) § 2071, § 2101, § 2102 ja § 2103.
sätestab, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Kuna kriminaalhooldusametnik esitas taotluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja lõppemist ning ei esine ühtegi
§-s 2103 sätestatud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamise aluseks olevat asjaolu, ei saa kohus peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemist
8.
lg 1 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.
lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pöö ramise karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Tekib küsimus, kas juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle väärteo eest karistuseks või asenduskaristuseks määratud üldkasulikku tööd, tuleb
lg 2 alusel süüdlasele mõistetud arest igal juhul täitmisele pöörata või saab kohus
lg 2 alusel teatud juhtudel jätta süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramata. 9. Kohus leiab, et
lg 2 võimaldab jätta teatud juhtudel süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramata. Kohus jõudis sellisele järeldusele
lg 2 grammatilise ja teleoloogilise tõlgendamise teel.
lg-s 2 öeldakse, et süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramise otsustab kohus . See näitab, et kohtule on jäetud õigus otsustada, kas pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele või mitte. Kui kohus peaks seadusandja arvates igal juhul aresti täitmisele pöörama, oleks seadusandja kasutanud formuleeringut „pöörab süüdlasele mõistetud aresti täitmisele“.
lg 2 eesmärk pole pöörata täitmisele süüdlasele mõistetud arest ka juhul, kui süüdlane ei saanud teha üldkasulikku tööd mõjuva põhjuse tõttu ning ta on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd.
lg 2 eesmärk on anda süüdlasele, kellel oli mõjuv põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ettenähtud tähtajaks ja kes on motiveeritud tegema üldkasulikku tööd, veel üks võimalus teha aresti asemel üldkasulikku tööd.
lg-st 2 ei tulene kohustust pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks üldkasulikku tööd, ka seetõttu, et
lg-s 2 pole reguleeritud, kas aresti täitmisele pööramine on ainus meede või võib kohus kohaldada ka muid meetmeid juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd.
lg-s 2 on sätestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb lahendada kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus aresti täitmisele pööramiseks, ja aresti täitmisele pööramine kui meede, mida saab kohaldada, kui süüdlane ei tee talle määratud üldkasulikku tööd ettenähtud tähtajaks.
lg-s 2 pole sätestatud, kas aresti täitmisele pööramine on ainus meede või võib kohus kohaldada ka muid meetmeid juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd. 10. Karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja vangistusseaduse muutmise seaduse, millega sätestati üldkasulik töö ka väärteoasjade puhul ja millega sätestati üldkasulikku tööd puudutav regulatsioon
§-s 2101 , §-s 2102 ja §-s 2103 , seletuskirjast nähtub samuti, et juhul, kui süüdlane ei tee ettenähtud tähtajaks talle määratud üldkasulikku tööd, võib kohus jätta süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pööramata. Seletuskirjas on märgitud, et kui süüdlane rikub tingimusi, siis esitab politseiametnik kohtule taotluse aresti kohaldamiseks ning seejärel on kohtu otsustada, kas pöörata asendatud arest täitmisele või mitte.
lg- s 2 pole sätestatud, milliseid meetmeid võib kohus kohaldada süüdlase suhtes, kui ta ei pööra süüdlasele mõistetud aresti täitmisele pärast seda, kui süüdlane ei teinud üldkasulikku tööd ettenähtud tähtajaks, tuleb analoogia korra kohaldada karistusseadustiku § 69 lg 1 sätteid, mis reguleeriva d kuritegude eest karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemist. Seejuures tuleb arvestada väärteomenetluse erisusi. Karistusseadustiku § 69 lg 6 esimene lause sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Arvestades asjaolu, et väärteoasjades ei allutata süüdlast üldkasuliku töö tegemise perioodiks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, ei saa kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi üldkasuliku töö tegemata jätmise eest. Seega saab kohus väärteoasjas karistuseks määratud üldkasuliku töö tegemata jätmise korral pikendada üldkasuliku töö tegemise aega või pöörata süüdlas ele mõistetud aresti täitmisele. 13. K. Z ei saanud üldkasulikku tööd teha Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määruses sätestatud tähtajaks, sest ta täitis tööülesandeid xxxxxx. K. Z on teinud koostööd 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.