XXX, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx töökoht puudub Irina REINO Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aljona PLATONOVA 26.08 .2015 otsus väärteoasjas nr.2330,14,006318 L.P karistamise osas
summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot – jätta muutmata. L.P kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kirjalikult teatama maakohtule 7 kuulutamisest. kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa 1 Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul alates Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis v õimalik tutvuda alates 19.04.2016. on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse avariipolitseinik Dmitri Kravtšenko koostas 29.07.2015 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.2330,14,006318 L.P kohta selles, et viimane, juhtides 25.10.2014 kell 13.50 mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx), rikkus Võidu prospekti – Kreenholmi tänava ristmikul liiklusmärgi nr.221 (Anna teed) nõudeid, kui ei andnud teed peateel sõidueesõigusega otse sõitvale mootorsõidukile Audi A4 (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav A J, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Saadud löögi tagajärjel põrkas mootorsõiduk Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) kokku mootorsõidukiga BMW 525 (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav A R . Liiklusõnnetuse tagajärjel sai d tervisekahjustusi mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) kõrvalistuja J J (pea lahtine haav) ja mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk juht L.P , kes toimetati kiirabiga Narva traumapunkti. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) omanikule A J varaline kahju – sõidukil oli kahjustatud esiosa (kapott, mootoriruum, esikaitseraud, vasak- ja parempoolne esitiib, vasak- ja parempoolne esitulede plokk). Lisaks tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki BMW 525 (registreerimismärk xxx) omanikule A R varaline kahju – sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi- ja tagauks, vasakpoolne tagumine tiib. Lisaks tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) omanikule N P varaline kahju – sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi- ja tagauks, kapott, esikaitseraud, vasak- ja parempoolne esitulede plokk. Sellega rikkus L.P
lg.2 ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aljona Platonova 26.08.2015 otsusega väärteoasjas nr.2330,14,006318 määrati L.P-le
Samuti mõisteti L.P-lt välja joobe tuvastamisega seotud menetluskulud summas 66,19 eurot. Väärteootsuse kohaselt võeti karistuse määramisel arvesse asjaolu, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatult ning ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd. Menetlusalune isik L.P esitas 09.09.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on kohtuvälise menetleja otsus vastu võetud materjalide alusel, mis on kogutud pealiskaudse uurimisega ning see kajastub koostatud protokollist. Ta ei nõustu süüdistusega, kuna täitis kõiki seaduse nõudeid. Liiklusõnnetuse skeemist on näha, et Audi A4 jaoks toimus kokkupõrge vastassuuna vööndis, kuid selle ohtliku manöövri põhjused on jäänud välja selgitamata. Skeemile ei ole märgitud 2 Audi pidurdusjälgi ega väljavoolanud vedelikke vaatamata sellele, et need on hästi nähtavad sündmuskohal tehtud ülesvõtetel. Sündmuse osaliste ja tunnistajate ülekuulamise protokollid on pealiskaudsed , kuna välja on selgitamata, kus asus Audi siis, kui Volkswagen ristmikule välja sõitis ; millise fooritulega ületas Audi Tallinna maanteed; kas sõiduauto Volkswagen seisis või liikus kokkupõrke momendil; miks ületas sõiduauto Audi juht kahekordset pidevat eraldusjoont, kui teda keegi ei seganud. A J tunnistusest nähtub, et ta liikus mööda parempoolset sõidurida kiirusega 50 km/h, mistõttu oleks sellise sõidukiiruse juures kaebuse esitaja pidanud suutma tänava täielikult ületada ning seega on tunnistaja ütlused valed. Määratud ei ole liiklustehnilist ekspertiisi, millega oleks olnud võimalik välja selgitada Audi sõidukiirus, teelt väljasõidu mehhanism, Audi ja Volkswageni tehniline korrasolek. