kokkuleppemenetluses Süüdistatav D.V , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik , põhiharidus, elukoht xxxx , ei töötanud enne kinnipidamist, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 13.07.2006 Viru Maakohtu poolt
järgi 5 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, 2) 12.07.2007 Viru Maakohtu poolt
p 1,4; 424, 329 järgi 1 a 1 k vangistusega, milline asendati 780 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 k ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a 3 k, 3) 16.09.2009 Viru Maakohtu poolt
, 121 järgi rahalise karistusega 14000 krooni, 4) 25.08.2011 Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi 1 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, 06.11.2012 Viru Maakohtu määrusega asendati karistus 730 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 k, 13.02.2013 Viru Maakohtu määrusega pöörati ärakandmata karistus 7 k vangistust täitmisele, karistuse kandmise algus 31.03.2013, väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld § 121, 424 järgi 2 Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309 , 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.V
Süüdi tunnistada D.V
järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista D.V liitkaristuseks 1 0 (kümme) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.08.2011 kohtuotsuse järgi mõist etud ja Viru Maakohtu 13.02.2013 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuud vangistust võrra ning D.V liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld D.V suhtes ära muuta ning ta käesolevas kriminaalasjas istungisaalis vahistada. D.V karistuse kandmise alguseks lugeda 31.03.2013.
lg 1 p 1 alusel võtta D.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus ü heks aastaks kuueks kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on D.V kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista D.V-lt menetluskuluna sundraha 480 (ne lisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista D.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. D.V tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
D.V on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 19.01.2013 kella 00.06 paiku Rakveres Jakobsoni tänaval, suunaga Tallinna tänava poole, juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST nr ARAF-0024 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,25 mg/l kohta. Seega D.V , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on D.V-le mõistetavaks karistuseks
järgi 6 (kuus ) kuud vangistust,
järgi 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 25.08.2011 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse 7 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 kuud vangistust. Karis tusaja alguseks lugeda 31.03.2013.
lg 1 p 1 alusel võtta D.V-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks ) kuuks. Süüdistatav D.V on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav D.V on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. D.V tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagi puudub. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 03. mail 2013. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.