1-09-261/132

5 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-261 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2011 määrus Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu S.E ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.E ja tema kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76,70 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja seitsekümmend senti) advokaat Valli Murdele tema poolt S.E-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista S.E-lt menetluskulud, so kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,70 eurot riigituludesse.
7. S.E tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „S.E 1-09-261 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud S.E mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 23.07.2008 ja lõpp 23.07.
9. Tartu Maakohtu 21.12.2011 määrusega jäeti S.E vangistusest vabastamata. tingimisi ennetähtaegselt Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et S.Eingimisi ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Kohus tuvastas, et S.E kannab vangitust raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Varasem karistatus varguse eest on kustunud. S.E on varem korduvalt karistatud alkoholi tarvitamise eest avalikus kohas. Seega kannab süüdimõistetu käesoleval ajal vangistust ka esimese astme isikuvastase kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 1 aasta 7 kuud. Kuriteo, mille tagajärjel suri inimene, on ta toime pannud alkoholi tarvitamise järgselt ja grupi poolt ning oli selles suhteliselt aktiivne kaastäideviija. Tal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele ning joobeseisundis võib muutuda agressiivseks. Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Vangla peab teda kõrgohtlikuks. Kohus nõustus sellise seisukohaga, sest alkoholi tarvitanuna ei ole süüdimõistetu suuteline ennast talitsema. Seega ei ole välistatud, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise järgselt panna toime uue kuriteo. Eeltoodu alusel ei tekkinud kohtul kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et ta ei oma praegu kehtivat distsiplinaarkaristust, on läbinud olulise sotsiaalprogrammi, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik saada töökoht R OÜ-s. Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on isikute grupis peksmisega tekitanud ohu inimesele elule, mille tagajärjel viimane hiljem sureb, ja olnud aktiivne kaastäideviija, ei ole õiglane praegu vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud vaid 3 aastat 5 kuud. Ka leidis kohus, sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, et kantud karistus ei ole piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest reeglina peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. -2- Lisaks võivad kohtu arvates positiivsed muutused, mis on praegu tekkinud süüdimõistetu käitumises, ja soov edaspidi elada seadusekuulekalt olla vaid ajutised või ebapüsivad, mistõttu veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, oleks vaja veel aega. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu S.E kaitsja määruskaebus S.E kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist. S.E hinnangul ei ole kohus arvestanud piisavalt tema isikut ning seetõttu ei ole maakohtu määrus põhjendatud. Kaitsja arvates omistas kohus liiga suure tähtsuse S.E poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et S.E ei osanud kohtule avaldada, mis ta tegelikult kuriteo toimepanemise kohta arvab. Kohtumisest S.E-ga 14.12.2011 järeldab kaitsja, et S.E tegelikult kahetseb toimepandut. Kohus jättis arvestamata, et S.E kannab esimest karistust. Kaitsja hinnangul tuleks arvestada, et S.E on õde, kelle ülalpidamisel on X last, kellest X on XXXXXXX. S.E osales vabaduses laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt arvestanud, et S.E on motiveeritud vabanemisel resotsialiseeruma, mida kinnitab ka S.E soov osaleda vabaduses sotsiaalprogrammides. Kohus ei ole piisavalt arvestanud, et käesoleval ajal on S.E põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Nendest peamine on see, et S.E ei soovi enam jätkata kuritegelikku elu. Ühtlasi on S.E arvamusel, et vabaduses suudab ta sulanduda normaalsesse ühiskonda. S.E määruskaebus S.E taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. S.E ei nõustu, et maakohtu poolt märgituga, et ta on varem 2 korda karistatud, kuna üks tema karistus on kustunud, sest see on toime pandud aastal