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Audi juht ületas oluliselt sõidukiirust, ei saanud ta Audit näha ja kokkupõrget vältida. Kohtuvälise menetleja poolt 12.10.2015 saadetud kirjalikus seisukohas leiab kohtuväline menetleja, et kaebuses toodud väide selle kohta , et kokkupõrge toimus vastassuunavööndis, ei ole usaldusväärne. Sündmuskohal tehtud fotodelt on nähtav Volkswageni (registreerimismärk xxx) pidurdusjälg (vasak esiratas oli löögi tagajärjel blokeeritud), mille alguspunkti järgi võib arvestada, et kokkupõrke hetkel oli Audi pärisuunalises vööndis. S keemil puuduvad Audi (registreerimismärk xxx) pidurdusjäljed, kuid need ei ole nähtavad ka kohapeal tehtud fotodel, mistõttu ei ole arusaadav, millistest Audi pidurdusjälgedest kirjutab menetlusalune isik oma kaebuses. Kohtuvälisele menetlejale ei ole arusaadav, kelle ülekuulamisel ei ole välja selgitatud asjaolud (kus asus Audi siis , kui Volkswagen ristmikule välja sõitis; millise fooritulega ületas Audi Tallinna maanteed; kas sõiduauto Volkswagen seisis või liikus kokkupõrke momendil; miks ületas sõiduauto Audi juht kahekordset pidevat eraldusjoont, kui teda keegi ei seganud). Kohtuväline menetleja leiab, et arvestused, mille kohaselt oleks õige sõidukiiruse valikul pidanud Volkswagen jõudma ristmiku ületada, on tehtud umbkaudsete andmete alustel ja järelduste tegemine on eksperdi, mitte menetlusaluse isiku pädevuses. Kohtuekspertiisi teostamine ei ole vajalik, kuna küsimus, kas Audi juhil oli võimalus vältida kokkupõrget, ei välista Volkswageni juhi süüd liiklusmärgi nr.221 ( Anna teed) rikkumisel, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus. Maakohtu istung Menetlusalune isik jäi maakohtu istungil esitatud kaebuse ja selle väidete juurde. Ta selgitas, et koostati vale avariiskeem, sest ei olnud pidurdamise ega vedelike jälgi. Kokkupõrke hetkel ta ei liikunud, vaid seisis ja andis teed autole, mis oli vasakul. Kui ta tuli välja Kreenholmi tänavalt, siis autot ei näinud. Sõitis välja ristmikule, kui oli juba kollane-punane valgusfoor Astri suunas. Kui hakkas liikuma Võidu prospektilt, siis tee temast vasakule poole oli tühi. Kui sõitis üle ristmiku ja auto oli juba kaks kolmandikku üle, toimus avarii. Kokkupõrge toimus juhiukse vastu, kuna Audi ületas pidevat joont ja sõitis juba vastassuunda. Tunnistaja S B ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalust isikut tunneb vaid interneti kaudu, kuna viimane palus abi tunnistajatelt. Tunnistaja oli Araxese poe lähedal, vahemaa tunnistaja ja liiklusõnnetuse vahel võis olla 30 meetrit või rohkemgi. Arvab, et Audi juht ületas kiirust, kuna sõitis väga kiiresti. Kokkupõrke hetkel Volkswagen seisis. 3 Tunnistaja A Z ütlustest maakohtu istungil nähtub, et menetlusalune isik on tema tuttav, kellega ta sai tuttavaks pärast avariid. Vihavaenu ei ole, sõbrad ka ei ole. Avarii hetkel ületas Kreenholmi tänavat Araxese poe juures, oli keset tänavat. Arvab, et Audi juht ületas kiirust, kuna ta on ise juht, kellel on kogemus nii autoga, kui ka jalgsi. Avarii hetkel Volkswagen liikus. Volkswagen ei olnud täielikult Kangelaste tänaval. Ei vaadanud , millise fooritulega Audi sõitis. Tunnistaja A E ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta on kokkupõrkes osaleja, kes menetlusalust isikut ei tunne ja kellel omavahelised suhted puuduvad. Kohtuvälise menetleja esindaja ja kaebuse esitaja ei esitanud tunnistajale maakohtu istungil küsimusi. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi maakohtu istungil oma kirjaliku seisukoha juurde ja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Esindaja ei osanud öelda, miks puuduvad skeemil pidurdusjäljed. Vastus liiklusekspertiisi tegemise taotlusele on väärteotoimikus. Kaebuse esitaja on varem karistatud.
