Toimik nr 1-12-2203 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.veebruar 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2203 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.F tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.02.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.F, isikukood: XXX, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Irina Žurina Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta P.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ja määrata tema poolt P.F-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 38,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 32 eurot, ning käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista P.F-ilt kriminaalmenetluse kulud: 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.F tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 1
(4)Viru Vangla esitas 04.02.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. P.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 600 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS §75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 04.07.2012 määrusega pöörati P.F-ile Viru Maakohtu 08.03.2012 kohtuotsusega nr 1-12-2203 mõistetud ärakandmata karistus 9 kuud 18 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise algus 06.08.2012 ja lõpp 24.05.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.02.
- Kinnipidamisasutusest P.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 kord distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama vanatädi ExxxJxxx Kxxx juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval on haridust 7.klassi. Enne vangistust töötas ametlikult xxx ehitustöölisena. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. Vabanemisjärgselt on kinnipeetavat nõus toetama vanatädi, kelle sissetulekuks on pension. Isikul on tasumata võlanõudeid. Majanduslikku olukorda raskendavad väärtegude eest saadud trahvid. Suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. Isik pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes. Katseajal rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Isik on läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „xxx. Isik tunnistab, et on kergesti ärrituv. Varasemalt on isik teinud minimaalseid pingutusi kriminaalhoolduse nõuete järgimiseks, ei ole täitnud registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuritegude ja väärtegude toimepanemine näitab ükskõiksust ühiskonna õigus ja moraalinormidesse. Vangla ei toeta isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub P.F elama vanaema Exxx Jxxx Kxxxi juurde aadressile xxxx kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt töökoht. Enne vangistust oli kinnipeetava tööandjaks xxx. Vabaduses on nõus kinnipeetavat toetama vanaema, kelle sissetulekuks on pension. Isikut on kaks korda kriminaalkorras karistatud, mõlemad kuriteod on isikuvastased, toime pandud vägivalda kasutades. Väärteokorras on isikut korduvalt karistatud, seal hulgas pisivarguste eest ja Alkoholiseaduse alusel. Isik on olnud kaks korda kriminaalhooldusel, mõlemad katseajad lõppesid mitterahuldavalt- pani katseajal toime uue kuriteo ega sooritanud talle liitkaristusena määratud üldkasuliku töö tunde. P.F soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Isikul on olemas elukoht ja motivatsioon jätkata seadusekuulekat elu. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.F tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. 2
(4)KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud isikuvastase kuriteo, lapseealisega suguühendusse astumise eest tingimusliku karistusega, kusjuures katseaega pikendati kahel korral (Viru Maakohtu 18.08.2011, 16.11.2011 määrusega) kokku 9 kuu võrra, katseajal pani toime uue isikuvastase kuriteo, kehalise väärkohtlemise. Viru Maakohtu 08.03.2012 otsusega tunnistati P.F süüdi KarS § 121 järgi ja moodustati liitkaristus 10 kuud vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 600 tundi tähtajaga 1 aasta 6 kuud ja allutati kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kohustades üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 04.07.2012 määrusega pöörati karistus täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et P.F hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, ei täitnud registreerimiskohustust ja korduvalt rikkust kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 8-10) on näha, et P.F on väärteokorras 17 korral karistatud sealjuures 2 Alkoholiseaduse rikkumise eest, 6 korral Tubakaseaduse rikkumise eest, 2 korral avaliku korra rikkumise eest ja 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused P.F puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud elektroonilise valveaseadme kinnikatmise eest noomitusega. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osaleb majandustöödel. Isikul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 09.07.2015. Vabanedes on P.F kindel elukoht vanaema Exxx Jxxx Kxxxi juures xxx xxx xxx. Tegemist on kinnipeetava vanaemale kuuluva majaga, kus elab hetkel kinnipeetava vanaema üksi. Vabanedes ei ole P.F kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas madal haridustase (7 klassi) ja eriala puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades P.F poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad isikuvastased kuriteod), tema käitumist katseajal ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, vangistuse asendamisel ÜKT-ga ei täitnud ÜKT tunde, rikkus registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume), tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), on kohus seisukohal, et P.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid esimesel korral pani toime uue kuriteo, teisel korral kriminaalhooldusel olles hoidus kõrvale üldkasulikust tööst, rikkus registreerimisnõuet ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, karistus oli täitmisele pööratud. Seega kriminaalhooldus ei osuta P.F-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht vanaema juures ja tema toetus ning töökoht xxx) ja viimase kuriteo toimepanemise ajal xxx, mida praegu ei ole, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. 3
(4)Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu P.F temale Viru Maakohtu 04.07.2012 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)