KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- oktoober 2017 1-13-8065 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Alexey Barulini (isikukood 35805110369) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- augusti
- a määrus Alexey Barulin Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- augusti
- a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja seisukoha, et vangistus osutab süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.
- Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
- Harju Maakohtu
- detsembri
- a otsusega tunnistati Alexey Barulin süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 ja § 2681 lg 2 p 1 (praegu KarS § 1332 lg 1) järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud kolm päeva. Karistus jäeti KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi 4-aastase katseajaga täitmisele pööramata.
- Harju Maakohtu
- detsembri
- a otsusega tunnistati A. Barulin süüdi KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 4 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha kolm päeva. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus A. Barulinile liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
- augusti
- Harju Maakohtu
- septembri
- a määrusega täpsustati, et A. Barulini kandmisele kuuluva vangistuse pikkus on 5 aastat 11 kuud ja 9 päeva ja vangistuse lõpptähtpäev on
- juuli
- Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
- augustil 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Barulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
- Prokuratuur toetas samuti A. Barulini ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
- Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti A. Barulin vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
- Maakohus märkis, et A. Barulinit on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasemalt karistati teda kuritegelikku ühendusse kuulumise ja kuritegeliku ühenduse liikmena prostitutsioonile kaasaaitamise eest. Positiivne on see, et A. Barulinil on pikaajalised kogemused kaubaauto juhina, tal on keskeriharidus, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuses töötanud majandustöödel ning tootmistööl. Tal on olemas vabanemisjärgne töö- ja elukoht ning tal on lähedaste toetus.
- Siiski ei ole ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, kuna A. Barulini viimane kuritegu on toime pandud katseajal ja tegemist ei olnud juhusliku käitumisaktiga. Süüdimõistetu pingutused vanglas on küll kiiduväärsed, kuid nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
- juulil 2020, s.o pisut vähem kui kolme aasta pärast. Kohtul ei ole veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud. Eksisteerib suur risk, et A. Barulin paneb vabaduses toime uue kuriteo, kuna ka viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Kuritegelikku ühendusse kuuluval isikul võivad olla säilinud sidemed kriminaalse maailmaga ja see võib luua täiendava riski uue kuriteo toimepanemiseks. Materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. A. Barulini käitumist ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Barulin, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada end ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega.
- Kohtu hinnang uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel on oletuslik ega põhine. Faktideks tuleb pidada vangla riskihindamise tulemusi, mis näitavad, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on üsna madal. Arusaamatu on kohtu hinnang, et kellegi elu või tervis on A. Barulini tõttu ohus. Senine käitumine vanglas näitab selgelt, et A. Barulinil puuduvad vägivaldsed kalduvused. A. Barulin selgitab, et ta ei suhtle enam kriminaalse taustaga inimestega, kuna ta on oma õppetunni kätte saanud.
- Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine käitumine (vt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Samas ei piisa vabastamata jätmisel lihtsast viitest eripreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaoludega või kinnipeetava elukäiguga eelnevast vangistusest. A. Barulini hinnangul on tema käitumine vangistuses olnud hea ja individuaalsest täitmiskavast tulenevad eesmärgid on täidetud. Kuigi ennetähtaegne vabastamine pole isikule garanteeritud, ei saa öelda, et tuleb ära kanda kogu isikule mõistetud karistus. 2
(6)- Absurdne on kohtu väide, mille kohaselt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses olemine ja see õigustab kaebaja ennetähtaegselt vabastamata jätmist. Selline väide tähendab, et halb käitumine vanglas õigustaks ennetähtaegset vabanemist ja hea käitumise korral peaks inimene jääma vangistusse.
- Kuna varasemalt pole A. Barulinit kriminaalhooldusele allutatud, näitab hea käitumine vangistuses, et kriminaalhooldus võib olla sobilik meede. Kohus ei ole arvestanud vangla ja prokuröri seisukohtadega, mõlemad institutsioonid toetavad A. Barulini ennetähtaegset vabastamist. Kuigi need seisukohad ei ole kohtule siduvad, on kohus kohustatud nendega arvestama.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.
- septembril 2017 teatas Viru Vangla Tartu Ringkonnakohtule, et Politsei- ja Piirivalveameti
- augusti
- a otsusega tühistati A. Barulini elamisluba, talle tehti Eestist lahkumise ettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeld viieks aastaks. Seoses sellega toetab vangla kinnipeetava vabastamist ainult tingimusel, kui A. Barulin saadetakse KrMS § 426 lg 3 alusel Eestist välja. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse põhiosa tuleb osaliselt muuta.
- A. Barulin on ära kandnud üle poole karistusajast. Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaldamiseks täidetud.
