lg.2 p.4 järgi vangistusega 3 kuud - Harju Maakohtu 10.05.2006 otsusega
lg.2 - §199 lg.2 p.4 järgi vangistusega 2 kuud - Viru Maakohtu 22.09.2008 otsusega
järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses - Viru Maakohtu 23.09.2009 otsusega
lg.1; §201 lg.2 p.1 ja §275 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud 22 päeva - Viru Maakohtu 22.04.2010 määrusega asendatud 22.09.2008 otsusega mõistetud rahaline karistus 66 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 4 kuud Kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2012 – 12.09.2012, 24.08.2012 (kell 16.03) – 25.08.2012 (kell 15.40) Tõkend – vahistamine – alates 23.10.2012 H.O sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, xxx kriminaalkorras karistatud - Narva Linnakohtu 04.05.1998 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2 ja §203 lg.1 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat - Narva Linnakohtu 11.10.2000 otsusega KrK §143 lg.2 p.2 järgi arestiga 1 kuu - Narva Linnakohtu 30.12.2002 otsusega KrK §139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vangistusega 10 kuud - Narva Linnakohtu 02.04.2004 otsusega
lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 11 kuud - Viru Maakohtu 15.10.2010 otsusega
lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat - Viru Maakohtu 28.11.2011 otsusega
lg.1, 2 - §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §266 lg.2 p.1 järgi üldkasuliku tööga 1434 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat - Viru Maakohtu 06.03.2013 otsusega
lg.2 p.8, 9 järgi üldkasuliku tööga 1242 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 2 kuud Tõkend – vahistamine – alates 09.10.2012 kuni 08.04.2013 Sergei ZAITSEV sünd. 26.09.1980, isikukood 38009263729, 2 kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, xxx karistatud - Viru Maakohtu 20.03.2006 otsusega
lg.1 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat - Viru Maakohtu 25.09.2006 otsusega
järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat Kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2012 – 03.10.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld I.N sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, algharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xxx, varem kriminaalkorras karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 05.10.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada H.L Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.L Karistusseadustiku §201 lg.2 p.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada H.L Karistusseadustiku §213 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista H.L ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista H.L-ile l õplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata H.L i karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 10.09.2012 – 12.09.2012 ja 24.08.2012 (kell 16.03) – 25.08.2012 (kell 15.40), s.o. 4 (neli) päeva ja lõplikult kuulub H.L kandmisele 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. H.L-i karistuse algus on 23.10.
9 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas xxx , saades kätte talle ajutiselt usaldatud mobiiltelefoni Samsung S5260 Star II (100 €), pööras antud mobiiltelefoni enda kasuks, tekitades sellega kannatanule Vaxxx Jxxxe va ralist kahju summas 100 €. Sellega pani H.L toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o.
9 Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema pärast seda, kui ta xxx xxx linnas xxx asuvas kaupluses xxx sai alkoholijoobes olevalt H.O Mxxx teada tema kasutuses oleva tema ema I.N Mxxxa pangakaardi nr.xxx5 parooli ja võttis selle ära, siis tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O-ga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Maxxxa pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, mille H.L oli varem omastanud, võtsid 21.09.2012 kell 15.06 ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja sularaha 500 € I.N Maxxx arveldusarvelt SEB pangas nr.10010332538013 Danske Bank A/S Eesti filiaali pangaautomaadi FRX00188 kaudu, mis asub xxx Samuti süüdistatakse H.L-i selles , et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O , Oxxx Kxxx ja Sergei Zaitseviga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades Apxxxa Mxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, kandis ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxxa SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga makseautomaadi EYPC0724 kaudu, mis asub xxx xxx rahaliste vahendite edasise väljavõtmise eesmärgil SEB pangas alaealise ArxxxKoxxx nimele avatud arveldusarvele nr.10010739076013: 21.09.2012 kell 18.08 200 € 21.09.2012 kell 18.14 500 € 21.09.2012 kell 18.18 200 € 21.09.2012 kell 18.22 50 €, kokku 950 € Ap xxxMxxxe (sünd. 1929) kuuluvat raha. Samuti süüdistatakse H.L-i selles , et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Oxxx xxx varalise kasu saamiseks ebaseadusliku andmete sisestamise teel, pärast seda, kui xxKo O xx š lõi tingimused I.N Mxxa SEB panga pangakontolt nr.10010332538013 varastatava raha ülekande võimaluseks, nimelt andis H.L ile enda alaealise poja I.N Kxxi nimele SEB pangas avatud arvelduskonto nr.10010739076013 pangakaardi ja selle parooli, siis kandis H.L xxx 22.09.2012 kell 00.58 SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise I.N Kxxx nimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha 500 € kell 01.00 SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise Arxxx Kxxxi nimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha 500 € 22.09.2012 kell 00.58 SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise I.N Kxx nimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha 500 € xxx SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise I.Nr Kxxnimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha 500 €, kokku 2 000 €, mille H.L omastas, võttes pangaautomaadi kaudu välja. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O-ga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Mxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja sularaha I.N MaxxxSEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga automaadi EYP00054 kaudu, mis asub xxx, järgmiselt: 22.09.2012 kell 00.31 raha 500 € 22.09.2012 kell 00.32 raha 100 € 23.09.2012 kell 00.09 raha 500 € 23.09.2012 kell 00.10 raha 100 €, kokku 12 00 € I.N Mxxxe (sünd. 1929) kuuluvat raha. 10 Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise e esmärgil, kasutades Axxx Mxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, mille ta oli varem omastanud, maksis 23.09.2012 kell 00.33 xxx asuvas Statoili bensiinijaamas ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013, tasudes ostetud kauba eest, summas 10,20 €, tekitades Apxxx Mxxx ( sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Maxxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille ta oli varem omastanud, maksis xxx xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel A xxa Maxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 kauba eest kogusummas 63,89 € , tekitades A xx Mxxx (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O ja I.N-iga , varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.Na xxangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille H.L oli varem omastanud, maksid xxx asuvas kaupluses xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N xxx panga arveldusarvelt nr.10010332538013 tahvelarvuti Myphone Mytab 10``, 2 anuma vahendi Vanish“, kõrvaklappide Philips, 3 OnOffi kilekoti eest kokku 205,85 €, t ekitades Appolinaria Maslovale (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades Appolinaria Maslova pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille ta oli varem omastanud, maksis xxx xxx xxx a ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 ostetud kauba eest kokk u summas 26,33 € , tekitades I.N Mxxx (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Mxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille ta oli varem omastanud, maksis xxx xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 ostetud kauba eest kokku 4,74 € , tekitades I.N xxx sünd. 1929)materiaalset kahju nimetatud summas. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Maxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille ta oli varem omastanud, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja sularaha I.N xxxEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga pangaautomaadi EYP00064 kaudu, mis asub xxx: 24.09.2012 kell 00.14 raha 110 € 24.09.2012 kell 00.15 raha 220 €, kokku 330 € A xxxMxxx (sünd. 1929) kuuluvat raha. Samuti süüdistatakse H.L-i selles, et tema, 17.08.2012 ajavahemikul 07.54 07.56, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades Vxxx Jexxxi pangakaarti nr.221024268513 ja parooli selle juurde, mille ta oli varem omastanud, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja sularaha 145 € Vxxx Jexxi Swedbanki arveldusarvelt nr.221024268513 pangaautomaadi HAN0000437 kaudu, mis asub xxx Sellega pani H.L toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise 11 ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, s.o.
1 järgi ettenähtud kuriteo. H.O süüdistatakse selles, et ta tungis ajavahemikul xxx seina lõhkumise teel xxx, kust varastas alumiinium 15 valuvelgede komplekti (160 €), elektritrimmeri MTD (100 €) , alumiiniumredeli (90 €) , nurklihvimissae Metabo (50 €), tsirkulaarkäsisae (70 €) , pikendusjuhtme (35 €) , millega kannatanu JexxxGxx tekitati varalist kahju 505 € . süüdistatakse Samuti H.O selles, et ta tungis xxx aknaklaasi lõhkumise teel xxx, kust varastas mobiiltelefon Sony Ericsson W800i (370 €), millega tekitas TÜ Inkerile va ralist kahju summas 266,05 €. süüdistatakse Samuti H.O selles, et ta tungis ajavahemikul xxx - xxx aknaraami ribikardina lõhkumise teel xxx majja, kust varastas televiisori Sony 3D (12 500 €), kompressori Pentair Water (400 €), DVD mängija LG (250 €), elektrilise teekannu Electrolux (52 €) , halogeenlampide komplekti (48 €) , mikrolaineahju Electrolux (120 €), tekitades kannatanu Konstantin Kuznetsovile, arvestades aknaraami ribakardina taastamise maksumust varalist kahju 2134 € . Samuti varastas H.O majast perforaatori Bosch (250 €), ketaslõikuri Bosch (250 €), kruvikeeraja Metabo (210 €), tekitades kannatanule Gxxx Axx varalist kahju summas 550 €. Sellega pani H.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o.
süüdistatakse Samuti H.O it selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.L iga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades AxxxMxxa pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, mille H.L oli varem omast anud, võttis 21.09.2012 kell 15.06 ebaseadusliku andmete si sestamise teel välja sularaha 500 € Axxx xxxrveldusarvelt SEB pangas nr.10010332538013 Danske Bank AS Eesti filiaali pangaautomaadi FRX00188 kaudu, mis asub hoones xxx Samuti süüdistatakse H.O it selles, et tema, tegutsedes ühiselt jalastatult kooskõ grupis H.L-i, Oxxx Kxxja Sergei Zaitseviga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades A xxa Mxxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, kandis ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga makseautomaadi EYPC0724 kaudu, mis asub xxx, rahaliste vahendite edasise väljavõtmise eesmärgil SEB pangas alaealise Artur Kondratovitši nimele avatud arveldusarvele nr.10010739076013: 21.09.2012 kell 18.08 200 € 21.09.2012 kell 18.14 500 € 21.09.2012 kell 18.18 200 € 21.09.2012 kell 18.22 50 €, kokku 950 € A xxx Maxx (sünd. 1929) kuuluvat raha. süüdistatakse Samuti H.O it selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.L-iga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades Axx Maxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja sularaha A xxa MxxxSEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga automaadi EYP00054 kaudu, mis asub xxx järgmiselt: 22.09.2012 kell 00.31 raha 500 € 12 22.09.2012 kell 00.32 raha 100 € 23.09.2012 kell 00.09 raha 500 € 23.09.2012 kell 00.10 raha 100 €, kokku 1200 € xxx süüdistatakse Samuti H.O it selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.L-i ja I.N-iga , varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N a xxx, maksis 23.09.2012 kell 15.00 xxx Maslova SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 tahvelarvuti Myphone Mytab 10``, 2 anuma vahendi Vanish, kõrvaklappide Philips, 3 OnOffi kilekoti eest kokku 205,85 € , tekitades xxx süüdistatakse Samuti H.O it selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis I.N-iga, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades varastatud I.N Mxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, maksis xxx 18.38 xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel Appolinaria Maslova SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 ostetud kau ba eest kokku summas 171,97 € , tekitades I.N Mxxle (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Sellega pani H.O pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, s.o.
