Kohustada M.K kats eajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalisel elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuda ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma 1 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada M.K katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammides Õige hetk ja Eluviistreening. Määrata M.K kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada M.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §202 lg.1 järgi ja karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §65 lg.1 ja §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat alates 17.01.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav asub alates 29.12.2009 Viru Vangla avavanglaosakonnas ja alates 24.03.2010 töötab seal välikoristajana. Sotsiaalprogrammides ei ole kinnipeetav osalenud. Kinnipeetav tunnistab, et tema suhtlusringkonnas on olnud kriminaalse minevikuga tuttavad, kelle mõju ta ei eita. Ka riskivat ja hoolimatut elustiili seostab kinnipeetav mõjutatavusega. Kinnipeetav tunnistab, et on süstinud heroiini, kuid olnud metadooni ravil, peale mida loobus narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tal on realistlikud soovid tulevikuks – töötamine ja pere loomine. Kinnipeetava 2 sotsiaalsed oskused suhtlemiseks ja kohanemiseks vastavad elukogemusele. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärtegude eest karistatud 39 korda, kinnipeetav ei ole soovinud psühholoogi või sotsiaaltöötaja abiga asuda lahendama toimepandud kuritegude ajendeid. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise risk. Pärast vabanemist kohaldatav käitumiskontroll annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada oma suutlikkust elada seaduskuulekalt. Pärast vabanemist soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus praegu elab kinnipeetava ema üksinda. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kinnipeetaval on olemas gaasielektrikeevitaja elukutse ja töökogemus sellel alal. Kinnipeetaval on olemas toetus lähedase inimese – ema poolt, kes toetab teda moraalselt. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või registreerida töötuks nelja nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, osaleda sotsiaalabiprogrammis Õige hetk ja Eluviisitreening, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohtu istung Kinnipeetav M.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et käib käesoleval ajal keevitajana tööl väljaspool vanglat. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna leidis, et seoses korduva karistatusega on uute kuritegude toimepanemise risk suur. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Käesoleval ajal kannab karistust II astme kuriteo eest. Vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi. Vangistuse ajal on kinnipeetavale võimaldatud ka lühiajaline väljasõit, probleeme sellega ei tekkinud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma ema juurde 2-toalisesse korterisse, kus käesoleval ajal elab üksinda kinnipeetava ema ja mis on erastatud 3 kinnipeetava enda nimele. Emaga kinnipeetav suhtleb, suhted on head ja ema on vabanemise korral valmis kinnipeetavat moraalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ-s xxx. Kinnipeetaval on olemas elektri-gaasikeevitaja eriala ja samal erialal asub ta ka tööle. Tööharjumus ja -kogemus on kinnipeetaval säilinud, kuna nii Viru Vangla iseloomustusest kui ka kinnipeetava seletustest maakohtu istungil nähtub, et vangistuses on ta samuti töötanud. Viru Vangla ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras ja ei ole soovinud toimepandud kuritegude ajenditest vestelda psühholoogi või sotsiaaltöötajaga. Samuti ei nõustu kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega prokuröri abi, kes peab uute kuritegude toimepanemise ohuks ennekõike kinnipeetava korduvat karistatust. Maakohus leiab, et nimetatud asjaolud ei anna alust taotluse rahuldamata jätmiseks. Toimepandud väär- ja kuritegude eest on kinnipeetavale juba karistused mõistetud. Kuritegude põhjustest arusaamiseks on võimlik kinnipeetavale vabastamise korral panna lisakohustuseks sotsiaalprogrammide läbimine, nii nagu on teinud ettepaneku kriminaalhooldusametnik. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et selliselt on uute kuritegude toimepanemise riski võimalik vähendada. Kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud talle mõistetud 3-aastasest karistusest ära 2 aastat 4 kuud ja kanda jääb veel 8 kuud. Seega on kinnipeetav karistust kandnud tunduvalt kauem, kui jääb veel kanda. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. vähem kui aasta enne karistuse tähtaegset lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ja aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Kinnipeetava enda kinnitustest maakohtu istungil nähtub, et vaatamata sellele, et ta vabaneks tähtaegselt enne ühte aastat, on ta nõus üheaastase katseaja ja kriminaalhoolduse kontrolliga. Kinnipeetav on kindel, et olles järelevalve all, ta uusi kuritegusid sooritama ei hakka. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseaja määramisega. Korduvalt karistatud ja mitu kuritegu sooritanud isikule, kes ka vangistuses viibib mitmendat korda, on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Kriminaalhoolduse poolt teostatava kontrolli ja pakutava abiga on lootust, et kinnipeetav asub õiguskuulekale teele ja enam seaduserikkumisi toime ei pane. 4 Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb kinnipeetavale vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel määrata ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt kirjalikus arvamuses nimetatud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammides Õige hetk ja Eluviistreening. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist ning teda on Alkoholiseaduse järgi ka karistatud. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Kuigi kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku anda kinnipeetavale tööle asumise tähtajaks 4 nädalat, peab maakohus vajalikuks seda tähtaega lühendada poole võrra. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti aitab sõltuvusprobleemidega tegeleda ja eluga kohaneda sotsiaalabiprogrammide läbimine. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.