10. S.E leiab, et kohus ei arvestanud vangla iseloomustust, kuna märgib, et teda kirjeldatakse kui üliohtlikku kurjategijat, kuigi vangla on leidnud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 6%-19%. Kui ta on nii ohtlik, siis miks vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Lisaks on S.E jäänud karistust kanda 1 aasta 7 kuud. Arusaamatu on kohtu põhjendus, et ta on vähe vanglas olnud, kuna seadus ju lubab tal ennetähtaegselt vabaneda. Ühtlasi peab S.E hinnangul vaatama, kuidas on ta käitunud karistuse kandmise ajal. S.E märgib, et 9 kuu (järgmine võimalus ennetähtaegselt vabaneda) pärast ei ole muutunud midagi. S.E teab, et ta on toime pannud raske kuriteo. Juba aastal 2009 üritas ta kuidagi oma süüd kannatanu ees leevendada, kuid see ei aidanud. Kui ta saaks kannatanule mehe ja X lapse isa tagasi tuua, oleks ta nõus veel 10 aastat vanglas veetma, kuid see ei ole võimalik. Kannatanut abistada ei saa, kuid kohus saab S.E aidata. Kohus ei vabastanud teda varasemalt elektroonilise järelevalve alla. Sellel korral ei vabastatud kohus teda distsiplinaarrikkumiste pärast ja seetõttu, et ta ei läbinud programmi Õige hetk. Selle aasta jooksul on ta teinud kõik endast oleneva, et vanglast ennetähtaegselt vabaneda. S.E on läbinud programmi XXXX ja teinud majandustöid. Enam ei saa vangla talle midagi võimaldada. Seetõttu toetab vangla ka tema vabastamist. -3- S.E märgib, et vabaduses on tal kindel töökoht, kus teda tuntakse kui head töömeest. S.E on tasumata nõudeid 2500 eurot, mida saaks ta vabaduses tasuda. Vanglas saab ta teha majandustöid ainult 30 euro tasuga. Samuti on S.E vabaduses kindel elukoht ja armastav neiu, kes teda aitab, sh materiaalselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S.E vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning on seisukohal, et maakohus on S.E puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Lisaks maakohtu määruses märgitule, peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada järgmist. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
12. Kaitsja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on omistanud liiga suure tähtsuse S.E poolt toimepandud kuriteo asjaoludele, kuid ei ole arvestanud piisavalt S.E isikut. Maakohus on arvestanud S.E suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid ning ka ringkonnakohus peab vajalikuks S.E tunnustada õiguskuuleka ja aktiivse käitumise eest karistuse kandmise ajal (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi läbimine, töötamine, õppimine) ning S.E vabaduses ootavate positiivsete asjaolude eest (kindel elu– ja töökoht, lähedaste olemasolu, soov elada õiguskuulekalt ning hoolitseda ja kasvatada õe lapsi). Samas olenemata eeltoodust leiab ringkonnakohus, et käesoleval ajal ei ole S.E võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
13. Tõepoolest on õige S.E määruskaebuses väidetu, et iseenesest võimaldab seadus tal tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid oluline on märkida, et kohus ei ole kohustatud süüdimõistetuid sellegipoolest tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastama. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et reeglina tuleb siiski süüdimõistetutel neile mõistetud karistus tervikuna ära kanda ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldaksid süüdimõistetuid tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab, et käesoleval ajal takistab S.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud, sh kuriteo laad ja raskus, ning ärakantud karistuse pikkus. Kuigi S.E varasem kriminaalkaristus on käesolevaks ajaks aegunud, on sellest olenemata S.E poolt toimepandud isikuvastane kuritegu äärmiselt raske – alkoholijoobes tekkinud tüli käigus peksmisega eluohtlike kehavigastuste tekitamine grupis, millega põhjustati ettevaatamatusest isiku surm. Õige on S.E määruskaebuses märgitu, et isiku surmaga lõppenud kuriteo tagajärgi täielikult heastada või taastada ei ole võimalik, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda, et S.E karistuse kandmine oleks seetõttu kuidagi ebaotstarbekas või mõttetu. Ringkonnakohus selgitab, et lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile, arvestatakse karistuse mõistmisel ka selle üldpreventiivset eesmärki, so teo karistamisväärsusega kinnistada ühiskonna usku normikehtivusse ja seeläbi usaldust kogu õiguskorra vastu. S.E-le mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust, millest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud peaaegu 3 aastat 6 kuud vangistust. Ringkonnakohtu hinnangul on S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik, kuid ei välista S.E -4- tingimisi ennetähtaegset vabastamist tulevikus, kui S.E kinnistab oma positiivset käitumist.
14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S.E tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik ning S.E tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
15. S.E tuleb hüvitada menetluskulud õigusabi osutamise eest. Maarika Kuusk Mati Kartau -5- Aarne Sarjas