Obsah (8)

§ 121§ 200§ 64§ 65§ 68§ 75§ 87§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-949 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidl

§ 121

järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 200

lg 1 järgi 2 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti O.A-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati O.A-le mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 09.08.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-7100 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti O.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati O.A eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 08.09.

1. Karistuse kandmise lõpp 08.09.
3. Viru Vangla esitas 03.07.2017 Viru Maakohtule O.A kohta koostatud materjalid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
4. Viru Maakohtu 24.07.2017 määrusega kohaldati O.A suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 12 kuud, kohustades O.A käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele (elukohaga XXX, Jõgevamaa) ka

§ 75lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

1 3.1. O.A puhul on

§ 87lg-te 1, 2 kohaldamise eeldused täidetud.

O.A kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega muuhulgas

§ 200

lg 1 järgi (mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine) mõistetud karistust 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse (3 aastat vangistust) kandmise lõpp saabub eelduslikult 08.09.2017, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. 3.

1. O.A on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Reaalset vangistust kannab isik esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude ühiseks jooneks on vägivalla kasutamine teiste suhtes ja soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole O.A käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Samas märkis maakohus, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist (viimane ehk kehtiv distsiplinaarkaristus oli määratud septembris 2016), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist ja et tema seaduskuulekas käitumine on püsiv. 3.
2. Positiivseks pidas maakohus asjaolu, et O.A on täitnud talle määratud individuaalse täitmiskava: kinnipeetav on erinevatel ajaperioodidel olnud hõivatud majandustöödel, läbis kunstiteraapia, sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“, „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“, köögivilja ja kultuurtaimede tundmaõppimise kursuse, osalenud noortele suunatud motivatsiooniprogrammis, mille raames on käinud
3. korral kodukülastusel ning alates 12.01.2017 osaleb MDFT pereteraapias peresuhete parandamise eesmärgil. Vabanedes asub isik elama oma ema ja tema elukaaslase juurde. Tegemist on Pajusi valla poolt perele antud üürikorteriga. Pajusi valla majandusspetsialisti kinnitusel on üürilepingu kohaselt O.A õigus antud korteris elada. V. O.A (kinnipeetava ema) on telefonivestluses kinnitanud, et O.A saab/võib vabanemisel asuda elama tema juurde. Valla töötajate ja V. O.A kinnitusel peres alkoprobleemi enam ei esine ja võõraid korteris ei käi. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt elavad aga samas trepikojas kriminaalkorras karistatud isik ja korduvalt vanglakaristust kandnud isiku ema, valla töötajate kinnitusel esineb selle trepikoja korterites joominguid ja on ette tulnud tülisid. Arvestades asjaoluga, et O.A näol on tegemist impulsiivselt käituva ja mõjutatava isikuga, siis ei pruugi eelkirjeldatud elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Kuna O.A kannab karistust just oma ema ja selle elukaaslase suhtes toimepandud kuriteo eest, siis ei pruugi nende ühine elu kujuneda positiivseks. MTÜ Lootuse Külla elama asumisest, kus ollakse haldusjuhi sõnul valmis O.A-le pakkuma majutusteenust koos 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmiga, ei ole O.A huvitatud. Maakohus on seisukohal, et vabanemisjärgse elukoha O.A poolne valik võib osutuda uue kuriteo riskiteguriks. 3.
4. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Maakohtu hinnangul kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta. Isikul on ka vähene haridus (põhiharidus lihtsustatud õppekava alusel), eriala, töökogemus ja –harjumus puuduvad, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise eriala õppest loobus õpimotivatsiooni puudumise tõttu. O.A on diagnoositud XXX, mille lisakulud on võimalik katta sotsiaaltoetustest, kuid ka tema ema on XXX, seega ei ole mõistlik eeldada, et ema poega vabanemisjärgselt olulises osas materiaalselt toetada saaks. Maakohus on seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ning tegevusetus võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks ja seda olukorras, kus O.A on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2 Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele ja ohustatud on eelkõige lähedased, kellega võib tekkida tüli, aga samas ka kõik ühiskonna liikmed. Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja tal on majanduslikud raskused. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt O.A puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 44% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 71%. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et O.A puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema elukohast, majanduslikust olukorrast, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest ning suhtlusringkonnast, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. O.A vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb O.A suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib maakohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistusvahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist. Määruskaebus
5. Viru Maakohtu 24.07.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning jätta O.A suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kaebuses leitakse, et O.A on vangistuses täitnud talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning on kasutanud vangistuses viibitud aega ratsionaalselt ning eesmärgipäraselt. Kaitsja kordab O.A läbitud programme ning leiab, et need on läbi viidud eesmärgiga ennetada vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Üks distsiplinaarkaristusena määratud noomitus ei ole seotud vägivallaga ning sellest saab järeldada, et O.A suhtumine ja käitumine on tegelikkuses muutunud. Lisaks on süüdimõistetu valmis jätkuvalt enda probleemidega tegelema. Vangistuses läbitud programmid on parandanud ka läbisaamisi lähedastega. Samuti on isikul vabanemisfondis piisavalt vahendeid, et toime tulla kuni tööle asumiseni. Ka lähedased on valmis teda toetama. Ka ei olda kaebuses rahul vangla poolt määratud ohtlikkuse protsentidega, ei ole arusaadav, kuidas need on aasta jooksul muutunud ning leitakse, et neid ei saa arvestada. O.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. 1
7. Maakohus asus seisukohale, et O.A puhul on täidetud

