KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-11207 Kohtunik Peet Teidearu Se

§ 201

lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi; M.L süüdistuses

§ 266

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 5, 7, § 121 ja § 214 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatavad U.G isikukood: XXX; elukoht: XXXX / käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend: vahistamine kohaldatud

1. mail
2. a, kahtlustatavana kinni peetud
3. mail
4. a M.L isikukood: XXX; elukoht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt tõkend: elukohast lahkumise keeld alates
5. augustist
6. a Kaitsjad Advokaat Aivar Hint (U.G kaitsja) Advokaat Marko Paabumets (M.L kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.G

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks kümme

§ 266lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks kuus

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 järgi ja mõista karistuseks kümme

§ 263p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks üks

§ 121järgi ja mõista karistuseks üks

§ 64lg 1 järgi mõista U.G-le liitkaristuseks kuritegude kogumis üks

§ 74lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub U.G kohesele ärakandmisele seitse

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et ühte

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda; määratud ajal registreerimisele
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult vahetamiseks. eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 2

§ 75lg 2 p 1 alusel määrata U.G-le katseajaks lisakohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o kannatanu: - T.T. summas kakskümmend viis

§ 78lg 1 alusel hakata U.G kuulutamisest.

katseaega arvestama alates kohtuotsuse Määrata U.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. U.G suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tühistamata. Süüdi tunnistada M.L

§ 266lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks kuus

§ 199lg 2 p 5, 7 järgi ja mõista karistuseks kaheksa

§ 121järgi ja mõista karistuseks kümme

§ 214lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks

§ 64lg 1 järgi mõista M.L-ile liitkaristuseks kuritegude kogumis üks

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.L ei pane kahe

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas –

1. ilmub kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonda; määratud ajal registreerimisele
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva vahetamiseks. loa elu-, töö- või õppimiskoha 3

§ 75lg 2 p 1 alusel määrata M.L-ile katseajaks lisakohustus hüvitada kuue

§ 78lg 1 alusel hakata M.L katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata M.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. M.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista tsiviilhagid: U.G-lt kannatanu S.M. kasuks summas ükssada üheksakümmend viis

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise ning see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. U.G süüdistatakse selles, et tema: -

1. aprillil
2. a kella 23:00 paiku Tartus Võru tänaval, s.o avalikus kohas, grupis koos kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isikuga rikkusid avalikku korda sellega, et huligaansel ajendil tungisid kallale K.Ö. , mille käigus U.G lõi kannatanule mitmel korral kätega pea piirkonda põhjustades kannatanule tervisekahjustusi ning füüsilist valu. Oma tegevusega pani U.G koos kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata isikuga toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, kuna nendepoolse rünnaku tagajärjel K.Ö. kehalisele ja vaimsele heaolule kaasati konflikti lahendamisse enda tahte vastaselt asjasse mittepuutuva isikuna E.B., kelle õigusrahu ning avalikku kindlustunnet õigusvastase käitumisega rikuti; -
3. aprillil
4. a kella 02:00 paiku Tartus Rahu tn 15 hoone juures asuvas autoparklas, s.o avalikus kohas, rikkus avalikku korda sellega, et huligaansel ajendil tungis kallale M.P. lüües kannatanule ühel korral rusikaga näkku, millega põhjustades kannatanule tervisekahjustuse ning füüsilist valu. Oma tegevusega pani U.G toime avaliku 5 korra raske rikkumise vägivallaga, kuna temapoolse rünnaku tagajärjel M.P. kehalisele ja vaimsele heaolule kaasati konflikti lahendamisse enda tahte vastaselt asjasse mittepuutuva isikuna S.R., kelle õigusrahu ning avalikku kindlustunnet õigusvastase käitumisega rikuti. Sellega pani U.G toime

§ 263

p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. U.G süüdistatakse selles, et tema, 24.aprillil 2011. a kella 23:30 paiku grupis koos M.L ja kahe kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata tütarlapsega, tungis valdajate A.M. ja H.K. tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartus XXX asuvasse korterisse. Sellega pani U.G toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt. U.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise: - ajavahemikul