lg.1 rikkumine, millega oli põhjustatud liiklusõnnetus, on karistatav, teg u põhjustas liiklusõnnetuse. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et L.P kaebus rahuldamisele ei kuulu. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.1 alusel.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varalin e kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Liiklusseadust ja tekitas sellega teisele isikule varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse. 29 .07.2015 koostatud väärteoprotokollist ja 26.08.2015 koostatud otsusest väärteoasjas nähtub, et menetlusalune isik, juhtides 25.10.2014 kell 13.50 mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx), rikkus Võidu prospekti – Kreenholmi tänava ristmikul liiklusmärgi nr.221 (Anna teed) nõudeid, kui ei andnud teed peateel sõidueesõigusega otse sõitvale mootorsõidukile Audi A4 (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav A J, mille 4 tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Saadud löögi tagajärjel põrkas mootorsõiduk Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) kokku mootorsõidukiga BMW 525 (registreerimismärk xxx), mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omav A R. Liiklusõnnetuse tagajärjel said tervisekahjustusi mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) kõrvalistuja J J (pea lahtine haav) ja mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) juht L.P , kes toimetati kiirabiga Narva traumapunkti. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) omanikule A J varaline kahju – sõidukil oli kahjustatud esiosa (kapott, mootoriruum, esikaitseraud, vasak- ja parempoolne esitiib, vasak- ja parempoolne esitulede plokk). Lisaks tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki BMW 525 (registreerimismärk xxx) omanikule A R varaline kahju – sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi- ja tagauks, vasakpoolne tagumine tiib. Lisaks tekitati liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) omanikule N P varaline kahju – sõidukil oli kahjustatud vasakpoolne esi- ja tagauks, kapott, esikaitseraud, vasak- ja parempoolne esitulede plokk. Sellega rikkus L.P
lg.2 sätteid.
2 sätestab, et liikleja peab juhinduma reguleerija märguandest ning täitma reguleerija ja riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku muud liiklusalast korraldust, liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Vastavalt 25.10.2014 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile on vaadeldud IdaVirumaal Narva linnas Kreenholmi – Võidu prospekti ristmikul toimunud liiklusõnnetust. Vaadeldud on sõiduautot Audi A4 (registreerimismärk xxx), millel on kahjustatud ja deformeerunud esiosa (kapott, mootoriruum, esikaitseraud, vasakja parempoolne esitiib, vasak- ja parempoolne esitulede plokk). Vaadeldud on ka sõiduautot BMW 525 (registreerimismärk xxx), millel on kriimustatud vasakpoolne esi- ja tagauks ning vasakpoolne tagumine tiib. Vaadeldud on ka sõiduautot Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx), millel on deformeerunud vasakpoolne esi- ja tagauks, kapott, esikaitseraud, vasakpoolne esitiib, vasak- ja parempoolne esitulede plokk. L.P sai tervisekahjustusi, nimelt häbemeluumurd. J J tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel pea lahtine haav. Tunnistaja S B ütluste kohaselt oli ta liiklusõnnetuse toimumise ajal Araxese poe lähedal, vahemaa tunnistaja ja liiklusõnnetuse vahel võis olla 30 meetrit või rohkemgi. Audi juht ületas kiirust, kuna sõitis väga kiiresti. Kokkupõrke hetkel Volkswagen seisis. Tunnistaja A Z ütluste kohaselt ületas ta a varii hetkel Kreenholmi tänavat Araxesi juures, oli keset tänavat. Arvab, et Audi juht ületas kiirust, kuna ta on ise juht, kellel on kogemus nii autoga, kui ka jalgsi. Avarii hetkel Volkswagen liikus. Volkswagen ei olnud täielikult Kangelaste tänaval. Ei vaadanud, millise fooritulega Audi sõitis. Tunnistaja A E ütluste kohaselt osales ta liiklusõnnetuses, kuid kohtuliku uurimise käigus talle küsimusi ei esitatud. Menetlusalune isik ei eita liiklusõnnetuse toimumise fakti, vaid selgitas, et liiklusõnnetuse toimumises ei olnud tema süüdi. Tema positsioon seisneb selles, et ta 5 tuli Võidu prospektilt, veendus, et vasakult poolt kedagi ei tule ja asus ristmikku ületama. Olles jõudnud poole peale, peatus, et anda teed autole ja seejärel toimus kokkupõrge. Maakohus asub seisukohal, et dokumentaalsete tõendite, tunnistajate ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik, juhtides 25.10.2014 kell 13.50 mootorsõidukit Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx), rikkus Võidu prospekti – Kreenholmi tänava ristmikul liiklusmärgi nr.221 (Anna teed) nõudeid, kui ei andnud teed peateel sõidueesõigusega otse sõitvale mootorsõidukile Audi A4 (registreerimismärk xxx), millega põhjustas varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse. Vaidlus puudub liiklusõnnetuse toimumise fakti osas, vaid seisneb selles, kas menetlusalune isik on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kohus leiab, et menetlusalune isik eiras
