, § 329 järgi üldmenetluses Rainer Amur Prokurör Kaitsja Kohtunik Leili Raedla Dmitri Školjar SÜÜDISTATAV M.U - elukoht: Xxx/vahistatud ja viibib Vanglas/, isikukood: XXX, Kodakondsus: EV, haridus: keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: RTOÜ, Karistatus: Väärteokorras karistatud 8-l korral (5 liikluses); Kriminaalkorras varem karistatud 5- korral:24.03.2003. a. Tallinna Linnakohtu poolt
alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 kuud; katseaeg 3 aastat ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 25.03.2004. a. Tallinna Linnakohtu poolt
alusel mõisteti rahaline karistus 10 000.krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 29.04.2009. a. Harju Maakohtu poolt
alusel mõisteti rahaline karistus 14400.- krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks; 22.10.2009. a. Harju Maakohtu poolt
alusel mõisteti rahaline karistus 15550.- krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks; 28.08 2010.a. Harju Maakohtu poolt
alusel mõisteti vangistus 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi; tähtajaga 2 aastat ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Vahistamine alates 16.11.2011. a. Isik viibib Viru vanglas. RESOLUTSIOON . Mõista M.U süüdi
Mõista M.U süüdi kahes episoodis 23.05.2011.a. ja 26.06.2011.a.
, § 329 järgi ning
1 Mõista M.U süüdi 23.08.2011.a. episoodis
järgi ja karistada 4 (nelja) kuulise vangistusega.
lg.1 alusel lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga karistusega, lõplikuks liitkaristuseks mõista M.U-le 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
s.o. 1 (üks) päev,
alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi 2 aastase tähtajaga ning karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, mis on täitmisele pööratud 29.08.2010.a., juhtis 23.05.2011.a. kella 22:25 ajal Tallinnas Aia 5a maja juures mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga XXX. Samuti tema, olles Harju Maakohtu poolt 28.08.2010.a. süüdi mõistetud
alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi 2 aastase tähtajaga ning karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, mis on täitmisele pööratud 29.08.2010.a., juhtis 26.06.2011.a. kella 05:53 ajal Tallinnas Pärnu mnt 160 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX. 2 Samuti tema, olles Harju Maakohtu poolt 28.08.2010.a. süüdi mõistetud
alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi 2 aastase tähtajaga ning karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, mis on täitmisele pööratud 29.08.2010.a., juhtis 23.08.2011.a. kella 18:03 ajal Tallinnas Ahtri tänaval maja nr 6 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX. Seega M.U, hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime
Samuti süüdistatakse M.U selles, et tema 23.05.2011.a. kella 22:25 ajal juhtis Tallinnas Aia 5a maja juures mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, 26.06.2011.a. kella 05:53 ajal juhtis Tallinnas Pärnu mnt 160 juures mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, 16.09.2011.a. ajavahemikul kell 21:09 - 21:25 juhtis Tallinnas Välja tänavalt kuni Tatari tänavale Tatari 31 maja juurde mootorsõidukit Renault Thalia registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, 28.10.2011.a. kella 23:36 paiku juhtis Tallinnas Pärnu mnt-l suunaga kesklinna poole mootorsõidukit Ford Focus XXX, olles joobeseisundis. Samuti tema, 16.11.2011.a. kella 12:01 paiku juhtis Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas parklas mootorsõidukit Ford Focus XXX, olles joobeseisundis. M.U rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 (
