S § 424 järgi ning mõista temale karistuseks rahaline karistus 6 0 miinimumpäevamäära s.o 660 eurot.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD A.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 tähenduses - Alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr ARBK -0026 kontrollimise tulemusena väljahingatavas õhus oli 1,20 mg/l alkoholi 02.07.2015 kella 15:28 paiku IdaVirumaal, Kohtla- Järve linnas, xxx maja juures juhtis mootorsõidukit xxx reg nr xxx. Seega pani A.T toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.t. KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus A.T süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning palub mõista karistuseks rahalist karistust 60 päevamäära, s.o 660 eurot (arvestades ühe päevamäära suuruseks 11 eurot, 11 * 60 on 660 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 02.07.2015-04.07.2015 (t.l 9-11) s.o 3 päeva ning arvata see rahalisest karistusest maha. Lõplikuks karistuseks jääb (60 päevamäära – 9 päevamäära = 51 päevamäära) 51 päevamäära s,o 561 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata karistuse tasumine ositi 1 aasta jooksul. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 kuuks. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT 2
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 9 tulenevalt menetluskulud on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2015.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 390 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 585 eurot (390*1,5=585).
lg 1 alusel tuleb A.T-lt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, sundraha. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.