1 järgi ettenähtud kuriteo. Sergei Zaitsev it süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O , H.L-i ja Oxxx Kxxxx varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Maxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, kandis ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxxa SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga makseautomaadi EYPC0724 kaudu, mis asub xxx, rahaliste vahendite edasise väljavõtmise eesmärgil SEB pangas alaealise Axxr Kxxx nimele avatud arveldusarvele nr.10010739076013: 21.09.2012 kell 18.08 200 € 21.09.2012 kell 18.14 500 € 21.09.2012 kell 18.18 200 € 21.09.2012 kell 18.22 50 €, kokku 950 € A xxx Mxxx (sünd. 1929) kuuluvat raha. Sellega pani Sergei Zaitsev toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, s.o.
I.N t süüdistatakse selles , et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O ja H.L-iga, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades Apxxx a Mxxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille H.L oli varem omastanud, maksis 23.09.2012 kell 15.00 xxx xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel Apxxx xxxEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 tahvelarvuti Myphone Mytab 10``, 2 anuma vahendi Vanish, kõrvaklappide Philips, 3 OnOffi kilekoti eest kokku 205,85 €, tekitades I.N Mxxx (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Samuti süüdistatakse I.N kooskõlastatult grupis H.O-ga , t selles,tegutsedes et tema,ühiselt ja varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades 13 varastatud I.N Maxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, maksis 23.09.2012 kell 18.xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel Appolinaria Maslova SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 o stetud kauba eest kokku 171,97 €, tekitades I.N Maxxx (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas. Sellega pani I.N toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumis e teel, s.o.
1 järgi ettenähtud kuriteo. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav H.L tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi kõikides kuritegudes ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja ühtegi tsiviilhagi summat. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis maakohtu istungil, et süüdistused on põhjendatud. Süüdistatav H.O tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi kõikides kuritegudes ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja ühtegi tsiviilhagi summat. Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis maakohtu istungil, et süüdistused on põhjendatud. Süüdistatav Sergei Zaitsev tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja tsiviilhagi summat. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et süüdistus ei ole põhjendatud ning süüdistatav ei saa vastutada solidaarselt kogu tsiviilkahju eest. Süüdistatava vastutuse osa saab olla vaid 950 €. Süüdistatav I.N tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja tsiviilhagi summasid. Kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov leidis maakohtu istungil, et kvalifikatsioon on õige, kuid süüdistatav ei vastuta solidaarselt kogu tekitatud tsiviilkahju eest, vaid ainult kahes episoodis tekitatud kahju eest. Süüdistatavate H.L i, H.O , Sergei Zaitsevi ja I.N süü neile esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatavate enda poolt süü täielikult tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. 14 Episood xxx xxx avastati isiku xxx kuuluvat kaupa 9,60 € väärtuses –3 pakki sigarette Marlboro, mis tagastati kauplusele. xxx 23.08.2012 õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et xxx kaubamajas peeti kinni noormees, kes võttis toiduosakonna kassast 3 pakki sigarette Marlboro (9,60 €), pani endale taskusse ja ei maksnud nende eest kassas. Õigusrikkuja oli H.L, kes anti üle politseile. Tunnistaja Oxxx Kuxxxülekuulamise protokollist nähtub, et tema oli xxx turvatöötajana xxx ja märkas kaamerate vahendusel toidusaalis noormeest, kes läks toidukassa juurde, võttis letist 3 pakki sigarette ja pani need enda korvi. Peale seda läks ta tagasi toidusaali ja pani sigaretipakid endale jope taskusse. Seejärel läbis ta kassaväravad kauba eest maksmata ja liikus peaukse poole, kus ta kinni peeti. Turvaruumis avastati noormehe jope taskust 3 pakki sigarette, mis olid rikkumata ja tagastati kauplusele. Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta pani 3 paki sigarettide varguse toime ja kahetseb tehtut. Episood xxx xxx avaldusest nähtub, et xxx kuuluva kaupluse Pelgulinna Selver kassast tasumata 3 paki sigarettide eest (9,60 €). Tunnistaja Mxxx Vxx ülekuulamise protokollist nähtub, et xxx oli turva töötajana tööl xx. Tunnistaja nägi, kuidas noormees võttis kõigepealt 1 paki sigarette ja seejärel 2 pakki sigarette ning pani need vasaku käega vasakpoolsesse jope taskusse. Seejärel lahkus noormees müügisaalist ja läks peaukse suunas. Tunnistaja järgnes noormehele ja nägi teda jooksmas Puhangu tänava garaažide juures. Appi jõudnud xxx ekipaaž läks noormeest otsima ja tõi ta tagasi turvaruumi, turvakontrolli käigus sigarettipakke ei avastatud. Noormees nimetas end H.L iks ja ta oli üle antud politseile. xxx on esitanud tsiviilhagi summale 9,60 €. Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et 24.08.2012 päeval läks xx eesmärgiga varastada sigarette, et need maha müüa ja saadud raha eest sõita xxx Kahtlustatav väljus kauplusest kauba eest maksmata, hakkas jooksma xxx ja viskas sigaretipakid tee peal maha. Turvatöötajad pidasid ta kinni, toimetasid tagasi kaupluse turvaruumi ja kohale kutsuti politsei. Kahtlustatav kahetses juhtunut. Episood 10.09.2012 xxx Tunnistaja I.N Jaxxxi ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli 10.09.2012 turvatöötajana tööl xxx XX. Kell 21.51 pööras tunnistaja monitoril tähelepanu noormehele, kes seisis parfümeeria osakonnas, võttis riiulitelt kaupa, vaatas ja pani tagasi. Seejärel võttis ta väikesed pakendis käärid, pudeli deodoranti For men Nivea, kreemi Nivea ja pudeli dušigeeli Palmolive. Kreemi pani noormees oma taskusse, dušigeeli kaasasolnud tütarlapse ostukärusse. Kassa juures võttis noormees deodorandi ja pani kilekotti, samuti pakendist väljavõetud käärid. Tütarlaps maksis oma kauba eest, kuid mitte dušigeeli eest. Tunnistaja väljus turvaruumist ja palus noormehel tulla turvaruumi. Turvaruumis tunnistas noormees üles kreemi varguse, teiste esemete vargust tunnistas alles peale videosalvestise läbivaatamist. Kuni politsei saabumiseni käitus noormees jäme dalt ja ähvardas. xxx .2012 avaldusest nähtub, xxx peeti kinni H.L , kes ei tasunud järgneva kauba eest: käärid (3,83 €), kreem Nivea (1,79 €), Nivea Blackwhite (1,69 €) ja dušigeel Palmolive (1,99 €). Kaup on kauplusele tagastatud. 15 Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas eelnimetatud kuriteo toimepanemist kauplusest xxx ja kahetses juhtunut. Episood 19.10.xxx Tunnistaja Ü xxx Jxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötab xxx OÜ söökla juhatajana xxx, mille esimesel korrusel asub puhvet. Puhveti raha asub lukustatud rahasahtlis. xxx läks puhvetipidaja sööklasse sööma, rahasahtli võti oli tema käes. 10 – 15 minuti pärast tagasi tulles avastas ta varguse rahasahtlist. Rahasahtel oli avatud kõrvalsahtli ees olnud võtmega. Rahasahtlist oli varastatud xxx kuuluvat sularaha 196,15 €. Antud varguse fakt on jäädvustatud Reaalkooli kaameratele. xx on esitanud tsiviilhagi summale 196,15 €. Asitõendi 13.11.2012 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi CDplaati xxx turvasalvestusest tehtud 9 fotoga. Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta liikus 19.10.2012 koos Exxxrd BuxxxEstonia puiesteel ja nad otsustasid minna kooli puhvetisse saiakesi ostma. Puhveti juures ja leti taga ei olnud kedagi. Kahtlustatav läks leti taha ja avas leti all oleva sahtli, võti oli luku ees. Kahtlustatav võttis kassasahtlist seal oleva paberraha ja münte ning läks väljapääsu poole. Sularaha jättis kahtlustatav endale ja kahetseb kuriteo toimepanemist. Episood 09.10.2012 xxx Kannatanu R xx xxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et 09.10.2012 varastati xxx rohelisest saalist tema õlakott, milles olid isiklik sülearvuti MacBook Pro koos laadijaga (1000 €), telefoni Sony Ericsson Xperia X8 laadija (20 €), arvuti display üleminek (40 €), Eesti Kunstiakadeemiale kuuluv kompaktkaamera Sony HX9V (350 €), USB mälupulk (15 €), nihik (15 €), isiklik nuga Victorinox (varalise väärtuseta), komplekt väikeseid viile (35 €), kaks punast värvi märkmikku (varalise väärtuseta), rahakott (varalise väärtuseta), milles olid juhiluba, mootorratta Yamaha SR500 registreerimistunnistus, kliendikaardid, AS SEB Pank krediitkaart, Swedbank AS krediitkaart MTÜ Fotokunstnike Ühendus nimele. Töötamise ajal ei märganud kannatanu kedagi ruumi sisenemas, ära käis vaid loetud sekundid kõrvalruumis. Kannatanu edastas politseile xxx turvakaamerate videod ajavahemikust, mil kott varastati. xxxx on esitanud tsiviilhagi summale 1095 €. xxx on esitanud tsiviilhagi summale 300 €. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi CD-plaati Telliskivi 60a Tallinn Telliskivi Loomelinnaku turvasalvestuste failidega. Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab toimepandud kuritegu ja kahetseb. Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad H.L i süüd. Maakohus leiab, et eelpoolnimetatud episoodides on
Episood 17.08.xxx Vxxx Jexx Kannatanu Vadim Jelissejevi ülekuulamise protokollist nähtub, et xx viibis ta Vabaduse väljakul juhututtavate seltskonnas, sai tuttavaks noormehega Pxx. Kxxx 07.00 küsis P xx kannatanu käest helistamiseks musta korpusega mobiiltelefoni 16 Samsung S5260 StarII (100 €), samuti palus ta pangakaarti ja PIN -koodi 5 € väljavõtmiseks. Kannatanu andis Pa xxx Swedbank AS pangakaardi ja ütles PIN -koodi, lubades 5 € enda arvelt võtta. Pavel läks raha võtma, kannatanu jäi väljakule ootama, Pavel tagasi ei tulnud ning mobiiltelefoni ja pangakaarti ei tagastanud. Kontrollimisel selgus, et pangaarvelt on kolmel korral võetud sularaha kokku 145 € ning mobiiltelefonilt on tehtud kõnesid kokku 0,546 € eest. Vxxx Jelxxx on esitanud tsiviilhagi summale 255 €. Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli 17.08.2012 öösel tugevasti purjus ja küsis Vadimi -nimelise mehe käest kõne tegemiseks mobiiltelefoni, mida hiljem ei tagastanud. Samuti andis Vadim talle oma pangakaardi koos PIN-koodiga ja lubas välja võtta 5 € alkoholi ostmiseks. Kahtlustatav võttis pangakaardi, tagasi ei läinud ning otsustas jätta raha ja mobiiltelefoni endale. Kahtlustatav tunneb videosalvestistelt tehtud fotodel pangaautomaadi juures raha väljavõtmisel ennast ära. Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad H.L i süüd. Maakohus leiab, et
