Obsah (7)

§ 199§ 121§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.10.2015.a, Rakvere kohtumaja koht Videokohtuistungi toimumise aeg 06.10.2015.a. Kohtuasja number 1-15-2481 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistu

§ 199

lg 2 p 9 järgi (08.05.2013 ja 28.09.2013 episoodid) ning karistuseks mõisteti talle 6 kuud vangistust. V.R tunnistati süüdi ka

§ 121

(alates 01.01.2015

§ 121

lg 1) järgi ning karistuseks mõisteti talle 5 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulus 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetav karistus Viru Maakohtu 25.10.2013 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust ning lugedes 1 kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati V.R süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi (06.12.2013 episood) ning karistuseks mõisteti talle 4 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuulus 2 kuud 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust eelnevalt nimetatud liitkaristuse 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja lõplikult ärakandmisele kuulus 2 aastat 2 kuud 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.03.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Käesolevat karistust kannab süstemaatiliste varguste ja kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Varasemalt karistatud röövimiste, kehalise väärkohtlemise, raske tervisekahjustuse tekitamise, arvutikelmuse avalike ja salajaste varguste eest. Kuritegude ajendiks on rahalise kasu saamine, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Individuaalse täitmiskava kohaselt on käesoleva vangistuse jooksul
2. aastal osalenud riigikeele A2-taseme kursusel, kuid loobus kursusel osalemisest õppimisraskuste tõttu. Lisaks on alates
3. aasta II kvartalist kuni käesoleva ajani osalenud majandustöödel eluosakonna ja kabeli koristajana. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Soovib elama asuda xxxx Linna Sotsiaalhoolekandekeskuse varjupaika. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et SA xxxx Linnaelamu vahendusel on võimalik üürile võtta munitsipaalruum. xxxx Linna Sotsiaalhoolekandekeskus pakub võimalust öömajaks, varjupaigaks, intervallhoolduseks. Rahvastikuregistri andmetel olemas põhiharidus, õppis 5-
4. klassini xxxx erikoolis käitumisprobleemide tõttu,
5. klassi lõpetas Tartu Vanglas. Näeb hariduse omandamises enda jaoks vähe eeliseid ning ei soovi eriala õppida. Väidetavalt enne vangistust oli töövõimetuspensionär, ei ole ametlikult töötanud, vahel tegi juhutöid. Varasemad ja ka praegune kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, võib kasutada vägivalda. Viru Vangla andmetel tasumata rahalisi nõudeid 2412,60 eurot, vabanemisfondis 60,87 eurot. Võimaliku vabanemise korral kindel töökoht puudub. Puuduvad toimetulekut toetavad suhted. Vanemad on surnud. Päritoluperekonda kuulub õde ja õepoeg (mõlemad on kriminaalkorras karistatud), õega suhtleb telefoni teel. Soovib suhelda õepojaga ja teeb jõupingutusi suhete taastamiseks. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. On süstemaatiliselt toime pannud õigusrikkumisi, lähtub enda huvidest, mitte ühiskonnas kehtivatest normidest, mis viitab riskivale elustiilile. Käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Tunnistab, et alkohol on põhjustanud tema elus probleeme. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Vägivaldselt käitudes ja kuritegusid sooritades on olnud alkoholijoobes.
6. aastal läbis "Eluviisitreeningu", kuid sellele järgnenud kriminaalkorras karistatus viitab, et sotsiaalprogrammis saadud teadmised ei ole käitumisele mõju avaldanud. Varem tarvitanud mõned korrad amfetamiini. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Igapäevane käitumine ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Puuduvad andmed narkootikumide tarvitamisest tingitud vägivaldsest käitumisest. Füüsilist puuet ega kroonilist haigust ei ole diagnoositud. Isik on oma terviseseisundiga rahul. Enesevigastamise ja suitsiidikatseid pole täheldatud. Suhtlemine vastab vanusele, kultuuritaustale ja elutingimustele. Isik on korduvalt tahtlikult kasutanud vägivalda teiste suhtes. Ei hinda realistlikult oma tegude tagajärgi kannatanutele. Püstitab lühiajalisi eesmärke. Puudulik seaduslik probleemide lahendamise oskus. Impulsiivset 2 käitumist täheldab oma eksimustest mitte õppimine ning samade vigade kordamine.
7. aastal on läbinud ka programmi "Viha juhtimine", mille läbimisel ei ole teinud oma käitumisest järeldusi, kuna on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Arvestades arvukat kriminaalkorras karistatust, võib järeldada, et on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning negatiivne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse. Varasema karistusena on määratud ÜKT tunde, mida ei täitnud, samuti ei täitnud registreerimisnõuet ning elukohanõuet, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Püüab õigustada oma tegusid, mõtleb enesekeskselt, kuid üldiselt mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine tähendab nii õigusi kui ka kohustusi. Toimepandud teod näitavad vastupidist arvamust ühiskonnaliikmeks olemiseks. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 63%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile ei toeta Viru Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata V.R-ile katseaeg kuni 30.05.2016 ning katseajaks allutada kinnipeetav käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule

§ 75lg 2 p-des 2, 21 , 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused.

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on 10-l korral kriminaalkorras karistatud, viimast karistust kannab ta varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavale määratud neli distsiplinaarkaristust. Seega uute süütegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine (mh vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamisega) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord kuni karistusaja lõpuni 30.05.2016 suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Käesoleva asja materjalidest nähtub ka, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

§ 75lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel neli kontrollnõuet (

§ 75lg 1 p 3, 4, 5).

Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur V.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 06.10.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tahab vabaneda ja kahe nädala jooksul kriminaalhoolduse abiga kuskil ühiselamus toa saada elamiseks. Leiab, et isegi kui vabaneb tähtaegselt, siis elamise probleem jääb alles. On nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse 3 reegleid. Isikule pakuti võimalust töötada 8 tundi, kuid ta ei saanud nii palju töötada, tal oli vaja ka söögiraha. Distsiplinaarkaristused on sellest, et suitsetab ja ta ei kavatse ka maha jätta. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning vangistuses on isik alates 16. eluaastast viibinud perioodiliselt, seega ei ole käesolev kuritegu esimene ning kuriteo toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Praegused kuriteod on süstemaatilised vargused ja kehaline väärkohtlemine, varem on karistatud röövimiste ning raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Varasemalt esinenud ka vägivalla kasutamist. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama xxxx Linna Sotsiaalhoolekandekeskuse varjupaika. Juhul, kui isikul õnnestub seal elamiskoht saada, ei ole tegemist alalise elukohaga, vaid ajutise viibimispaigaga. Seega ei ole kindla elukoha olemasolu nõue täidetud. Samuti puudub isikul vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks isikule vabanemisel kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Kuigi isik on vangistuses olles olnud hõivatud tööga, nähtub iseloomustusest, et isik ei ole varem vabaduses ametlikult töötanud, on teinud juhutöid. Väidetavalt on isik töövõimetuspensionär. Võib raha saamiseks kasutada vägivalda. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul tasumata nõudeid üle 2000 euro, vabanemisfondis on 60 eurot. Kuna isik on varavastased süüteod toime pannud just rahalise kasu saamise eesmärgil, siis tulenevalt kindla töökoha ja sissetuleku puudumisest, on kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk jätkuvalt olemas. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on rikkunud korda ka vangistuses viibides. Tulenevalt isiku arvukast kriminaalkorras karistatusest ning suhtumisest ühiskonda, võib eeldada, et isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Isikul alkoholi sõltuvust diagnoositud ei ole, kuid isik ise tunnistab alkoholiga seotud probleeme. Aastal 2011 on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid kuna teda on peale selle läbimist uuesti kriminaalkorras karistatud, on näha, et programmis omandatud teadmised ei ole isiku käitumisele positiivset mõju avaldanud. Kinnipeetavat iseloomustab puudulik seadusliku probleemide lahendamise oskus, samade vigade kordamine ning impulsiivne käitumine. Aastal 4 2011 on isik osalenud ka sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, mille läbimisel ei ole isik samuti teinud oma käitumisest järeldusi, kuna on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 53% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 63%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu on tingimisi karistused pööratud täitmisele. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.R-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.R-i vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5