Obsah (5)

§76§ 200§ 68§ 65§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 18. august 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5093 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läb

§76, §76-1 lg 1 ja Kr

MS §426, §432, §383, §384,kohus MÄÄRAS: Jätta A. S. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban taotlus A. S.´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot, sh tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot. Välja mõista A. S.´ilt menetluskulud 72 eurot kaitsjatasu. A. S.´il tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700049259 ning selgitus „A. S. 1-16-5093 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. S.i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A. S. on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 29.06.2016 kohtuotsusega

§ 200

lg 1; § 199 lg 2 p 9; § 121 lg 2 p 3 järgi ning

64 lg 1, KrMS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2,

§ 74

lg 5 alusel karistatud 1 aasta 6 kuu ja 12 -päevase vangistusega tingimisi 1 aastase katseajaga. Harju Maakohtu 27.10.2016 määrusega ülalmainitud vangistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 07.10.2016 ja lõpp 19.04.

1. Kinnipidamisasutuses A. S.i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes asub elama aadressil xxx. A. S. on alaealine ja vanemate poolt ülalpeetav. A. S.`i ema töötab. Isa on töötu ja ega maksa elatisraha. S. on teinud kooli kõrvalt vahetevahel juhutöid, et tagada endale taskuraha. Pidev sissetulek puudub. A. S. on toime pannud varavastased kuriteod. Töö tegemisse suhtub positiivselt, kui vaja siis teeb. Kuid kuna on veel alaealine, siis ei taheta ametlikult kuhugi tööle võtta. Vabanemisel on ema ülalpidamisel alaealise staatuse tõttu. Võlgnevused puuduvad. Ema on trahvid ja kohtukulud tasunud. A. S.`il on põhiharidus. Koolis käitus kaasõpilaste suhtes agressiivselt, samuti oli koolikohustuse täitmisega probleeme, mistõttu oli suunatud xxx sotsiaalprogrammi. A. S. on proovinud omandada erinevaid ameteid (elektrik, keevitaja). Soovib vanglas samuti keevitajaks õppida. Vangistuses õpib alates riigikeelt B1 tasemel. 25.10.2017 vangistuses on diagnoositud A. S.il narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamine. Ametlikke tõendeid narkootikumide tarvitamise kohta ei ole. A. S.i sõnul on ta tarvitanud amfetamiini 6 korda, viimati oktoober-detsember
2. Kanepit tarvitas iga päev, viimati 25.10.
3. Extacy`t tarvitas 6-8 korda, viimati 25.10.
4. Alkoholi tarvitas 2 korda nädalas, periooditi rohkem. Viimane tarvitamine 07.09.
5. On viibinud alkoholimürgistusega seonduvalt haiglas. Alkoholijoobes suureneb vägivaldse käitumise risk. Seoses alkoholi tarvitamisega ja koolikohustuse mitte täitmisega oli korduvalt suunatud Alaealiste Komisjoni, kust suunati xxx. A. S. on pöördunud varasemalt psühhiaatriapolikliinikusse. A. S. oli psühholoogi vastuvõtule suun atud, sest esinesid käitumisega probleemid ning depressioon. xxx viibimise ajal A. S. võttis ravimeid. Vanglas samuti täheldatud depressiooni, millega seoses saab psühhiaatrilist ravi ja psühholoogilist nõustamist. Vangistuses alates 04.04.2017 osaleb sotsiaalprogrammis Õige hetk individuaalselt. 09.02.2017 viidud läbi kriminaalhooldusametniku poolt analüüsiv vestlus teemal - Alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, sõltlase eluviis, alkoholi ja narkootikumide mõju tervisele ja kuritarvitamise tagajärjed . 24.03.2017 vestlus elukohajärgse kriminaalhooldusametnikuga. A. S.`it on karistatud kriminaalkorras kahel korral ning vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt karistatud varguste, asja omavolilise kasutamise ning vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu. Käesolevaks kuriteoks kehalised väärkohtlemised, vargused, röövimine, asja omavoliline kasutamine ning vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu. Arvestades A. S.i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla A. S.`i tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral kinnipeetav asub elama aadressile xxx. Tegu on 3-toalise xxx linnale kuuluva munitsipaalkorteriga. Enne kinnipidamist A. S. elas seal ka varem. Kodus on piisavalt ruumi ja poisil on oma tuba. Ema E. S.a andis nõusoleku, et kinnipeetav võib pärast enne tähtaegset vabanemist asuda elama antud aadressile. A. S.´i ema töötab ja saab töötasu miinimumpalga ulatuses ja lastetoetuseid. Kinnipeetava isa on töötu ja ei maksa elatisraha, mis oli määratud kohtu poolt 100 eurot kuus. Pere tuleb 2 majanduslikult toime, kuid suuri oste nad sooritada ei saa. Kõik poja trahvid ja kohtukulud ema on tasunud. A. S. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust: alluda elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud ning kriminaalhooldusametnik hindas katseaja kulgu negatiivseks. Koostööd isikuga takistas ka hooldusaluse negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse. Kinnipidamise ajal isikul on suured tuleviku plaanid. Peale vabanemist soovib tööle asuda ning elukutset omandada. Samuti läheb õppima autokooli. Vanglas õpib eesti keelt, evalmistab ette B1-taseme eksamiks. A. S.´i sõnul pani kuriteo toime, kuna oli mõjutatav halva seltskonna poolt. Olles vanglas isik tunnistas, et tema käitus seadusvastaselt ning soovib vabaneda nii kiiresti, kui võimalik. Kinnipeetav on tunnistanud, et varem ei ole tema väärtuste peale (vabadus, pere, iseseisvus jne) kunagi mõelnud ja on hakanud oma käitumist analüüsima pärast vanglasse saabumist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta A. S.i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. S. taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Lubas, et peale vabanemist läheb õppima ja tööle. Tegi enda jaoks õigeid järeldusi, ei taha enam vanglasse tagasi tulla. Palub anda talle võimalus ennetähtaegselt vabaneda. Ei soovi veeta oma aega vanglas. Soovib muuta oma suhtlusringkonda. Kohustub täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Kaitsja toetas A. S.i vabastamist. Esitas garantiikirja xxx-lt A. S.i tööle võtmise kohta. Tuleb võtta arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Oli üks episood röövimist, vargused ja kehaline väärkohtlemine. Karistus oli miinimumilähedane ja algselt tingimisi, mis näitab, et kohus ei näinud S.is erilist ohtu. Kõik kuriteod olid toime pandud alaealisena. Praegu kannab reaalset vangistust alaealisena ja esmakordselt. Enne vangistust on omandanud põhihariduse, püüdis omandada eriala, aga seoses vahistamisega jäi see pooleli. Narkootikumidest – vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole ametlikke tõendeid narkootikumide tarvitamise kohta. S. tunnistas tarvitamist, aga see oli 2015.aastal. Kuriteod olid seotud alaealisusega, vanusega. Ilmselt oli see seotud temast vanemate halb ade sõpradega. Tal on distsiplinaarkaristusi, aga on läbinud sotsiaalprogrammi, vestluse kriminaalhooldusametnikuga. See kõik oli ette võetud tema probleemide lahendamiseks. Võib lugeda, et see on andnud ka soovitud tulemusi, sest isik kahetseb tehtu ja palub anda talle uue võimaluse. Tema perspektiivid vabaduses on head. On olemas garanteeritud elu- ja töökoht. Isik on ise leidnud endale töökohta, mis ka iseloomustab teda positiivselt. Tal on elus kindel eesmärk, asuda tööle ja omandada haridus. Põhiline on, et tegemist on alaealisega. Ilmselt ei teadvustanud ta varem oma käitumise tagajärgi. Karistuse kandmise ajal on tema suhtumine muutunud, on hakanud oma käitumist analüüsima, kahetseb tehtu. Seni kantud karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leiab, et A. S.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

