ole vabu kohti. Süüdimõistetu saab asuda elama oma varasemasse elukohta koos vanematega. Kinnipeetava sissetulekud olid vabaduses ebaregulaarsed ning ta teenis elatist mitteametlikult, tehes ehitusalaseid töid. Osa sissetulekust sai ka seadusevastase tegevusega. Vabanemise korral töökoht puudub, kuid kinnipeetav on kindel, et leiab töö pärast keevitaja kutseõppe lõpetamist. Jätmata tähelepanuta kõiki Sergei Roditšuki positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Sergei Roditšuki vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Seda eelkõige tema varasemat elukäiku, sh korduvat karistatust ning toimepandud kuriteo asjaolusid arvesse võttes. Sergei Roditšuki on kriminaalkorras varem karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, s.o vägistamise, pederastia, mootorsõiduki ärandamise, võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, karistuse kandmisest kõrvale hoidmise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise ning varguste toimepanemise, asja omavolilise kasutamise, kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu poolt narkootilise ja psühhotroopse aine valmistamise, omandamise valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesolevat karistust kannab Sergei Roditšuk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja narkootilise aine edasiandmise eest alaealisele ning süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Kohtu arvates ei ole ainuüksi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste läbimine ning korrektne käitumine karistuse kandmise ajal piisavad, et sellise 3

(4)negatiivse elukäiguga isikut esimesel võimalusel vabastada. See oleks käesolevalt veel ennatlik, kuna varasematest karistustest, sh korduvatest vangistustest, ei ole kinnipeetav vajalikke järeldusi teinud, motivatsioon oma senist elukorraldust muuta tekkis alles käesoleva vangistuse jooksul. Kohus on seisukohal, et ärakantud karistuse kestus ei ole veel piisav, et hinnata, kas Sergei Roditšuk ka tegelikult on valmis kuritegelikust käitumisest loobuma ning kas tema tahe oma elu muuta on püsiva loomuga. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist, kinnistada omandatud teadmisi ning seejärel saab kohus uuesti hinnata, kas Sergei Roditšuki vabastamine on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Sergei Roditšuki tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Sergei Roditšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 05.02.
  1. a kohtuistungist määratud korras osa advokaat Valli Murde. Kaitsja esitas 05.02.2018 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sergei Roditšukilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.