- Viru Maakohus põhjendas A. Barulini tingimisi vabastamata jätmist (s.o KarS § 76 lg-st 4 tulenevate vabastamise eelduste puudumist) peamiselt sellega, et A. Barulinit on kriminaalkorras karistatud kahel korral, käesolev kuritegu pandi toime katseajal, tal on sidemed kuritegeliku taustaga isikutega, karistuse eesmärgid ei ole saavutatud. Positiivsena tõi kohus välja A. Barulini pikaajalise töökogemuse ning vabanemisjärgse töö- ja elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumise. Siiski leidis kohus, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivseid üles.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Barulini ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole – vähemalt mitte veel praegu – põhjendatud.
- Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20) Samas on Riigikohus leidnud sedagi, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). 3
(6)- A. Barulin on vanglas käitunud hästi: tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid ja ta suhtub vanglaametnikesse viisakalt. A. Barulini varasem elukäik – eeskätt tema kümneaastane kuulumine prostitutsiooni vahendamisega tegelenud kuritegelikku ühendusse – ja tema viimase kuriteo asjaolud on aga sellised, et need ei luba vangistuse käigus aset leidnud positiivsetest arengutest hoolimata pidada uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd väikeseks, et süüdimõistetu oleks võimalik juba praegu (s.o esimesel võimalusel) ennetähtaegselt vabastada.
- Viimati tunnistati A. Barulin süüdi selles, et ta ründas raevukat vägivalda kasutades joobes kannatanut, kes oli kortermajja sisenedes valinud fonolukul ekslikult A. Barulini korteri numbri. Seega viitavad A. Barulini kuriteo asjaolud ohule, et süüdimõistetu võib väga kergekäeliselt kasutada talle ebameeldivatele olukordadele reageerimiseks küllaltki tõsist vägivalda. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et A. Barulin ei kahetse oma tegusid ja tema empaatia kannatanute suhtes on vähene (KoTo, tl 6). Kuriteo pani A. Barulin toime alkoholijoobes, kuid ise ta alkoholi tarbimises probleemi ei näe, mistõttu puudub tal ka motivatsioon enda alkoholi tarbimist muuta (KoTo, tl 5). Need asjaolud ei võimalda hinnata A. Barulini poolt uute kuritegude toimepanemise ohtu väikeseks.
- Määruskaebuse esitaja arvetes tuleks tema poolt uute kuritegude toimepanemise ohu käsitlemisel lähtuda vangla riskihinnagust, mille kohaselt on A. Barulini puhul järgmise kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 8%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus aga 17%.
- Ringkonnakohus on seisukohal, et vangla taolist riskihinnagut ei saa selle ebausaldusväärsuse tõttu A. Barulini ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta.
- Esiteks on vangla hinnang sisemiselt vastuoluline, sest tõenäosus, et A. Barulin paneb järgmise kahe aasta jooksul toime vägivaldse kuriteo, ei saa loogiliselt olla suurem kui tõenäosus, et A. Barulin paneb järgmise kahe aasta jooksul toime mis tahes (sh vägivaldse) kuriteo. Kui vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 17%, siis on ka kuriteo toimepanemise üldine tõenäosus vähemalt 17% (juhul kui mittevägivaldse kuriteo tõenäosus on suurem kui 0%, siis peab uue kuriteo üldine tõenäosus olema suurem kui 17%, kuid ühelgi juhul ei saa see olla väiksem kui 17%). Sedavõrd elementaarne loogikaviga tekitab juba esmase kahtluse vangla arvestuse usutavuses.
- Teiseks – ja see on veelgi olulisem – ei nähtu vangla materjalidest, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Seetõttu pole vangla hinnang kontrollitav – puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja hinnata selle teaduslikku põhjendatust.
- Ühtlasi jagab ringkonnakohus Tartu Maakohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et vangla protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta on juriidiliselt kasutu. Maakohtule teadaolevalt kasutab vangla vangi retsidiivsuse tõenäosuse arvestamiseks mingit arvutiprogrammi, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid (nt inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuriteokooseis jms). Seesugune metoodika on tema sisulist õigsust silmas pidades hukule määratud. Nimelt on olukord täpselt samasugune, nagu valemite puhul, mis lubavad mingite parameetrite sisestamise korral anda teada, milline on kurjategija süüle vastav karistus (mida on eeskätt Anglo-Ameerika õigusruumis aeg-ajalt edutult proovitud). Sellised automaatsed lahendused saavad olla maksimaalselt üksnes abivahendid lõpliku läbikaalutud otsuse tegemisel. Kiusatus kasutada (vaid) sellist lähenemist on mõistetav: see võimaldab vältida keerulist ja sisusse minemist nõudvat erinevate asjaolude kaalumist ja mõttetööd. Elu on siiski oluliselt keerulisem kui ka kõige komplitseeritum valem. Seetõttu pole klassikalisest asjaolude kaalumisest võimalik 4
(6)pääseda ei karistuse mõistmise ega vangi vabastamise puhul. Et vangla (vähemalt üldjuhul – kui mitte alati) sellisest loogikast ei lähtu, tuleb tema seisukohad ebaoluliseks lugeda (küll aga on kohtu jaoks oluline vangla koostatud vangi iseloomustus, sest seda koostades süüvib vanglaametnik asja sisusse). (Vt Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus asjas nr 1-09-2625, p 11;
- mai
- a määrus asjas nr 1-13-7499, p 14 ja
- mai
- a määrus asjas nr 1-13-7295, p 14).