Süüdistatav M.U avaldas toimunud kohtuistungil, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Süüdistatav avaldas, et soovib anda kohtuistungil ütlusi. Ta tunnistab oma süüd kõikides nendes episoodides, millised on ära toodud süüdistusaktis. M.U ütluste kohaselt mootorsõiduki juhtimiseks alkoholijoobes on alati mingi põhjus, mis paneb niimoodi tegutsema, isiklik sisemine põhjus. Ei ole nii, et lihtsalt jõi, läks sõitma ja pani toime kuriteo. On mingi tõuge taolisteks tegudeks. Tal juhtusid 2007.a episoodid, kus oli mingi pidu ja sai alkoholi tarvitatud, enesetunne oli hea ja siis sai rooli istutud ning koju sõidetud. Siis peale seda ta ennast n.ö. kodeeris ennast 5 aastaks. Otsustasid abikaasaga muuta elu ja kolisid perega Šotimaale. Seal läks naine teise mehe juurde, mis emotsionaalselt teda mõjutas. Tuli tagasi Tallinnasse. Tal oli väga raske. See eraeluline probleem keerles kogu aeg peas. Laps käis koolis, temaga oli samuti vaja tegeleda. Naine tuli veel spetsiaalselt Tallinnasse, see mõjutas jälle negatiivselt. Šotimaale lahkudes andsid ära korteri, tagasi tulles oli ta faktiliselt tänaval ja oli sunnitud elama ema juures. Tütrel oli vaja lõpetada kool, ta oli vaja saata Šotimaale, ema pensionil. Ema suhtumine tema naisesse oli samuti negatiivne , tuletas pidevalt talle toimunut 3 meelde.Närvid lihtsalt ei pidanud vastu. Kui sõitma läks, siis arvas, et alkoholi ei ole enam organismis. Tugevat probleemi tal alkoholiga ei olnud. Oli normaalne inimene, vahest juhtus , et tarvitas kuskil olengul rohkem alkoholi .Stress seoses naisega oli 2008.a lõpust kuni 2009.a aprillini. Siis saigi juhuslikult interneti kaudu teada, et naisel on juba uus boyfriend. Enam see kodeerimine ei aidanud, tal oli kõik ükskõik. Abikaasa naasis Tallinnasse 24.03.2010.a, tema ema sünnipäevaks. Siis kui läksid ära Šotimaale, siis andsid rendikorteri ära. Korter oli renditud aastaks. Kui sõitsid ära, siis konkreetset plaani tagasi tulla ei olnud, et vaatavad, kuidas läheb. Kui hakkasid seal elama ja töötama otsustasid sinna jääda, minnes nad seda veel ei teadnud. Naasmine oli seotud sellega, et 2008.a enne kodeerimist oli tal määratud kohus. Helistas seoses sellega sealt Tallinnasse prokurörile ja leppis kokku, et sõidab Eestisse ja kohtuistung peetakse ära. Tuli Eestisse, et lahendada kohtuasi, see sai lahendatud. Siis oli karistuseks rahaline karistus, mille ta tasus, seoses sellega tuli Eestisse. Peale seda sai teada, et naine on suhtes teise mehega. Alaliselt Eestisse tagasi tuli juunis 2009.a. Alates 2011.a juunist, juhtus nii, et sellel perioodil pea oli iga kuu uus kuritegu. See oli kõik seoses eksnaisega. Kui teda perioodiliselt nägi Tallinnas, siis see mõjutas. Oli vaja käia kohtus ja vara jagada ja nii edasi. Siis kui ta siia sõitis, siis oli tal alati vähe aega. M.U ütluste kohaselt istus rooli, kuna tundis ennast normaalselt. See oli nii kõikidel joobes juhtimise episoodidel, peale Ahtri tänaval toimunu.
74 – 75); Tallinna Linnakohtu 25.03.2004.a. otsus 1 – 595/04 M.U süüdistunnistamise kohta
76 – 77); Harju Maakohtu 29.04.2009.a. otsus 1 – 08 – 8998 M.U süüdistunnistamise kohta
78 – 80); Harju Maakohtu 22.10.2009.a. otsus 1 – 09 – 16887 M.U süüdistunnistamise kohta
81 – 82); Harju Maakohtu 28.08.2010.a. otsus 1 – 10 – 10986 M.U süüdistunnistamise kohta
83 – 84); Tallinna Vangla üldkasuliku töö talituse kriminaalhooldaja ettekanne kriminaalhoolduse lõpetamise kohta (tl. 85 – 86); Maanteeameti 08.12.2011.a. vastus ringkonnaprokuröri päringule (tl. 86 – 87); Harju Maakohtu 18.11.2011.a. määrus M.U vahistamise kohta (tl. 88 – 89); Maksu- ja tolliameti andmed M.U sissetulekute kohta (tl. 90 – 91); taotlused riigi õigusabikulude kindlaksmääramiseks ja riigi õigusabikulude hüvitamise määrused ning õiend kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulude kohta (tl. 92 – 101) Maakohtu seisukoht 6 M.U poolt toimepandud on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
sätestatud süütegu seisneb antud juhul täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest.
