Obsah (5)

§ 2§ 16§ 56§ 47§ 57

4-18-2748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2018.a Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-2748 (2780,18,003897) Kohtunik Ma

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellele ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le

1. LS § 201 lg 2 järgi karistatakse LS § 201 lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul vaidlust, et B.I juhtis 10.04.2018.a kella 18.33 ajal Põlva maakonnas Kanepi vallas Vissi külas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Nimelt on 10.04.2018.a väärteoprotokollis B.I omakäelised ütlused, millistes tema ei ole väärteo toimepanemist vaidlustanud, aga on avaldanud tehtu pärast kahetsust. Ka esitatud kaebuses ei ole B.I juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist eitanud, vaid on avaldanud, et tal on Maanteeametis sooritatud teooriaeksam ning ta on ennast registreerinud sõidueksamile. Tunnistaja T.S.ütluste kohaselt teostas ta koos liikluspolitseinik K.T. 10.04.2018 liiklusjärelevalvet ning neile sõitis Pangodi-Vissi teel vastu sõiduk Ford Focus reg.nr. XXX, mille puhul XXX kaudu kontrollides tundus neile, et selle juhiks on sõiduki omanik, kellel ei näita andmebaas juhtimisõigust. Nad otsustasid sõidukit kontrollida, milleks sõitsid sõidukile järele ja andsid sinise-punasega peatumismärguande, millele juht reageeris. Kontrollides ütles juht esmalt, et unustas juhiloa ja muud dokumendid koju, juhtimisõigus peaks olemas olema. Patrullsõidukisse tulles tunnistas juht, et on B.I, ik. XXX, ja juhtimisõigust tal ei ole. Juht tunnistas oma eksimust ja K.T. kõrvaldas B.I juhtimiselt ning koostas väärteoprotokolli. Tunnistaja T.S.ütlusi kinnitab ja B.I poolt 10.04.2018.a kella 18.33 ajal Põlvamaal Vissi külas mootorsõiduki juhtimist ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta tõendab ka rikkumisest tehtud videosalvestis ja 10.04.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Videosalvestiselt nähtub, et 10.04.2018.a peatas politseipatrull sõiduki Ford Focus reg.nr. XXX, mida juhtis B.I . 10.04.2018.a juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati B.I Pangodi-Vissi tee
2. kilomeetril liikluspolitseinik K.T.poolt sõiduki Ford Focus reg.nr. XXX juhtimiselt kell 18.33, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. B.I kõrvaldati juhtimiselt kuni vastava kategooria (B) mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni. Otsusel on olemas ka B.I 10.04.2018 allkiri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kättesaamise kohta. Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et B.I juhtis 10.04.2018.a kella 18.33 ajal Põlvamaal Vissi külas mootorsõidukit Ford Focus reg.nr. XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Arvestades, et B.I oli 07.02.2015.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on B.I poolt LS § 90 lg 1 p-de 1, 3 nõuete rikkumine õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik B.I pani LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, so vähemalt otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, 3 ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk.1 Kaebusest ega asja materjalidest ei tulene ühtegi viidet, et B.I ei olnud teadlik, et ta juhib mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Vastupidi, kuigi B.I üritas kohtuvälises menetluses esialguselt väita, et tal on juhtimisõigus T.S. et ta ei ole saanud autokooli lõpetada varasemate kehtivate rikkumiste tõttu. Juhtimisõiguse puudumist nimetatud asjaolu tõttu on B.I kinnitanud ka kohtule esitatud kaebuses. Seega ei ole kuidagi võimalik väita, et B.I ei olnud temal juhtimisõiguse puudumisest teadlik. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud B.I käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.2 Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga.3 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Arvestades, et LS § 201 lg 2 järgi on rahatrahvi määramise korral maksimaalseks määraks 300 trahviühikut, on rahatrahvi keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras B.I-le LS § 201 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 100 trahviühikut, so 400 eurot. Seejuures nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et karistuse määramisel on arvesse võetud B.I poolt väljendatud kahetsust. Kohtu käsutuses olevast 30.05.2018.a karistusregistri teatiselt nähtub, et B.I puuduvad kehtivad väärteokaristused. Samas nähtub käesoleva asja materjalidest, et teda on ka varasemalt mootorsõiduki juhtimisel vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud. Juhtimisõiguse puudumine oli B.I-le teada. Seejuures ei pea kohus asjakohaseks B.I poolt kaebuses märgitut, justkui oleks tema puhul juhtimisõiguseta juhtimine mingil määral aktsepteeritavam, kuivõrd ta on sooritanud Maanteeametis teooriaeksami ja tunneb seega liiklusreegleid. Olles sooritanud teooria eksami pidi B.I 1 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 16 komm. 14 2 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 3 Riigikohtu 20.03.2017.a lahend nr 3-1-1-6-17 4 olema vägagi teadlik sellest, et ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtida ei tohi, kuid sellele teadmisele vaatamata juhtis B.I ikkagi sõidukit. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus veel sedagi, et B.I ei pannud toime täiendavaid õigusrikkumisi ning toimepandul ei olnud raskeid tagajärgi. Kohus ei ole tuvastanud B.I puhul

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna esineb kahetsus

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Eelnevat arvesse võttes on B.I süü keskmine. Seega kohtuvälise menetleja poolt määratud oluliselt alla keskmise määra jääva karistuse muutmiseks alust ei ole, sest see on mõistetud vastavalt süü suurusele, selle määramisel on arvestatud teo toimepanemise asjaolusid ning ka kergendava asjaoluna kahetsust. Kokkuvõtvalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Viimasena märgib kohus B.I kaebuses sisalduva taotluse osas - et kohus tühistaks Maanteeametis lubade tegemise keelu - seda, et mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise pädevus on Maanteeametil, kes juhindub selles seadusandja poolt kehtestatud regulatsioonist. Kohtul puudub pädevus juhtimisõiguse omistamiseks, sh ka võimalus seaduses sätestatud tähtaegade muutmiseks, sh nende lühendamiseks ja tühistamiseks. Marju Persidskaja kohtunik 5