§ 87

lg-test 1 ja 2 tulenevad nõuded ehk O.A on karistatud kuriteo eest, mille eest mõisteti vähemalt 2 aastane karistus ning ta on peatselt kogu karistuse täies ulatuses ära kandnud. Kuna O.A pani muuhulgas toime röövimise, mille koosseisutunnus on vägivald, siis on täidetud ka

§ 871lg-st 2 tulenev nõue.

Samuti on täidetud

§ 871

lg 1 p-st 3 tulenev nõue – arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Maakohus on analüüsinud põhjalikult karistusjärgse käitumiskontrolli formaalseid kui ka materiaalseid eeldusi ning on põhjendatult jõudnud järeldusele, et O.A suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. 3 7. Määruskaebuse keskne seisukoht on, et süüdimõistetu on aru saanud enda poolt tehtud vigadest ning on valmis muutuma ja saab hakkama ilma kriminaalhoolduseta, mistõttu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendamatu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et maakohus on põhjalikult lahti kirjutanud, millised ohud O.A suhtes esinevad ning kohtukolleegiumi hinnangul on võimalik neid just karistusjärgse käitumiskontrolliga maandada. Ka süüdimõistetu ise ütles maakohtu istungil, et eelmine kriminaalhooldus oli aidanud tal distsipliini hoida ning ka prokurör on leidnud, et see toetab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vajalikkust. Küll leiab süüdimõistetu, et pärast käesolevat vangistust on ta võimeline ise olema distsiplineeritud inimene. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et vangistuses määratud distsiplinaarkaristus, isegi kui see on leebeim ehk noomitus, näitab, et isik ei saa aru kehtivatest normidest ning nende kinnipidamise vajalikkusest. Vangla iseloomustuse kohaselt oli tegemist ähvardavate väljendite kasutamisega. Ringkonnakohus leiab, et vajab tunnustamist, et süüdimõistetu on läbinud sotsiaalprogrammid ja on motiveeritud oma käitumist muutma, kuid arvestades tema varasemat elukäiku ning osaliselt ka käitumist vangistuses, ei ole kohus veendunud, et O.A ise on võimeline kaasuvate riskidega hakkama saama, vaid tal on vaja selleks täiendavat abi karistusjärgse käitumiskontrolli näol. Sama kehtib ka tema elukoha osas. On positiivne, et süüdimõistetu läbib MDFT programmi ning selle jooksul on toimunud ka kodukülastused, kuid reaalset kooselu peale konflikti toimunud ei ole. Veel märgib ringkonnakohus, et riskihindamise tulemused sõltuvad konkreetsest ajahetkest ning süüdimõistetust tulenevatest asjaoludest, mistõttu võib see eri aegade olla erinev. Nii kaitsja poolt ennetähtaegse vabastamise menetlusel välja toodud protsendid kui ka käesoleval ajal märgitud protsendid on märkimisväärselt kõrged ning viitavad üheselt karistusjärgse käitumiskontrolli vajalikkusele. 1 O.A puhul esinevad kõik

§ 87lg 1 p-st 3 tulenevad alused.

Isikust tuleneva asjaoluna kiire ärritumine ja tegutsemine ilma analüüsimata. Selles osas on küll läbitud sotsiaalprogramm, kuid kohtu hinnangul on vaja süüdimõistetul omandatut kinnistada ja distsiplinaarkaristuse olemasolu selle kinnistumises ei veena. Seejuures oli agressiivsuse asendamise treening läbitud enne distsiplinaarkaristuse määramist ähvardava käitumise eest. Isiku varasemad karistused näitavad, et isiku käitumine on kuritegelik ning tema teod on toime pandud tihti majandusliku kasu saamise eesmärgil. Karistuse kandmine vangistuses ei ole olnud positiivne, seda ilmestab distsiplinaarkaristus. Elukohas on kriminaalse taustaga isikuid ning riskifaktor on alkohol. Määruskaebuses ei ole võrreldes maakohtuga istungiga uusi seisukohti välja toodud ning nimetatud seisukohad on olulistes osades juba maakohtu määrusega ka ümber lükatud. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Viru Maakohtu 24. juuli 2017 määrus jätta muutmata ning O.A kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Aarne Sarjas