Kohtu hinnangul on M.U poolt
on tõendamist leidnud M.U kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist 23.05.2011.a; tunnistaja Margus K kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul olid koos teise abipolitseiniku Ilmar P patrullis vanalinna piirkonnas ja kontrollisid Aia tänaval taksojuhti. Kahtlust tekitas see, et takso sõitis väga aeglaselt . Juht hak-kas imelikult autos käituma, vaatas neile pikalt järgi ja sõitis peatumiskohta Aia 5 juurde. Juht oli selleks ajaks, kui nemad jõudsid temani, autosse magama jäänud, aken oli lahti. Siis tundsid alkoholilõhna tema suust. Kuna isik käitus väga närviliselt neid nähes, siis otsustasid kontrollida tema alkoholijoovet ja kutsusid kohale politseipatrulli. Tunnistaja sõnul oli autojuhiks M.U . 23.05.2011.a. koostatud joobeseisundi kontrollimise protokolliga, millest nähtuvalt oli kontrollile allutatud isiku, M.U , reaktsioon häiritud ja koordinatsioonis kerged häired; 23.05.2011.a. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrollis Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Meeli Kilk 23.05.2011.a. kell 22:39 M.U poolt väljahingatavas õhus alkoholi olemasolu indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr. A104518 ning kontrolli tulemus oli positiivne; 23.05.2011.a. koostatud saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri, milledest nähtuvalt võeti M.U-lt 23.05.2011.a. Wismari Haiglas vereproov, milline saadeti ekspertiisiks EKEI laborisse, kus tuvastati M.U grammis veres 1,97+/-0,06 mg alkoholi; M.U suhtes 23.05.2011.a. tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldas Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Meeli Kilk M.U 23.05.2011.a. kell 22:25 mootorsõiduki Renault Thalia registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 201 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on alkoholi joobes ning isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. M.U kõrvaldati juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni; Maanteeameti andmebaasi väljatrükiga selle kohta, et mootorsõiduki Renault Thalia registreerimismärgiga XXX omanik on OÜ RT(registrikoodiga XXX) ja Harju Maakohtu 28.08.2010.a. otsusega 1–10–10986, millest nähtuvalt on M.U süüdi mõistetud
alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi tähtajaga 2 aastat ning mõistetud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks, milline on täitmisele pööratud 29.08.2010.a. M.U poolt
on tõendamist leidnud M.U poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemist 26.06.2011.a; tunnistaja Gert Nõu kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul oli ta 26.06.2011.a. kella 5:53 ajal patrullis koos paarimehe Sergei Jakovleviga. Tulid tookord mööda Männiku teed, keeras Pärnu maanteele. Silma jäi üks takso Ford Mondeo, taksofirmat ta ei mäleta aga mäletab, et oli üksi liikuv takso, liikus kesklinna poole. Enne neid takso keeras kõrvalteelt välja, keeras Pärnu maanteele, tol hetkel tal kiirus suur ei olnud. Jõudes Pärnu maanteele nägi, et sõiduk eemaldus neist silmnähtavalt suurema kiirusega, kui linnaliiklus lubas ehk kiiremini kui 50 km/h. See äratas kahtlust ja otsustasid kontrollida, kas juht on joobes või lubadeta või mingi muu põhjus. Andsid sellele eesliikuvale taksole peatumismärguande, sinise-punase vilkuriga, misjärel sõiduk peatus Pärnu mnt 160 maja juures. Paarimees Sergei Jakovlev, kes oli sõiduki roolis 7 väljus politseisõidukis ja läks juhti kontrollima. Kui juht taksost väljus, siis mäletab, et juhil olid koordinatsioonihäired, kergelt vaarus ja kui autosse tuli, siis väga hästi oli tunda alkoholi lõhn juhi suust. See andis alust arvata, et juht võib ka joobes olla või tarvitanud alkoholi eelnevalt ja sellest johtuvalt sai ta ka pandud puhuma indikaatorvahendisse kohapeal, mis näitas positiivset tulemust. Indikaatorvahendi kasutamise teostas tema. Peale indikaatorvahendi protokolli koostamist rääkis Sergei J juhile, et on vaja ta toimetada täiendavalt ülepuhumiseks Rahumäe tee 6, Lõuna politseijaoskonda, kuna kord näeb ette, et kohapeal indikaatorvahendi positiivse näidu korral on vaja isik üle puhuda tõendusliku alkomeetriga. Talle sai seda selgitatud, et on vaja minna tõendusliku alkomeetri juurde üle puhuma ja tol hetkel tal selle kohta vastuväiteid ei olnud. Tõendusliku alkomeetriga tuvastamise juures oli nii tema kui ka Sergei Jakovlev, kes teostas uuringu tõendusliku alkomeetriga.; 26.06.2011.a. koostatud M.U kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuvalt peeti M.U 26.06.2011.a. kell 05.53 Pärnu mnt. 160, Tallinn kinni kahtlustatuna
koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõtis Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Jakovlev 26.06.2011.a. kell 06.14 – 06.19 M.U poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0037 (tunnistus TTRC-11-0025), mille lõplik lugem oli 01,18 mg/l, laiendmääramatus +/-0,10 mg/l, seega lõpptulemus 1,08 mg/l; Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.01.2010.a. tunnistus koos lisaga, milledest nähtub, et Põhja Prefektuur oli asutus, kellel oli õigus teha tõendusliku alkomeetriga mõõtmisi, korra järgi on akrediteeritavaks asutuseks juriidiline isik, kus 2 aasta tagant viiakse läbi akrediteering; sõiduauto Ford Mondeo Turnier registreerimismärgiga XXX tehnilise passi koopia ja väljatrükk Maanteeameti andmebaasist, milledest nähtub, et sõiduki omanikuks on OÜ Diligens, mille on M.U töökohana nimetanud ning Harju Maakohtu 28.08.2010.a. otsusega 1 – 10 – 10986, millest nähtuvalt on M.U süüdi mõistetud
alusel ning karistatud vangistusega 7 kuud 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 474 tundi tähtajaga 2 aastat ning mõistetud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks, milline on täitmisele pööratud 29.08.2010.a. M.U poolt
on tõendamist leidnud M.U poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist 23.08.2011.a; tunnistaja Laura Metsalliku kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul ta kohtuistungil süüdistatavat ära ei tunne. 23.08.2011.a. toimus politseiline tegevus, mille käigus nad kontrollisime sõidukeid ja läbi raadiojaama ütles politseilise tegevuse juht, et nende poole liigub valge sõiduk, mille juht ei ole turvavööga kinnitatud. Peatasid sõiduki. Ta hetkel ei mäleta, kes peatas, kuid teab, et menetleja, kes vormistas, tõi talle juhiloa ja tegemist oli Inglismaa juhiloaga. Seoses sellega ta kontrollis seda andmebaasist ja selgus, et isikul ei ole kehtivat juhiluba. Lisaks temale olid operatsioonil Inna B , seal oli veel nende politseiametnik Raul A, ta ei mäleta, kes seal veel oli. Aga seal oli veel isikuid. Järelvalvet teostati Ahtri tn 2 juures, Tallinnas. Tegemist oli valge sõidukiga. Sõiduki marki ei mäleta. Menetleja tõi talle juhiloa, palus isikul jääda sõidukisse, selle aja jooksul, kui nemad kontrollisid juhiloa kehtivust, isik lahkus sõidukist ja oli ära umbes 40 min. Selle aja jooksul tuli selle isiku tööandja, kes samuti helistas isikule ja palus tagasi tulla sõiduki juurde. See võttis päris tükk aega , enne kui juht tagasi tuli u 40 min. Väidetavalt käis ta pangaautomaadi juures raha võtmas. Väärteoprotokolli koostas Inna B .; tunnistaja Peeter P ütlustega, kelle sõnul tema osales seal politseitegevusel , olles polit-seilise tegevuse juht. See oli iganädalane politseiline tegevus, mida teevad kord nädalas. Oli erariietes ja teostas liiklusjärelvalvet, märkas Ford Mondeot milles oli meesterahvas, klaasid olid toonimata, kõik oli hästi näha, auto liikus temast eemal 2 m, turvavöö oli kinnitamata ja ta suundus selle meestekamba poole ja ta andis raadiojaama teel teada, et selline rikkumine on ja isik peeti seal politseiametnike poolt kinni. Teatas Inna B ja Laura M ; Põhja Prefektuuri Kesklinna 8 politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Inna B poolt 23.08.2011.a. koostatud väärteoprotokolliga AB 1216856 millest nähtub, et M.U juhtis 23.08.2011.a. kella 18:03 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Ahtri 6 liikudes Mere pst. poole, juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo Turnier, registreerimismärgiga XXX ei ol-nud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning mootorsõiduki juht lahkus dokumentide kont-rollimisel sõidukist ilma kontrollija loata. M.U rikkus sellega LS § 33 lg 3; §90 lg 1 p 1 ja § 38 lg 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 239 lg 1 p 1; LS § 201 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi.; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 31.08.2011.a. määrusega väärteoasjas 2316,11,011242, millest nähtuvalt lõpetati M.U suhtes alustatud väärteomenetlus väärteoasjas 2316,11, 011242 VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ning määrati saata materjalid Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo üldkuritegude talituse liikluskuritegude grupile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks
tunnustel ja koopiaga M.U-le väljastatud Suurbritannia juhiloast ning nimetatud juhiloa kehtivusaeg on alates 02.05.2003.a. kuni 01.05.2013.a. M.U poolt
on tõendamist leidnud M.U poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist 16.09.2011.a.; tunnistaja Andres E kohtuistungil antud ütlustega, millest nähtub, et ta on näinud süüdistatavat taksojuhina. 16.09.2011.a. tellis tema naine takso nende kodusele aadressile Välja tänavale, et sõita Rock Café-sse. Takso sõitis ebakindlalt läbi linna, kui oleks saanud läbi Tehnika tänava, küsis lõpuks, et kuhu nüüd sõidavad, siis juht keeras Vabaduse platsilt Pärnu maanteele ja sealt Tatari tänavale. Tema ütles, et läheks ikka Rock Café poole, siis juht keeras ära. Oli valgusfoori keelav tuli ja juht jäi magama, kui tema juhi üles tonksas, siis tuli juhilt viina lõhna. Tema keeldus edasi sõitmast, võttis autol võtmed eest ja kutsus politsei. Võtmete kättesaamisel tekkis rüselus, lükkas juhti eest ära. Helistamise ajal laskus juht põlvili, palus võtmeid tagasi ja palus, et ei helistataks. Sõit lõppes Liivalaia – Tatari nurgal.; tunnistaja Aigro R kohtuistungil antud ütlustega, millest nähtub, et ta on kohtunud süüdistatavaga oma tööga seoses 2011. aasta sügisel kui olid patrullis koos paarimehe Viljar V . Juhtimiskeskuselt tuli väljakutse, et on joobes taksojuht ja politsei kutsujaks oli klient, kes tunneb, et taksojuhil tuleb suust alkoholi lõhna ja käitumine on alkoholijoobes inimesele sarnane. Läksid seda kontrollima. Jõudsid sündmuskohale. Nägid, et Renault seisis tänaval, mitte päris keset teed aga enamvähem keset teed. Renault juurest eemaldus üks mees, see, kes praegu kohtupingis on ja jooksis mitte Liivalaia tänava poole, vaid teisele poole. Tunnistaja jäi Liivalaia tänava poole, tema läks tunnistaja juurde, tunnistajal oli kiire või ta ei tahtnud politseiga tegemist teha. Tunnistajal olid autovõtmed millegipärast, andis neile autovõtmed ja ütles, et tal ei ole aega, ta peab kiiresti ära minema. Samal ajal autojuht, kes autost emadus, see hakkas juba kaugele minema ja paarimees jooksis talle järgi. Tema jooksis paarimehele järele ja ühe eramaja juures tuli tema paarimees nurga tagant koos kohtupingis oleva isikuga välja. Isik eitas auto juhtimist. Nemad ka ei näinud, kas isik sõitis või ei sõitnud. Tuvastasid tal joobe alkomeetriga, arvu peast ei mäleta ja panid ta andmed kirja. Peale seda kui olid ta lahti lasknud, nad jäid korraks veel kohapeale, vormistasid paberid, kandsid ette juhtimiskeskusesse. Nende auto oli pargitud selle Renault’ ette. Kahtlustatav juhtis, isik läks autosse, mootorit ta käima ei pannud, lükkas autot tagurpidi samal ajal parema käega rooli hoides tänava poole, tahtis tänavaga paralleelselt parkida. Nemad tõlgendasid seadust niimoodi, et kui lükkab autot ja roolib seda, siis see on ka joobes juhtimine. Oli sõidu fakt. Siis läksid tema juurde, kutsusid juhi oma autosse. Küsisid, kas juhil on keegi, kes saaks autole järgi tulle, et peavad ta viima jaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. On vaja edasised menetlustoimingud teha. Kuna tegemist oli taksoga, siis juht kutsus oma ülemuse taksofirmast ja see võttis taksovõtmed. Toimetasid juhi Kolde pst. 65 asuvasse jaoskonda, kus korrapidaja teostas uuringu tõendusliku alkomeetriga.; 16.09.2011.a. koostatud M.U kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtuvalt 9 peeti M.U 16.09.2011.a. kell 21.55 Tatari – Liivalaia ristmikul, Tallinnas kinni kahtlustatuna
