Kriminaalasi nr 1-13-740 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07.märtsil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Natalja Tselikova sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Mar

§ 120ja § 121 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus L.E süüdistatakse selles, et tema • 12.septembril 2012.a peale kella 18:00 toimunud tüli käigus Tartumaal Vara vallas XXXX kasutas füüsilist vägivalda abikaasa A.S. suhtes, mis seisnes selles, et üritades A.S. paremast käest kätte saada raha, kähmluse käigus tõmbas 2 korral kannatanut juustest ning lükkas selja tagant, nii et A.S. maha kukkus ja seejärel, kui kannatanu püsti tõusis, võttis selja tagant käsivarrega kägistushaardesse ja teise käega hoidis samal paremast õlavarrest kinni. Juustest tirimise, kägistamise ja õlavarrest kinnihoidmisega tekitas L.E A.S. füüsilist valu ja tervisekahjustusi: paremal õlavarrel verevalum ja vasemal submandibulaarsel vähene turse. • 13.septembri 2012.a hommikul Tartumaal Vara vallas XXXX kasutas tüli käigus füüsilist vägivalda abikaasa A.S. suhtes, mis seisnes selles, et üritades diivanil istuvalt A.S. telefoni käest ära võtta, hoidis ühe käega kannatanu vasakust randmest kinni ja teise käega haaras A.S. paremas käes olnud telefoni, pigistades kannatanu kätt. Kui A.S. vasaku käe vabaks sai ja sellega ka telefonist haaras, siis haaras ka L.E teise käega telefonist. Telefoni krabamise käigus tekitas L.E A.S. füüsilist valu ja tervisekahjustusi: paremale käelabale marrastusi ja vasemale IV sõrmel valu ja põhiliigesel vähene turse. Sellega pani L.E toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervisekahjustamise, valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Veel süüdistatakse L.E selles, et tema 14.septembril 2012.a Tartus Riia 179a asuvas Tartu Arestimajas kella 19:00 paiku, kui patrullpolitseinikud Andres Ruben ja Einar Pruus teda kainenema paigutasid koos arestimaja töötajaga, ähvardas, et tal on kirves teritatud, ma armastan oma naist aga niikuinii tapan ära. Patrullpolitseinikud teavitasid ähvardusest samal ajal avaldust kirjatama tulnud A.S., kes tunnetas sellest reaalset ohtu oma elule ja tervisele. A.S. oli alust karta pool ähvarduse täideviimist, kuna L.E on varem tema suhtes korduvalt toime pannud kehalisi väärkohtlemisi. Sellega pani L.E toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.E-le karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 120

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale L.E-le karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista L.E-le liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör taotles teha kokkuleppesse paranduse kuritegude toimepanemise aja järgi kehtinud kriminaalhooldusnõuetes. Süüdistatav ja tema kaitsja olid parandusega nõus. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.E tuleb süüdi tunnistada

§ 120ja § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.E-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.E

§ 120järgi ja mõista karistuseks kaks

§ 121järgi ja mõista karistuseks kümme

§ 64lg 1 alusel lugeda L.E-le mõistetud karistustest raskem karistus kaetuks kergemaga ja mõista liitkaristuseks kümme

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui L.E ei pane kahe

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas –

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78p 1 alusel hakata L.E katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata L.E katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. L.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista L.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha nelisada kaheksakümmend