- Seega ei saa A. Barulini poolt uue kuriteo toimepanemise ohtu prognoosides vangla riskihinnanguga arvestada ja maakohus pole seda käesolevas asjas ka teinud.
- Kokkuvõttes leiab kolleegium, et A. Barulini hea käitumine vanglas võib viidata tema vägivaldsuse vähenemisele. A. Barulini ennetähtaegne vabastamine oleks aga praegu veel ennatlik. Tema varasemast käitumisest ilmnevad ohutegurid on sedavõrd suured, et nende tasakaalustamiseks on tarvis pikemaajalist veendumust, et muudatused A. Barulini käitumises on kinnistunud ja ta suudab edaspidi reeglitest kinni pidada.
- Lisaks arvestab kolleegium A. Barulinit vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jättes järgnevaga. Pärast vabanemist A. Barulinile garanteeritud töökoht, mis iseenesest on positiivne. Samas nähtub kohtuasja materjalidest, et kõnealuse töökoha iseloom ei sobi elektroonilise valve tingimustega. Kriminaalhooldaja selgitas vestluses tööandjaga välja, et A. Barulinile pakutakse tööd veoautojuhina ettevõttes, mis tegeleb metsaveoga üle Eesti. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole töökoht elektroonilise valve põhimõtetega kooskõlas, sest liikuv töökoht ei võimalda kriminaalhooldusametnikul tagada järelevalvet isiku üle (KoTo, tl 11). Ringkonnakohus nõustub hinnanguga, et kõnealune töökoht ei ole elektroonilise valve kohaldamisel sobilik. Kuigi A. Barulin kinnitas kohtuistungil, et tema töökoht asub Tallinna piirkonnas, ei ole selle kohta esitatud ühtegi tõendit (KoTo, tl 50).
- Seetõttu leiab ringkonnakohus, et A. Barulini puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused.
- Eeltoodud järeldust ei muuda ka see, et vangla ja prokuratuur on A. Barulini vabastamist toetanud. Kuigi vangla ja prokuratuuri seisukohad ei ole kohtule siduvad, on kohus seotud nende seisukohtadega üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul lasub kohustus vastata menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Kolleegium märgib, et kuigi maakohus ei ole otsesõnu prokuratuuri ja vangla seisukohale vastanud, nähtub maakohtu määrusest sisuliselt ka põhjendus selle kohta, miks kohus vangla ja prokuratuuriga ei nõustunud.
- Viru Vangla teatas ringkonnakohtule, et toetab A. Barulini vabastamist ennetähtaegselt vaid juhul, kui ta vangistusest vabanemisel riigist välja saadetakse. Ringkonnakohus kordab siinkohal oma varasemat seisukohta, mille kohaselt ei mõjuta KrMS § 426 lg 3 vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. (Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrust asjas nr 1-14-6902, p-d 14-15.) Seega, olles tuvastanud, et A. Barulini puhul ei ole ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud, ei saa ringkonnakohus KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada.
- Maakohus märkis vaidlustatud määruse põhiosas mh järgmist: „Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.“ 5
(6)Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja kriitika (vt käesoleva määruse punkt 11) maakohtu selle seisukoha aadressil on põhjendatud. Loomulikult on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus vangla kontrollitud tingimustes väiksem kui vabaduses. Sellest tulenevalt saaks sisuliselt alati väita, et süüdimõistetu tuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata, kuna vabaduses paneb ta uue kuriteo toime suurema tõenäosusega kui vanglas. Selline lähenemine oleks aga ilmses vastuolus KarS § 76 üldise mõttega. Veelgi kummastavam oleks aga käsitada vanglas isiku käitumises toimunud positiivset arengut argumendina vangistuse jätkamise kasuks ja ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Selline käsitlus, mille võib maakohtu osundatud seisukohast välja lugeda, töötaks ühemõtteliselt vastu vangistuse eesmärgile motiveerida isikut õiguskuulekalt käituma. Neil põhjustel muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhiosa, jättes sellest välja käesoleva punkti alguses tsiteeritud põhjenduse. Kõnealune viga maakohtu põhistuses ei tingi aga maakohtu määruse tühistamist, sest nagu kolleegium eelnevalt selgitas, on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused A. Barulini puhul praeguseks täitmata. 34. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et kui A. Barulini hea käitumine vanglas jätkub ja positiivsed käitumismustrid kinnistuvad, võib tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine edaspidi siiski kõne alla tulla. 35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 21. augusti 2017. a määruse sisuliselt muutmata, kuid eemaldab selle määruse põhjendusest seisukoha, et vangistus osutab süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. A. Barulini määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 6
(6)