1. juuli
2. a kella 18.00 –
3. juuli
4. a kella 16.30 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus Vaksali 21 trepikoja esimese korruse koridorist M.M. kuuluva jalgratta Scott Voltage YZ-2 maksumusega 4000 krooni, jalgrattakoti maksumusega 200 krooni ja trossluku maksumusega 350 krooni, kokku võõrast vara 4550 krooni, s.o 290,80 euro suuruses summas. -
5. aprillil
6. a kella 23:30 paiku grupis koos M.L-iga varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Tartus XXX asuvast korterist H.K. kuuluva sularaha 55 eurot ja akustilise kitarri väärtusega 60 eurot ning T.T. kuuluva mobiiltelefoni №kia N80 väärtusega 50 eurot. Sellega pani U.G toime

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata; isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise ning grupi poolt. U.G süüdistatakse selles, et tema: - isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus

1. juunil
2. a kella 22.30 paiku Tartus Purde 37 maja esimese trepikoja kolmanda ja neljanda korrusel vahelisel trepil lõi ühel korral käega vastu K.K. alahuult ja seejärel tõukas K.K.. Tõukamise tagajärjel kukkus kannatanu trepist alla. Oma tegevusega põhjustas U.G kannatanule K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustused. Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku erakorralise meditsiini osakonna vastuskirjast nähtub, et K.K. esinevad pea põrutus ja mõlema labakäe marrastused. -
3. aprillil
4. a öösel kella 00.00 paiku Tartus Riia ja Ülikooli tänava ristmiku juures lõi tekkinud tüli käigus I.L. ühe korra peaga näopiirkonda ja seejärel ühe korra rusikaga näopiirkonda, millise tegevusega põhjustas I.L. füüsilist valu ja tervisekahjustuse ninaluude murru. 6 -
5. aprillil
6. a kella 02:00 ja 03:00 vahel grupis koos M.L ning K.G-ga , Tartus Ropka tänava lähedal asuva raudtee juures, kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda S.H. suhtes, mis seisnes selles, et U.G lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu kätt ning seejärel U.G grupis koos K.G ja M.L-iga lõid kätega mitmel korral kannatanule keha- ja peapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas U.G grupis koos K.G ja M.L-iga S.H. füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Sellega pani U.G toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. M.L süüdistatakse selles, et tema, 24. aprillil 2011.a kella 23:30 paiku grupis koos U.G ja kahe kohtueelse menetluse käigus seni tuvastamata tütarlapsega, tungis valdajate A.M. ja H.K. tahte vastaselt ebaseaduslikult Tartus XXX asuvasse korterisse. Sellega pani M.L toime

§ 266

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud grupi poolt. M.L süüdistatakse selles, et tema,

1. aprillil
2. a kella 23:30 paiku grupis koos U.G-ga, varastas avalikult, kuid vägivalda kasutamata Tartus XXX asuvast korterist H.K. kuuluva sularaha 55 eurot ja akustilise kitarri väärtusega 60 eurot ning T.T. kuuluva mobiiltelefoni №kia N80 väärtusega 50 eurot. Sellega pani M.L toime

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja grupi poolt. M.L süüdistatakse selles, et tema,

1. aprillil
2. a kella 02:00 ja 03:00 vahel grupis koos U.G ning K.G-ga, Tartus Ropka tänava lähedal asuva raudtee juures, kasutas tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda S.H. suhtes, mis seisnes selles, et U.G lõi kannatanule ühe korra jalaga vastu kätt ning seejärel U.G grupis koos K.G ja M.L-iga lõid kätega mitmel korral kannatanule keha- ja peapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas M.L grupis koos K.G ja U.G-ga S.H. füüsilist valu ning tervisekahjustusi. Sellega pani M.L toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja peksmise. M.L süüdistatakse selles, et tema: - novembris

