MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 18.06.2010.a otsusega mõistetud karistusega 8 kuud vangistust ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 6 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.11.2009.a ja lõpeb 11.03.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.12.2010.a. Tartu Vangla edastas 15.12.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 19.01.2011.a seisuga on B.N-i kandmata karistusaeg 1 kuu 20 päeva vangistust. B.N on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 28.01.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 1 kuu vangistust; 2) 29.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat 3 kuud vangistust; sellest
lg 2 alusel 2 aastat vangistust ja
lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 03.11.2005.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 5 järgi 6 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust; 4) 02.10.2009.a Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 4 kuud vangistust,
lg 1 alusel 3 kuud 27 päeva vangistust, mis
alusel asendati 234 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta; 5) 18.06.2010.a Viru Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel 8 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta B.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta vabastamist enne tähtaega, kuna kinnipeetav on saanud varem mitmeid võimalusi. Tal asendatud vangistus üldkasuliku tööga, kuid ta ei läinud tööle, ei läinud registreerima, pani toime uue kuriteo. Isik ole enda jaoks järeldusi teinud, see ei ole esimene vangistus. Paranemismärke on raske leida. Õde on avaldanud, et ei soovi venda toetada ei moraalselt ega materiaalselt. Kriminaalhooldajale on öeldud, et sotsiaalset elamispinda ta endale taotlenud ei ole, seega puudub vabanemisjärgselt elukoht. B.N-i se soovib vabaneda enne tähtaega. Teda on korra ka varem vabastatud ja siis täitis ta korralikult nõudeid. Vabanedes loodab ta elama asuda õe juurde.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. B.N on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.N on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Viimased kuriteod on toime pandud ajal, kui talle oli juba korra võimalus antud ja vangistus asendatud üldkasuliku tööga, kuid ta ei kasutanud antud võimalust. Ta ei asunud üldkasulikku tööd sooritama ja rikkus ka kontrollnõudeid ning pani lisaks toime uued kuriteod, mille eest kannab käesoleval ajal karistust. Eelneva põhjal saab asuda seisukohale, et kriminaalhooldus ei ole piisav mõjutamaks B.N-i hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.