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises; M.U isiku ja asjade läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt teostas vanemkonstaabel Aigro R 16.09.2011.a. kell 22:05 PPA Kesklinna politseijaoskonnas M.U isiku ja asjade läbivaatuse; 26.06.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõtis Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Artur Gelvei 16.09.2011.a. kell 22.07 M.U poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036 (tunnistus nr. TTRC-11-00024), mille lõplik lugem oli 1,32 mg/l, laiendmääramatus +/-0,12 mg/l, seega lõpptulemus 1,20 mg/l; Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.01.2010.a. tunnistus koos lisaga, milledest nähtub, et Põhja Prefektuur oli asutus, kellel oli õigus teha tõendusliku alkomeetriga mõõtmisi, korra järgi on akrediteeritavaks asutuseks juriidiline isik, kus 2 aasta tagant viiakse läbi akrediteering.; M.U-le 16.09.2011.a. õiguste tutvustamine tema emakeeles, millest nähtub, et M.U on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga; koopiaga M.U-le väljastatud teenindajakaardist, millest nähtub, et M.U-le on väljastatud teenindajakaart 06, vedajaks on Rahva Takso, taksoveoluba nr. XXX on väljastatud 26.06.2011.a. ning kehtib kuni 20.04.2012.a.; väljatrükk Maanteeameti andmebaasist Renault Thalia registreerimismärgiga XXX kohta, millest nähtub, et eelnimetatud sõiduki omanikuks on OÜ RT registrikoodiga XXX.; uurija 25.11.2011.a. päring RTOÜ-le koos vastusega päringule millest nähtuvalt laekus 16.09.2011.a. kell 21:09 OÜ RT dispetšerteenistusse tellimus aadressile XXX ning tellimust täitis taksojuht M.U; asitõendi – CD plaadi, millel salvestatud juhtimiskeskuse kõne, vaatlusprotokoll koos asitõendiga, millest nähtuvalt helistatakse politsei juhtimiskeskusesse ja teavitatakse, et Liivalaia – Tatari nurgal on lõhnadega taksojuht. Helistaja teavitab, et tegemist on RT sõidukiga XXX ning teataja on võtnud juhilt võtmed ära. M.U poolt
on tõendamist leidnud M.U poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist 28.10.2011.a; tunnistaja Mait V kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul tunneb ta ära süüdistatava M.U, kellega puutus kokku
koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõtis patrullpolitseinik Toomas J 28.10.2011.a. kell 23.54 M.U poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031 (tunnistus nr. TTRC-11-00037), mille lõplik lugem oli 1,57 mg/l, laiendmääramatus +/-0,14 mg/l, seega lõpptulemus 1,43 mg/l; Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.01.2010.a. tunnistus koos lisaga, milledest nähtub, et Põhja Prefektuur oli asutus, kellel oli õigus teha tõendusliku alkomeetriga mõõtmisi, korra järgi on 10 akrediteeritavaks asutuseks juriidiline isik, kus 2 aasta tagant viiakse läbi akrediteering.; M.U-le 16.09.2011.a. õiguste tutvustamine tema emakeeles, millest nähtub, et M.U on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga; väljatrükiga Maanteeameti andmebaasist Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX kohta, millest nähtub, et eelnimetatud sõiduki omanikuks on GP. M.U poolt
on tõendamist leidnud M.U poolt kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist 16.11.2011.a; tunnistaja Jelena L poolt kohtuistungil antud ütlustega, kelle sõnul on süüdistatavaga tööalaselt kokku puutunud ühel korral, see oli 16.11.2011.a. kui nad koos paarimehe koos Ignati K olid patrullis ja oli väljakutse aadressile Mustakivi 13, Lasnamäe Centrumi juurde. Sinna oli pargitud sõiduauto ja väljakutse oli selle kohta, et see meesterahvas kavatseb sõita oma autoga , olles alkoholijoobes. Väljakutse oli kell 11.34 ja umbes paari minuti pärast olid juba kohal. Nad leidsid taksologoga auto, Ford Focus. Auto oli tühi. Meesterahvas viibis veel kasiinos. Kasiino turvamehed teatasid, et ta kavatseb sõita oma autoga. Parkisid platsil. Kuna esialgu 1,5 h tagasi oli seesama väljakutse. Sama autoga oli siis probleem. Ka siis ta kavatses sõita, nad olid kohal ja ei näinud sõidu fakti, sõitsid sealt ära. 30 min hiljem tuli teine väljakutse seoses sama autoga. Siis juba ootasid natuke. See meesterahvas tuli kasiinost välja, istus autosse, kinnitas turvavöö, suitsetas natuke aega ja siis hakkas sõitma. Nemad reaalselt nägid auto liikumist. Auto sõitis otse umbes 15 m, nemad sõitsid talle järgi, peatasid, et kontrollida juhi seisundit. Seisundi kontrollimine käis selliselt, et paarimees tuli juhi kõrvale, palus tema dokumente. Need ta esitas. Paarimees küsis, kas ta on tarvitanud alkoholi. Oli selgesti näha ja lõhnast tunda, et isik oli