← Eesti

4-17-5936/14

Väärteoasi nr.4-17-5936 K O H T U M Ä Ä R US Kohus Määruse kuupäev Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja 11.01.

  1. a. Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.10.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2303,17,001244 M.S karistamises LS § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) M.S, isikukood XXX , elukoht: xxxx Menetluse liik kaebemenetlus väärteoasjas LÕPPOSA Jätta M.S kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.10.2017.a otsusele väärteoasjas nr. 2303,17,001244 vaatamata. läbi Määruse peale võib esitada kohtumenetluse pool määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja määruse põhjendus 08.11.2017.a. saabus Harju Maakohtule M.S kaebus tema suhtes väärteoasjas nr 2303,17,001244 koostatud otsuse peale. Kohtule esitatud kaebuses palub M.S tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja mõista aus, mõõdukas ja tema süüga proportsionaalne karistus, arvestades varasemat käitumist seaduse ees ja majanduslikku olukorda. Kaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 400 eurot trahvi on kaks korda suurem sellest, mida pakkusid korravalvurid kiirmenetluses, s.o 200 eurot. 09.11.2017.a. määras maakohus kaebuse kohtulikule arutamisele 27.11.2017.a., kohustusega M.S osaleda kohtuistungil. 27.11.2017.a. kohtuistungile M.S ei ilmunud, eelnevalt saatis kohtule taotluse asjaarutamise edasilükkamise kohta, kuna ta ei viibi Eestis ja jõuab Eestisse tagasi aastavahetuseks. Uueks kohtuistungi ajaks määras kohus 03.01.2018.a. 27.11.2017.a saadeti M.S-ile kohtukutsed 03.01.2018.a. kohtuistungiks nii e-postile: xxxx kui tähtsaadetisena aadressile xxxx, Tallinn, kohustusega ilmuda kohtuistungile ja mitteilmumise tagajärje selgitusega. 27.12.2017.a. saabus kohtusse M.S e-posti aadressilt teade, et ta ei viibi ka 03.01.2018.a. Eestis ja palus uuesti asja arutamine edasi lükata. Täiendavalt 02.01.2018.a saadetud e-kirjas soovis teada kaebuse arutamise võimalikkust ilma tema osavõtuta. 03.01.2018.a. kohtuistungile M.S ei ilmunud ja kohus saatis menetlusalusele isikule samal päeval kirja, milles selgitas, et kohus ei pea võimalikuks arutada väärteoasja ilma kaebuse esitaja osavõtuta ja kohustati teda esitama kohtule 08.01.2018.a.-ks välismaal viibimise tõendamiseks välismaale sõidu – ja sealt tagasisõidu lennupiletid. Lisaks selgitas kohus, et kui tähtaegselt pileteid ei esitata, siis jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 125 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel väärteomenetluse seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. VTMS § 126 lõike 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 42 lg 2 kohaselt loetakse ilmumata jäämise mõjuvateks põhjusteks: väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; kutse kättesaamise hilinemine ja muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. M.S-ile on mõlemad kutsed saadetud piisava ajavaruga. Esimesele, s.o. 27.11.2017.a. istungile saadeti kutse 09.11.2017.a., edasilükatud istungile 03.01.2018.a. saadeti kutse 27.11.2017.a. Asjaolu, et isik sai edasilükatud istungi ajast teada 27.12.2017.a. (nagu ta kirjutas), ei anna alust lugeda istungile mitteilmumise põhjust mõjuvaks. Kui isik ise taotleb kohtuistungi edasilükkamist, on igati loomulik, et ta ka koheselt tunneb huvi uue istungi toimumise aja kohta. Pealegi ka 27.12.2017.a. istungi ajast teadasaamist saab lugeda piisavaks ajavaruks. M.S taotlusel on kohus ühel korral lükanud asja arutamise edasi üheks kuuks. Kohus ei pea võimalikuks arutada väärteoasja ilma M.S osavõtuta. Seda eelkõige põhjusel, et väärteotoimikust ei nähtu M.S ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude ja tema majandusliku olukorra kohta. M.S ei ole tähtaegselt esitanud tõendeid enda välismaal viibimise kohta. Kuivõrd isik on suhelnud kohtuga e-posti vahendusel ja viimati saatis kirja 02.01.2018.a. sooviga kohtult oma küsimusele vastust saada, siis on kohtul alust eeldada, et ta vaatas oma e-kirju ka peale
  2. jaanuari 2018.a. ja luges 03.jaanuaril 2018.a. kohtu poolt tema meiliaadressile saadetud kirja ning oli teadlik lennupiletite esitamise kohustusest. Kuivõrd M.S esitatud kaebust ei ole võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta, kohus on juba ühel korral asja arutamise edasi lükanud ja menetlusalune isik ei ole tähtaegselt esitanud tõendeid kohtuistungile mitteilmumise kohta, siis tuleb jätta M.S kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 16.10.2017.a otsusele väärteoasjas nr. 2303,17,001244 läbi vaatamata. Kohus juhindub VTMS §-st 126 lg
  3. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.