§ 76

-1 lg 1 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane: 1) teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud; 2) esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A. S. nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 3 kehtiv at distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. A. S. on kaks korda kriminaalkorras karistatud (isiku- ja varavastaste, sh esimese raskusastme, kuritegude eest). Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning katseajal olles rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et A. S.i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt A. S.i suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. A. S. kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel, ning üld - ja eripreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kohus võtab antud määruse tegemise arvesse, et vabaduses olles on A. S.’il olemas kindel elu - ja töökoht. Samuti hindab kohus positiivselt, et vangistuses olles on S. läbinud sotsiaalprogrammi, vestlusi kriminaalhooldusametnikuga ja õppinud riigikeelt. Samas, kohtu arvates, kaaluvad eelpool kirjeldatud negatiivsed asjaolud neid positiivseid as jaolusid üles. S.ile oli juba varem kahel korral antud võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, mida ta jättis kasutamata, rikkudes käitumiskontrolli ja elektroonilise valve nõudeid. Ka vangistuses olles ei olnud tema käitumine laitmatu. Tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, värskeim neist on maist 2017. Ei vangla ega prokurör ei toeta S.’i vabastamist. Süüdimõistetu alaealisust võtab kohus ka arvesse, aga iseenesest ei anna see asjaolu alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu A. S.i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb mõista süüdimõistetu käest välja, lubades kulude tasumist 12 kuu jooksul. / Deniss Minzatov Kohtunik / 4