alkoholi joobes. Mustakivi 13 juures kontrollisid alkomeetriga tema joobeseisundit ja see näitas 0,98 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Alkomeetrit kasutas paarimees. Selgitasid juhile, et edasi sõita ei ole võimalik, palusid tal nende autosse tulla ja sõitsid jaoskonda edasiseks menetlemiseks. Natuke hiljem võtsid ühendust uurijaga liiklusjärelvalvetalitusest ja toimetasid isiku Rahumäe tee 6, kus on tõenduslik alkomeeter. Seal juba tuvastati juhi alkoholi joove. Nemad samuti viibisid reaalselt tuvastamise juures, tuvastati teise ametniku poolt nende juuresolekul; M.U kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti M.U 16.11.2011.a. kell 12:01 kinni kahtlustatuna
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrollis Ida politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ignati Klepikovski 16.11.2011.a. kell 12:02 M.U poolt väljahingatavas õhus alkoholi olemasolu indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr. A103481 ning kontrolli tulemus oli positiivne; 16.11.2011.a. koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos alkomeetri väljatrükiga, millest nähtuvalt mõõtis avariipolitseinik Ille S 16.11.2011.a. kell 12.56 M.U poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0037 (tunnistus nr. TTRC-11-00085), mille lõplik lugem oli 1,12 mg/l, laiendmääramatus +/-0,10 mg/l, seega lõpptulemus 1,02 mg/l; Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.01.2010.a. tunnistus koos lisaga, milledest nähtub, et Põhja Prefektuur oli asutus, kellel oli õigus teha tõendusliku alkomeetriga mõõtmisi, korra järgi on akrediteeritavaks asutuseks juriidiline isik, kus 2 aasta tagant viiakse läbi akrediteering.; M.U-le 16.11.2011.a. õiguste tutvustamine tema emakeeles, millest nähtub, et M.U on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga; M.U suhtes 16.11.2011.a. tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldas Ida politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ignati K M.U 16.11.2011.a. kell 12:01 mootorsõiduki Ford Focus registreerimismärgiga XXX juhtimiselt LS § 90 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et isik on alkoholijoobes. M.U kõrvaldati juhtimiselt kuni asjaolude kainenemiseni. 11 Kohus on seisukohal, et M.U tegevuses on tõendatud kuriteo nii objektiivne kui subjektiivne külg. Kuriteod on toime pandud tahtlikult, kuna M.U teadis 23.05.2011.a. ja 26.06.2011.a. et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, milline oli temalt karistusena ära võetud Harju Maakohtu 28.08.2010.a. otsusega kriminaalasjas 1 – 10 – 10986, kuid sellele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima, pannes sellega toime
Samuti oli M.U teadlik asjaolust, et ta on 23.05.2011.a, 26.06.2011.a, 16.09.2011.a, 28.10.2011.a. ja 16.11.2011.a. tarvitanud eelnevalt alkoholi ning tema seisund võib olla selline, mis ei võimalda mootorsõiduki juhtimist, kuid sellele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima, pannes sellega toime
järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav M.U oma tegude keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu pingelised ja keerulised liiklusolud teedel ja tänavatel nõuavad mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Igaühele kogemuslikud on igapäeva elu sündmused selles, et mootorsõiduki juhi hoolimatus võib põhjustada traagilise tagajärje juhile endale või kaasliiklejatele, mõnikord ka liiklusest kõrvalseisvale isikule või tema varale. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikule mõistetud karistusel laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine ja konkreetse süüdimõistetu edasise õiguskuulekuse saavutamine. Inimühiskonnas pole suuremat väärtust ja kõrgemalt kaitstud hüve kui inimese elu ja tervis. Seaduse järgi mõistetav karistus peab avalikkusele näitama karistuse ähvardusel kaitstava hüve kõrget väärtust ja kaitsma seatud õiguskorda kõigi isikute huvides. Süüdistatav M.U on varem väärteokorras karistatud 8-l korral, milledest 5 on liiklusalased rikkumised. Kriminaalkorras on M.U karistatud viiel korral ning kõikidel kordadel
Seega ei saa M.U käsitada seadusekuuleka 12 isikuna. Süüdistatav M.U on toime pannud
Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta.
