KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 06.10.2016 Jõhvi kohtumaja koht Väärteoasja number 4-16-5807 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 06.10.2016 Väärteoasi Maksu- ja Tolliameti asenduskaristuse määramiseks taotlus V.A-le V.A Menetlusalune isik sünd. XXX, isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku Karistusseadustiku §72, maakohus §190, §192 ja §193 §211 ning MÄÄRAS: Jätta Maksu- ja Tolliameti taotlus rahuldamata. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse varasem käik Maksu- ja Tolliameti 09.09.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr.930015001682 määrati V.A-le Tolliseaduse §73 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 560 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 24.09.
- 1 Maksu- ja Tolliamet esitas 04.08.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale taotluse asenduskaristuse määramiseks. Taotluse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult. Maksuhaldur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu – võlgnikule kuulub
- aasta väikelaev, mille arestimine täitemenetluses ei ole otstarbekas. Võlgniku pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, võlgnikul puudub sissetulek ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. 24.09.2015 tasus võlgnik trahvisummast 2,56 eurot. Seisuga 04.08.2016 on võlgnikul maksuhalduri ees tasumata trahviotsuse nõue summas 557, 44 eurot. Narva kohtutäitur Andrei Krek alustas 30.11.2015 täitemenetluse nr.066/2015/2228 väärteoasjas nr.930015001682 . Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul sissetulek ja realiseerimiskõlblik vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. 29.07 .2016 teatas kohtutäitur sissenõudjale rahatrahvi täitmise võimatusest. Maksu- ja Tolliamet palus otsustada rahatrahvi asendamine arestiga. Maakohtu istung Maksu- ja Tolliameti esindaja maakohtu istungile ei ilmunud. Menetlusalune isik V.A selgitas kohtuistungil, et tal puudub töökoht, tema sissetulekuks on vaid xxx xxx € ja tema ülalpidamisel on 2 last. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Maksu- ja Tolliameti 09.09.2015 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr.930015001682 määrati V.A-le Tolliseaduse §73 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 560 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 24.09.
- 24.09.2015 tasus võlgnik trahvisummast 2,56 eurot. Seisuga 04.08.2016 on võlgnikul maksuhalduri ees tasumata trahviotsuse nõue summas 557, 44 eurot. Narva kohtutäitur Andrei Kreki 29.07.2016 Täitmise võimatuse aktist täiteasjas nr.066/2015/2228 nähtub, et rahatrahvi sissenõudmine ei ole võimalik. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad pangaarved on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Täitemenetluse käigus ei õnnestunud kohtutäituril tuvastada, et võlgnikul oleks realiseerimiskõlbulikku vara. Rahatrahvi jääk summas 557,44 eurot on tasumata kuni käesoleva ajani. Maksukohuslaste registri andmetel puudub võlgnikul töökoht. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §211 lg.1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt 2 Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Vastavalt sama sätte lg.2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Maakohus on seisukohal, et kuna käesolevas kohtuasjas on kohtutäitur teavitanud täitmise võimatusest enne Täitemenetluse seadustikus sätestatud tähtaega (üks aasta), tuleb taotlus jätta rahuldamata. Tõlgendades Täitemenetluse seadustiku §201 lg.1 sätet, tuleb kohtu arvates jõuda seisukohale, et seaduseandja eesmärk selle normi kehtestamisel oli isikule mõistetud rahalist laadi karistuse efektiivse täitmise tagamine. Selleks ongi kehtestatud seadusega küllaltki pikad nõude täitmise tähtajad - käesoleva nõude täitmine aegub nelja aastaga alates lahendi jõustumisest. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja teinud liialt kaugeleulatuva järelduse võlgniku maksevõime kohta, eeldades isikule tehtud trahvisumma põhjal püsivat maksevõimetust. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kohtutäituril lasub kohustus teha endast kõikvõimalik, et isik tasuks talle määratud rahatrahvi. Sealjuures tuleb järgida seaduses sätestatud tähtaegu. Lubamatu on olukord, kus kohtuväline menetleja (antud juhul Maksu- ja Tolliamet) taotleb konkreetse menetluse asjaolusid arvestamata isikule aresti. See aga ei ole rahatrahvi kui karistuse eesmärk. Tähelepanu väärib ka fakt, et rahatrahvi aegumiseni on enam kui kolm aastat aega. Kohus peab vajalikuks selgitada, et KarS §82 lg.4 kohaselt on otsuse täitmine aktuaalne ega aegu nelja aasta jooksul alates väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Otsus on jõustunud 26.09.
- Isikul on kuni nõude aegumiseni veel piisavalt aega trahvi tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et nõude täitmine ei ole nii lootusetu nagu kohtutäitur seda sissenõudjale näitab. Eeltoodust tulenevalt jätab Viru Maakohus Maksu- ja Tolliameti taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3