Obsah (4)

§ 121§ 70§ 69§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasja number Viljandi kohtumaja nr 1-11-7620 (10284000098) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09

§ 121

järgi ja karistamises rahalise karistusega 120 päevamäära s.o 320 eurot nr 186/2012/1798 rahalise karistuse asendamise otsustamine Aivar Hint Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post: elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) rahalise karistuse asendamine Z.V (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxxx ) Reet Rosenthal Täiteasi Menetlus kohtus Kohtunik Avaldaja sissenõudjana Avaldja esindaja Avalduse ese Süüdimõistetu võ lgnikuna Kohtutäitur 14. aprill 2016 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (

) § 69, 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Tartu Maakohtu
3. septembri 2011 otsuse täitmiseks: 2.1 asendada

§ 70

alusel Z.V-le mõistetud tasumata rahaline karistus 120 päevamäära vangistusega 40 (nelikümmend ) päeva; 2.2

§ 69

lg 1 alusel jätta vangistus 40 päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 40 (nelikümmend ) tundi; 2.3

§ 69

lg 3 alusel määrata Z.V-le üldkasuliku töö tegemise neli tähtajaks kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.1

4§ alusel 69 lg peab Z.V üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 1 sätestatule: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxx x-x xxxxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele, kohtutäiturile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele
2. Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
3. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
4. Tartu Maakohtu
5. septembri 2011 otsusega tunnistati Z.V süüdi

§ 121järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 120 päevamäära s.o 320 eurot.

Kohtuotsus on jõust unud 17.09.

1. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 11.03 .2016 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on tasumata ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised kohustused.
2. Süüdimõistetu on kohtus ära kuulatud. Kohtuistungile ta kaitsjat ei taotlenud. Ta kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ja nõustus asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemisega. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku § -s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või 2 varalise karistuse asendamise karistusseadustiku § -des 70 ja 71 sätestatud korras. Rahalise või varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

§ 70

lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§ -s 69 sätestatud korras või

§ -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt

§ 70lg-st 2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.

Tartu Maakohtu 09.09.2011 otsusega mõistetud rahaline karistus 320 eurot tuli Z.V tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega oli rahalise karistuse tasumise tähtaeg 17.10.

1. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 20.09.
2. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus 120 päevamäära ( 320 eurot). Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et südimõistetu ei ole enam kui nelja aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. Z.V-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 120 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu Z.V asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 40 päeva vangistust.

§ 69lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd.

Z.V andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtud es eeltoodust peab kohus

§ 70

alusel ja

§ 69

lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 40 tundi (120 : 3 = 40 päeva = 40 tundi).

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud . Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata Z.V-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks neli kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

§ 69

lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ -s 75 sätestatule.

§ 75

lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. 3 Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4