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et M.U on eelnevalt kriminaalkorras karistatud viiel korral, milledest kolmel korral on mõistetud karistuseks rahaline karistus ning ühel korral vangistus, mis jäeti
Viimati karistati M.U Harju Maakohtu 28.08.2010.a otsusega vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, milline asendati
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes, kes on varem samasuguse kuriteo toimepanemise eest karistatud kolmel korral rahalise karistusega, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Samas, vaatamata süüdistatava käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisele, peab kohus olulisimaks karistuse määra mõjutavaks asjaoluks süü suurust. Süüdistatavat süüdistatakse tahtlikult toimepandud kuriteos. Kohus märgib, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Süüdistatava M.U puhul on tegemist inimesega, kes pani kuriteo toime täisealisena, st isikuna, kes peaks aru saama, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Süüdistatav M.U on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras ning suurem osa karistustest on seotud liiklusalaste süütegude toimepanemisega. Seega on M.U näol tegemist liikluses ohtliku isikuga. Korduvad karistused liiklusalaste rikkumiste eest annavad signaali, et M.U ei ole eelnevatest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kohtuistungil kahetsust, kuid kohus ei saa antud juhul käsitleda esitatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna, kuna M.U on oma eelneva käitumisega andnud mõista, et mootorsõiduki juhina ei hooli ta liiklusnõuetest ning kaasliiklejate tervisest. Kohus peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et ajal, kui M.U pani toime temale süüks arvatud kuriteoepisoodid, töötas ta taksojuhina s.o. isikuna, kes teostab inimeste vedu mootorsõidukiga. Lisaks on tõendamist leidnud asjaolu, et kahel korral kui M.U juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, olid tema sõidukis ka kliendid. Selline käitumine M.U poolt näitab tema äärmiselt hoolimatut ja ükskõikset suhtumist isikutesse, kellele ta osutas taksoteenust ning kelle suhtes temal kui taksojuhil lasus igakülgne kahjustamise vältimise kohustus. Sellest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavale tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras. Kuna M.U karistatakse reaalse vangistusega esmakordselt, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada karistusena prokuröri poolt taotletud kõrgeimat karistusmäära antud süütegude eest. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). 13 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on karistusena mõeldav ainult reaalne vangistus. Kohus märgib, et vangistus kui äärmine abinõu peaks tulema kõne alla alles siis, kui kõik teised mõjutusvahendid on ennast süüdistatava isiku suhtes ammendanud või muude mõjutusvahendite abil ei ole võimalik suunata süüdistatavat isikut õiguskuulekale käitumisele. Kohtu hinnangul on M.U suhtes käesolevaks ajaks kõik muud karistusõiguslikud mõjutusvahendid ammendatud. Harju Maakohtu 28.08.2010.a otsusega vangistusega 7 kuud ja 27 päeva, milline asendati
Riigikohus on oma
329 ja § 424 järgi toime pannud ühe teoga, siis tuleb temale antud episoodide osas mõista karistus vastavalt
Kuna M.U viibib vahi all alates 16.11.2011.a. siis tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda eelnimetatud kuupäevast. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et M.U-le ei ole võimalik kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol, kuna M.U-le ei ole Eesti Vabariigis omistatud mootorsõiduki juhtimise õigust. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib 14 süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et M.U-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et M.U on kinnipidamisasutuses viibimise ajal täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Seega tuleb M.U-lt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha summas 435,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5; § 180 lg 1 alusel isiku joobeseisundi tuvastamise uuringu läbiviimise kulud summas 26,00 eurot, tunnistaja sõidukulud seoses kohtuistungil osalemisega summas 11,43 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 senti ja tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 594,97 eurot. Kriminaalasjas on asitõendiks tunnistatud CD plaat, millel on politsei juhtimiskeskusesse tehtud telefonikõne salvestus. Asitõendit hoitakse kriminaalasja juures. Lähtudes KrMS § 126 lg 3 p 1 peab kohus võimalikuks säilitada ülalnimetatud asitõendit kriminaalasja materjalide juures. Leili Raedla Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.