xxx I.N xx Kannatanu I.N Mxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et tal on arveldusarve AS SEB Pangas, seisuga 01.09.2012 oli arvel 4300,15 €, millele 05.09.2012 lisandus pension 332,41 €. Pangakaart koos paroolidega oli kannatanul rahakotiga käekotis. 25.09.2012 avastas kannatanu, et pangakaarti ja paroole enam kotis pole ning pöördus koheselt panka. Väljatrükist perioodi 01.09.2012 – 25.09.2012 kohta selgus, et tema arvel on tehtud 21.09.2012 kokku 6 pangaoperatsiooni, 22.09.2012 kokku 4 pangaoperatsiooni, 23.09.2012 kokku 3 pangaoperatsiooni, 24.09.2012 kokku 2 pangaoperatsiooni ja 25.09.2012 kokku 6 pangaoperatsiooni. Tegemist oli sularaha väljavõtmiste ja pangakaardiga tasumistega. Kannatanu kinnitas, et kasutas pangakaarti ainult oma poja Sergei Maslovi juuresolekul. Kannatanu I.N Maxxxpangakonto väljavõttest nähtub, et tema arvelt on tehtud ülekandeid A xxx Koxxx arveldusarvele, võetud välja sularaha ning tasutud erinevates kauplustes. Tunnistaja H.O Maxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on vahel koos emaga kasutanud ema pangakaarti, sel juhul ütles parooli talle ema. Pangakaarti hoidis ema rahakotis koos parooliga. Iseseisvalt ei ole tunnistaja kunagi ema pangakaarti kasutanud. 25.09.2012 ütles ema, et tema rahakotist on pangakaart koos parooliga kadunud. Väljatrükist oli näha, et peaaegu kogu raha on kadunud, peale mida pöördusid nad politseisse. Kannatanu H.O Mxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et septembris 2012 oli ema pangakaart siiski tema käes ja ta kasutas seda, olles alkoholijoobes. Seoses sellega ei mäleta ta ka seda, kas keegi oli temaga kassas kaasas ja kas ta võis pangakaardi koos paroolidega kellelegi edasi anda. Samuti seletas kannatanu, et tema ema suri insuldi tagajärjel 18.10.
lg.1 sätestatud süüteokoosseis on täidetud ning H.L , H.O, Sergei Zaitsev ja I.N Goxxx on süüdi. xxx Jexxxni xxx Kannatanu Jexxx Gxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et tema on garaažiühistus xxx omanik. Ajavahemikul 30.01.2012 – 14.03.2012 ta garaažis ei käinud, 14.03.2012 avastas, et tagumine sein on lõhutud ja kadunud on järgmised esemed: alumiiniumist 15’ valuvelgede komplekt Toyota logo ja 5 kinnitusavaga; elektritrimmer MTD; 4-st osast kokkupandav alumiiniumist redel; nurklihvimissaag Metabo; tsirkulaarkäsisaag ja 25 meetrine pikendusjuhe. Kogu kahjusummas oli 505 €. Sündmuskoha 14.03.2012 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi garaažiboksi nr.136 xxx metalluksel on üks pealislukk, mis ei ole vigastatud. Samuti ei ole vigastatud metalluks. Garaažiboksi tagumises seinas on kolmerealine telliskivist sein ilma krohvita ja tagumise seina juures avastati metallplaat. Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et tungis eelnimetatud garaažiboksi nr.136 ning varastas kõik nimetatud esemed. Varastatud esemed müüs ta nädala jooksul tundmatutele isikutele. Episood 05.03.2012, kannatanu xxxx Tunnistaja H.L Sxx i ülekuulamise protokollist nähtub, et tema on xxx ja kontor asub aadressil xxx.30 tungiti akna lõhkumise teel kontorisse ja varastati mobiiltelefon Sony Ericsson W800i (370 €). Sündmuskoha 05.03.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx kabinetti xxx katmisel tahmaga avastatud, võetud Mikrosilile ja pakitud karpi sõrmejälg. Akna keskmise osa klaasil avastatud ebaühtlaste servadega avaus, teostatud sõrmejälgede 19 uhtmine vatitampoonile ja pakendatud karpi. Keskmise aknaosa vasaku vahetoa keskosas avastatud laialimääritud sõrmejäljed, teostatud uhtmine vatitampoonile ja pakendatud karpi. Akna all lumel avastatud klaasikillud ja jalanõude tallajäljed. Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et tuli öösel maja juurde, valgustas taskulambiga firma ruumi ning nägi, et arvuti ja sülearvuti on kohapeal. Seejärel lõhkus ta kiviga akna, sisenes ruumi ja võttis ära sülearvuti ning mobiiltelefoni. Varastatud esemed müüs ta võõrale meesterahvale. Kahtlustatav seletas ka, et võis midagi segi ajada ja esemetest varastas ainult mobiiltelefoni. Episood 04.03.2012 – 05.09.2012, kannatanud Kxxxn Kuxxx ja Gxxx Arxxx Kannatanu Kxxx Kuxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on xxx Ü direktor ja firmale kuulub hoone asukohaga xxx. xxx helistas talle ehitajate brigadir Gxxx I.N ja teatas, et hoonesse on sisse tungitud. Kohale jõudes nägi kannatanu, et lõhutud oli metalliust ribikardin ja avatud plastikaken. Seest olid varastatud järgmised esemed: televiisor Sony 3D diagonaal 40 koos neljade prillidega; kompressor Pentair Water; DVD LG 3D; elektriline teekann Electrolux ja 3 komplekti halogeenlampe. Kogukahju moodustas 2000 €. Kannatanu Gxxx Arxxxi ülekuulamise protokollist nähtub, et ta teostas xxx Narvaxxx remonditöid koos H.O , H.L Vo xxx ja H.L-iga . 05.09.2012 tulid nad kell 08.30 kohale ja avastasid, et metallist ribikardin on lõhutud ja aken avatud. Lisaks firmale kuuluvatele asjadele olid varastatud ka kannatanu isiklikud esemed: perforaator Boschs, ketaslõikur Bosch, kruvikeeraja Metabo kahe aku ja laadijaga. Kogukahju moodustas 550 €. Sündmuskoha 05.09.2012 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi eramaja asukohaga Linda 8d Narva-Jõesuu. Hoone välisuks on varustatud libliklukuga, kahjustusi ei ole. A knal nr.1 on ribikardinal allosas ära painutatud vasakult ja paremalt poolt 2 kinnitust. Vaatluse hetkel oli aknapool avatud, plastmassraami alumises osas vasakul ja paremal kõrvalise eseme mõjul tekitatud kahjustused. Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et tunneb G xxxgi xxx kellelt küsis tööd ja kes kutsus teda tööle xxx. Majas oli igasugu aparatuuri ja tehnikat. Kahtlustatav otsustas sealt toime panna varguse. Ta lõhkus metallist ribikardinad, avas kruvikeerajaga akna ja sisenes majja, kust varastas kõik kahtlustuses nimetatud esemed. Seda, et osa asju kuulus Georgi Artamonovile, ta ei teadnud. Esemed toimetas ta mitme päeva jooksul bussiga Nxxxja müüs tundmatutele isikutele. Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad H.O süüd. Maakohus leiab, et eelpoolnimetatud episoodides on
Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav H.L pani toime talle inkrimineeritud kuriteod
lg.2 p.9; §201 lg.2 p.1 ja §213 lg.1 järgi, süüdistatav H.O pani toime talle inkrimineeritud kuriteod
lg.2 p.8, 9 ja §213 lg.1 järgi ning süüdistatavad Sergei Zaitsev ja I.N Gxxxpanid toime neile inkrimineeritud kuriteod
20 tatavate H.L-i
lg.2 p.8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Süüteokoosseis
lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Sissetungimise puhul määratletakse ruumi kui ehitist või rajatist, mis on ette nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Hoone ja ruum on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus valduses. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Valdaja tahte vastane on sisenemine siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et süüdistatav H.L i poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud
lg.2 p.9 ja süüdistatav H.O poolt toimepandud kuriteod
lg.2 p.8, 9 järgi.
lg.2 p.1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Süüteokoosseis
Eseme enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale kuuluvaks ja piisab sellest, et kui süüdlane peab asja endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et süüdistatav H.L i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud
lg.2 p.1 järgi.
lg.1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsesse ebaseadusliku sekkumise eest. Süüteokoosseis
lg.1 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning andmetöötlusprotsesse sekkumisega peab süüdlane olema saanud varalist kasu. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et süüdistatavate H.L i , H.O , Sergei Zaitsevi ja I.N poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud
Süü , H.O , Sergei Zaitsevi ja I.N käitumis tes esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed tunnused ning tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on kuriteod süüdistatavate poolt toime pannud otsese tahtlusega. Sellele, et H.L 21 ja H.O panid varguse episoodid toime planeeritult ja kavatsetult, viitab asjaolu, et need olid toime pandud lühikese aja vahemiku jooksul ja sarnaselt – nad läks id kauplustesse ja erinevatesse kohtadesse eesmärgiga toime panna vargus ed. Helistamiseks küsitud mobiiltelefoni ei olnud H.L plaanis tagastada. Võõra pangakaardiga teostasid süüdistatavad pangaoperatsioone teadlikult, sihilikult ja tahtlikult, saades kõik sellest varalist kasu sularaha ja kaupade näol. Karistused H.L H.L on varem kriminaalkorras karistatud viis korda, muuhulgas ka
Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega. Vastavalt
lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui Karistusseadustiku eriosa säte võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreven tiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend nr.3-1-1-14-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend nr.3-1-1-43-06). H.L-i puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. H.L pani lühikese ajaperioodi vältel (17.08.2012 – 16.10.2012) toime 5 varguseepisoodi, 1 omastamise ja 2 varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et H.L i tuleb tema poolt toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele. H.L on käesoleval ajal vahistatud, vabaduses ta ei töötanud ja 22 legaalne regulaarne sissetulek tal puudus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid tasumata. Mõistes käesoleval ajal H.L ile karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Maakohus ei pea võimalikuks H.L i ka vabastada karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes käesoleva ajani vahi all oldud ajaga ja jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes H.L i poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, arvust, ajalisest perioodist ja ka H.L-i isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et H.L on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt karistusena kandnud vangistust reaalselt, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leiab, et H.L i suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus H.L ära kanda reaalselt. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista talle karistused määrades, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmise määra. 5 varguseepisoodi ee st
lg.2 p.9 järgi peab maakohus põhjendatuks mõista H.L ile karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust,
lg.2 p.1 järgi 3 kuud vangistust j a
Liitkaristuseks peab maakohus põhjendatuks mõista H.L ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub H.L ile mõistetud karistus – 1 aasta 6 kuud vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning H.L kuulub ärakandmisele 1 aasta vangistust.