lg.2 nõuet, mille kohaselt peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet ning kinni pidama sõidukile ettenähtud tunnusmärkide kasutamise korrast. Vastavalt majandus- ja kommunikats iooniministri 22.02.2011 määruse nr.12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ §7 p.3 kohustab märk nr.221 Anna teed juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Menetlusalune isik selgitas, et sõitu alustades kedagi vasakult ei tulnud, kuid poole ristmiku peal pidi ta teisele autole teed andma. Kohus juhib tähelepanu
lg.2 mille kohaselt ei tohi juht sõita sõiduteede lõikumisalale, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama. Samuti on oluline märkida Liiklussea duse §57 lg.1, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Maakohtu hinnangul oleks menetlusalune isik pidanud hoolikamalt kontrollima, et sõidukeid ei tuleks lisaks vasakule poolele ka paremalt poolelt. Käesoleval juhul oli ta sunnitud keset sõiduteed seisma jääma, mistõttu ei olnud sõidueesõigusega sõidukil võimalik kokkupõrget vältida. Liiklusõnnetuse vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelitelt võib selgesti eristada, et Volkswagen Passati esiratas on blokeeritud ja see on tekitanud pidurdusjälje - t.l. 8, 9, 12, 14. Fotodelt võib märgata, et pidurdusjälg on alguse saanud enam -vähem kahe suunavööndise keskelt. See aga kinnitab veelgi fakti, et menetlusalune isik ei andnud teed sõidueesõigusega isikule, kui seisis keset teed ja lükkab ümber väite, et ta oli peaaegu ristmiku ületanud. Mis puudutab sõiduauto Audi poolt võimalikku sõidukiiruse ületamist, jääb kohus seisukohale, et käesoleval hetkel ei ole selle tuvastamine võimalik ega ka oluline. Menetlusalune isik oleks pidanud tegema kõik endast võimaliku, et sõidutee ohutult 6 ja peatumata ületada ning antud juhul ei pea maakohus ekspertiisi teostamise vajalikkust põhjendatuks.
p.32 tulenevalt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe s õiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsusest nähtub, et käesolevas väärteoasjas on tekkinud v araline kahju mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) omanikule A Je, mootorsõiduki BMW 525 (registreerimismärk xxx) omanikule A R ja mootorsõiduki Volkswagen Passat (registreerimismärk xxx) omanikule N P. Lisaks tekitati mootorsõiduki Audi A4 (registreerimismärk xxx) kõrvalistuja J J kehavigastus (pea lahtine haav). Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik põhjustas oma tegevusega varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole . Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Menetlusalune isik juhtis oma kaebuses tähelepanu võimalikele menetluslikele rikkumistele. Nimelt juhtis ta tähelepanu asjaolule, et koostatud ei olnud õige avarii skeem, kuna sellele ei ole märgitud pidurduse ega vedelike jälgi. Liiklusõnnetuse skeemi koostamisele kohalduvad menetlustoimingu protokollile sätestatud nõuded Väärteomenetluse seadustiku §49 ja vaatlusprotokollile sätestatud nõuded Kriminaalmenetluse seadustiku §87 tähenduses, mida on täidetud. Jäljed on nähtavalt fotodelt. Kohus leiab, et tegemist ei ole olulise rikkumisega Väärteomenetluse seadustiku §150 mõttes ja kokkuvõttes menetluslikke rikkumisi maakohus ei tuvastanud. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
23 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks. Lisaks võib süüteo eest 7 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv. Maakohus nõustub sellega ja leiab, et rangema karistuse - aresti või juhtimisõiguse äravõtmise - kohaldamiseks käesoleval juhul alust ei ole. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses, s.o oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohtu istungil selgitas kohtuvälise menetleja esindaja, et rahatrahvi suuruse määramisel arvestas ta asjaoluga, et isik on varasemalt karistatud ja tema tegu põhjustas liiklusõnnetuse. Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv karistus
Arvestades eeltoodut nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas määratud rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses vastab igati toimepandud süüteole ja menetlusalusele isikule. Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. Menetlusaluse isiku kanda on ka jäetud menetluskulud summas 66,19 eurot. Dokumentidest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis on tuvastatud tramadool. Samas nähtub joobeseisundi kirjeldamise aktist, et isik ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel joobes. Arvestades asjaolu, et kohus jätab prefektuuri otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.