1. a eeluurimise käigus tuvastamata kuupäeval Tartu linnas Aardla 9 asuva maja juures kella 01:30 paiku öösel nõudis E.K. 800 krooni kasutades füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi vähemalt neljal korral kannatanule rusikatega näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus E.K. põlvili. Seejärel tõmbas M.L E.K. püsti ja lõi veel ühe korra rusikaga näo piirkonda. Järgneva peksmise hirmul lubas E.K.nõutud summa 10-ks detsembriks ära maksta. Siis lõpetas M.L E.K. peksmise. -
2. märtsil
3. a Tartu linnas Tähe 103 asuva Tartu Forseliuse Gümnaasiumi kõrval 7 kella 12:35 paiku tõukas E.K. mitu korda jõuga vastu seina ja nõudis temalt 800 krooni. Järgneva peksmise hirmul lubas E.K. nõutud summa 10-ks detsembriks ära maksta. Siis lõpetas M.L E.K. peksmise. M.L põhjustas oma käitumisega E.K. hirmu uuesti peksa saada. Sellega pani M.L toime

§ 214

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise, kui on kasutatud vägivalda. Kokkulepped Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid kuritegude kvalifikatsioonidega, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkulepetele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. U.G-le nõuab prokurör kohtus karistuseks

§ 201

lg 2 p 1 järgi 10 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi 10 kuud vangistust,

§ 263

p 1, 4 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust ja

§ 121

järgi 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et mõistetavast tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele süüdistatava poolt 7 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda alates U.G kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

1. maist
2. a. Ülejäänud osa vangistusest – 1 aasta ja 1 kuu vangistust – jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2-aastase ja 6-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal, s.o 2 aasta ja 6 kuu jooksul heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o 25 eurot T.T. 27,50 eurot H.K., 195,57 eurot S.M., 35,15 eurot M.M. ja 159,78 eurot E.V.. M.L-ile nõuab prokurör kohtus karistuseks

§ 266

lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 5, 7 järgi 8 kuud vangistust,

§ 121

järgi 10 kuud vangistust ja

§ 214

lg 1 järgi 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis 1 aasta vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata tingimisi täielikult täitmisele, kui M.L ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 8 viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 järgi on süüdimõistetu kohustatud 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest heastama kuriteoga tekitatud kahjust oma osa, s.o 25 eurot T.T. ja 27,50 eurot H.K.. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.G tuleb süüdi tunnistada

§ 201

lg 2 p 1, § 266 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, § 263 p 1, 4 ja § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. M.L tuleb süüdi tunnistada

§ 266

lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 5, 7, § 121 ja § 214 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagid on esitanud kannatanud S.M. summas 3060 krooni (195,57 eurot), M.M. summas 550 krooni (35,15 eurot), E.V. summas 2500 krooni (159,78 eurot), T.T. summas 50 eurot ja H.K. summas 55 eurot. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud U.G poolt kannatanutele S.M., M.M.ja E.V.varalise kahju tekitamine ning tema süü selles. Samuti on tõendamist leidnud see, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagides ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud, tuleb rahuldada ning U.G-lt välja mõista. Samuti on leidnud tõendamist U.G ja M.L poolt ühiselt varalise kahju tekitamine kannatanutele T.T. ja H.K., nende süü kahju tekitamises ning tekitatud varalise kahju suuruse vastamine tsiviilhagides ja kokkulepetes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kuna kahju on U.G ja M.L kannatanutele tekitanud ühiselt, siis tuleb neil ka tsiviilhagid hüvitada solidaarselt. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub, asitõenditeks on H.K. kuuluv kitarr ning CD-plaat Tartus Rahu tn 15 asuva maja turvakaamerate salvestisega

1. oktoobrist
2. a. Kitarr on seaduslikule omanikule tagastatud, CD-plaat jätta kriminaalasja juurde. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. U.G menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot, kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 20,49 eurot, postikulu 2,61 eurot ja kaitsjatasu 575,22 eurot. M.L menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise 9 astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 417,03 eurot, kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 3 eurot ja kaitsjatasu 575,23 eurot. Kohtunik leiab, et U.G ja M.L suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdistatavatel tuleb lisaks menetluskuludele hakata kohtuotsuse jõustumisel tasuma ka tsiviilhagisummasid ning neil puudub kindel töökoht ja püsiv sissetulek, siis leiab kohus, et menetluskulude täielik tasumine käiks neile ilmselgelt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Peet Teidearu Kohtunik 10