karistusaja hulka. Ühele Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.L oli kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2012 –12.09.2012 ja 24.08.2012 (kell 16.03) – 25.08.2012 (kell 15.40), seega kokku 4 päeva. Eeltoodu alusel kuulub H.L vangistust. lõplikult kandmisele 11 kuud 26 päeva 23 H.L oli käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 24.10.2012 määrusega vahistatud ja vahistamise alguseks loeti 23.10.2012. Eeltoodust tulenevalt ja
H.L i karistuse algus H.L i suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. H.O H.O on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda, viimasel korral 06.03.2013. Seega on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ka peale käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud
H.O puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. H.O pani ajaperioodi 30.01.2012 – 23.09.2012 vältel toime 3 varguseepisoodi, 1 varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et H.O tuleb tema poolt 2012 toime pandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele. H.O oli käesolevas kriminaalasjas vahistatud, vabaduses ta ei töötanud ja legaalne regulaarne sissetulek tal puudus. Kuriteod olid toime pandud katseajal ja üldkasuliku töö tundide sooritamise ajal. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid tasumata. Mõistes käesoleval ajal H.O-le karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Maakohus ei pea võimalikuks H.O ka vabastada karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes vahi all oldud ajaga ja jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes H.O poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, arvust, ajalisest perioodist ja ka H.O isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et H.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja karistusena kandnud vangistust nii tingimisi kui reaalselt, samuti on talle karistuseks mõistetud üldkasulikku tööd ning uued kuriteod on ta toime pannud kehtival katseajal, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leiab, et H.O suhtes ei ole enam võimalik 24 prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõ istetud vangistus H.O ära kanda reaalselt. Siiski peab maakohus võimalikuks mõista talle karistused määrades, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmise määra.
lg.2 p.8, 9 järgi peab maakohus endatuks põhj mõista H.O-le karistuseks 1 aasta vangistust ja
1 järgi 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks peab maakohus põhjendatuks mõista H.O-le 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub H.O-le mõistetud karistus – 1 aasta vangistust – vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning H.O kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust.
karistusaja hulka. Ühele H.O oli käesolevas kriminaalasjas Viru Maakohtu 11.10.2012 määrusega vahistatud perioodil 09.10.2012 – 08.04.2013. Eeltoodust tulenevalt ja
Vastavalt
lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.
lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline liitmine või kaetuks lugemine ei ole seaduse kohaselt võimalik.
lg.2 kohaldamisel pööratakse täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra. Eeltoodu alusel tuleb H.O-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 2 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 28.11.2011 ja 06.03.2013 otsustega mõistetud liitkaristus 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust. Eeltoodu alusel kuulub H.O vangistust. kandmisele 1 aasta 10 kuud 21 päeva H.O suhtes ei ole käesoleval ajal kohaldat ud tõkendit. Maakohus ei pea käesoleval ajal vajalikuks ja põhjendatuks kohaldada H.O suhtes tõkendina 25 vahistamist kohtusaalis, mistõttu tema karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Sergei Zaitsev Sergei Zaitsev on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, muuhulgas ka
Karistuse mõistmisel juhindus maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud
Sergei Zaitsevi puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et Sergei Zaitsevit on võimalik tema poolt toime pandud kuriteo eest karistada vangistusega, millest ta on tingimisi vabastatud ja reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et
lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka karistusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. Mõistes Sergei Zaitsevile vangistuse tingimisi, on teda võimalik 2-aastase katseaja jooksul kontrollida ja suunata. Katseajal on Sergei Zaitsev kohustatud järgima käitumiskontrolli nõudeid ja nende mittejärgimisel on maakohtul kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel võimalik pöörata karistus ka reaalselt täitmisele. Seega on Sergei Zaitsevile antud maakohtu poolt võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja ei pane enam kuritegusid toime.
lg.1 järgi toimepandud kuriteo eest peab maakohus põhjendatuks mõista Sergei Zaitsevile karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS §238 lg.2 alusel vähendatakse mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja seega jääb Sergei Zaitsevil kanda 4 kuud vangistust.
karistusaja hulka. Ühele Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Zaitsev oli kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2012 – 03.10.2012, seega kokku 3 päeva. Eeltoodu alusel kuulub Sergei Zaitsevil lõplikult kandmisele 3 kuud 27 päeva vangistust.
Sergei Zaitsevi suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. I.N I.N on varem kriminaalkorras karistamata. 26 Karistuse mõistmisel juhindus maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud
I.N puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et I.N on võimalik tema poolt toime pandud kuriteo eest karistada vangistusega, mis on tingimisi jäetud täitmisele pööramata ja reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et
lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – on võimalik saavutada ka karistusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmiseg a. Tegemist on karistusest vabastamisega tingimisi katseajaga ilma käitumiskontrollita. Maakohus leiab, et I.N puhul on
kohaldamine põhjendatud – tegemist on väikese raskusastmega kuriteoga, süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatavast on arvata, et rohkem ta kuritegusid toime ei pane, süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses ning oli nõus tsiviilhagid hüvitama. Samas, kui süüdistatav paneb 3-aastase katseaja kestel toime uue kuriteo, kohaldatakse eelpoolnimetatud
lg.2 ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus liidetakse uue kohtuotsusega mõistetud karistusega.
