, § 327 lg 1 ja § 331 järgi ning karistuseks on
alusel mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 27.12.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu 18 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.09.2005.a ja lõpeb 13.02.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 1
lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga; 2) 27.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 2 aastat vangistust.
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta L.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta L.K ennetähtaegset vabastamist, kuna karistusaja lõpuni on jäänud alla kahe kuu ja kinnipeetav ise ei soovi samuti ennetähtaegselt vabaneda.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. L.K on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. L.K avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik kriminaalhooldusele. Kui isik ei soovi ennetähtaegset vabastamist, ei ole ta ilmselt koostöövalmis kriminaalhooldajaga ja järelevalvet tema üle pole seega võimalik teostada. Samuti on risk, et selline isik paneb katseajal toime uue kuriteo on väga kõrge. Eeltoodud asjaoludel tuleb L.K jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.