MS §238 lg.2 alusel vähendatakse mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja seega jääb I.N kanda 2 kuud vangistust.
karistusaja hulka. Ühele Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et I.N oli kahtlustatavana kinni peetud 05.10.012, seega 1 päev. Eeltoodu alusel kuulub I.N vangistust. lõplikult kandmisele 1 kuu 29 päeva
I.N suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid Käesolevas kriminaalasjas on prokuröri abi poolt koostatud süüdistusakti kohaselt tekitatud kahju järgmistele kannatanutele järgmistes summades: - xxx 9,60 € - H.O Mxxx 4480,24 € - Jxxx Maxxxe 4480,24 € - xxx OÜ-le 196,15 € - xxx 300 € - Kxxx Kxxx 2134 € 27 - H.L 266,05 € GxxxAbxxx 550 € Vaxxx Jxxx 245 €. Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas rikkumisega. on kannatanutele kahju tekitatud nende omandi Maakohus leiab, et prokuröri abi poolt süüdistusaktis nimetatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjustel: - süüdistusakti kohaselt on kannatanu Axxx Mxxxnimel esitanud tsiviilhagi H.O Mxxx ja JexxxMxxx kahes ühesuuruses summas. Prokuröri abi möönis maakohtu istungil, et tsiviilhagi rahuldamine mõlema osas ei ole õige ja põhjendatud ning palus rahuldada vaid Jxxxi Mxxx tsiviilhagi - süüdistusaktis on nimetatud kannatanu G xxx I.N i tsiviilhagi. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et üheski episoodis oleks olnud kannatanuks Gexxxi Abxxx . Prokuröri abi möönis maakohtu istungil, et Gexxx I.N tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu - süüdistusaktis on nimetatud kannatanu H.L tsiviilhagi. Käesoleva kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et üheski episoodis oleks olnud kannatanuks füü siline isik H.Lv. Prokuröri abi möönis maakohtu istungil, et Pavel Semjonovi tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu. Seega ei toetanud prokuröri abi maakohtu istungil osasid tsiviilhagisid. Eeltoodu alusel jätab maakohus G xxx I.N ja H.L Sexx vi tsiviilhagid KrMS §310 lg.1, 3 alusel läbi vaatamata ja selgitab, et kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 28 Ülejäänud tsiviilhagide summad loeb maakohus põhjendatuks. Kõik süüdistatavad tunnistas id maakohtu istungil kannatanute tsiviilhagisid ja ei vaielnud nende summadele vastu. Süüdistatavate poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatavad tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistavad hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS §440 lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Ülaltoodu alusel kuuluvad tsiviilhagide summad väljamõistmisele järgmiselt: H.L H.L-ilt xxx-Txxxo kasuks 1095 € Vxxx Jelxxxi kasuks 245 € Jxxxi Maxxx kasuks 2435,16 € H.L-ilt ja H.O-lt solidaarselt Jxxx Mxxi kasuks 1700 € H.L-ilt, H.O-lt ja Sergei Zaitsevilt solidaarselt Jexxxi Mxx kasuks 950 € H.L ilt, H.O-lt ja I.N-ilt solidaarselt Jexxi Mxxxi kasuks 205,85 € H.O-lt Kxxn Kuxxxkasuks 2134 € H.O-lt ja I.N-ilt solidaarselt Jexxi Maxxi kasuks 171,97 €. Asitõendid Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ja tahvelarvuti, mis on hoiul Ida Prefektuuri Narva politseiosakonna laos. Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.1 peab maakohus kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. põhjendatuks jätta CD-plaadid Vastavalt KrM S §126 lg.3 p.4 peab maakohus kohtuotsuse jõustumisel põhjendatuks tahvelarvuti hävitamise. Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 süüdimõistetu. lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud 29 Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel sund raha 480 €. kuulub kõikidelt süüdistatavatelt väljamõistmisele riigituludesse Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavatele H.L ile ja H.O-le määratud kaitsjaks vandeadvokaat Tatjana Massalina, süüdistatavale Sergei Zaitsevile vandeadvokaat Arvo Suuban ja süüdistatavale I.N-ile vandeadvokaat Oleg Gorškaljov. Maakohus peab kaitsjate esitatud taotlusi kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja mõistab vastavad summad välja süüdistatavatelt. Kuna asja arutamine toimus Viru Maakohtu Narva kohtumajas ning kohtulikust menetlusest võtsid osa Ida -Viru Advokaadibüroo vandeadvokaadid Arvo Suuban ja Oleg Gorškaljov, kelle büroo asub Jõhvis, jätab maakohus nende kaitsjate sõidu- ja ajakulu Eesti Vabariigi kanda. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud. hulka ka kaitsjale Kõikidelt süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele koopia tegemise kulud 45 senti. Arvestades seda, et H.L ja H.O-lt uleb karistus kanda vangistuses ning Sergei Zaitsevi ja I.N sissetulek ei ole ülemäära suur, peab maakohus põhjendatuks, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdistatavatel ära tasuda ositi maksimaalse seaduses võimaldatud aja, s.o. 1 aasta, jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 30
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.