Väärteoasi nr.4-18-5130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Tõlk Vaidlustatud lahend 29.03.2019.a. Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja Julia Vernikova Raivo Seppo Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud T.U, isikukood: XXX, elukoht xxxx kaebuse esitaja: T.U, tema kaitsja Indrek Repnau, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liina Sarapuu PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 17.09.2018.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,18,002736 LÕPPOSA Jätta PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna otsus nr. 2316,18,002736 muutmata ning T.U kaebus rahuldamata. T.U taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta VTMS § 23 alusel rahuldamata. Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 22.04.2019.a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati kaebajat KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, summas 600 eurot. 2 KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUS KOHTUS Kaebuse esitaja jäi täielikult kaebuse juurde ning selgitas, et tema ei ole politseiametnikku solvanud. Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuse juurde. Märkis, et ülekuulatud tunnistajatest kolm ei kinnitanud, et T.U oleks solvavaid väljendeid kasutanud. Tunnistaja P kinnitas, et tema kasutas ebatsensuurseid väljendeid, kui teda kinni peeti. Kui sündmuskohal viibis hästi palju inimesi ja keegi kasutas roppusi, võisid politseiametnikud seal eksida. Ebatsensuursusi võis kasutada ka P. Sündmuskohal olid lisaks politseile ka turvatöötajad ja P, kuid menetleja ei pidanud vajalikuks neid vahetult üle kuulata. Kui oleks üle kuulatud isikud kohapeal, oleks saanud asja ka lahendada varem. Kaitsja palus kaebus rahuldada, menetluskulud jätta riigi kanda. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et inkrimineeritud väärtegu on toime pandud, tõendatud, kvalifitseeritud õigesti. Tõendatud tunnistajate ütlustega, kes on üle kuulatud vahetult. Menetlusalust isikut tunnistajad ei tunne, mistõttu puudub neil põhjus ja motiiv anda menetlusalust isikut süüstavaid ütlusi. Tunnistaja P tunnistab, et kasutas ebatsensuurseid väljendeid turvatöötajate suhtes enne politsei tulekut. Politseiametnik S, kelle suhtes kasutas T.U solvavaid väljendeid, kaitses avalikku korda, tal oli seljas politsei välivorm helkurvestiga. politseiametnik tundis end nende väljendite tõttu solvatuna. Vaidlus puudub, et menetlusalune isik poleks aru saanud, et tegemist on politseiametnikuga. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, seega määratud karistus - rahatrahv keskmises määras vastab isiku süü suurusele. Palub jätta kaebus rahuldamata, kõik menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kohtuvälises menetluses on tunnistajatena üle kuulatud A C (tl 8) ja M S (tl 10) ning menetlusalune isik T.U (tl 7). Kõik kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikud kutsus kohus ka kohtuistungile. Mõlemad tunnistajad ning ka menetlusalune isik andsid toimunud sündmuse kohta ka ütlusi kohtuistungil (kohtu tl 24-26, 35-36). Seega saab kohus kohtulahendi tegemisel tugineda eelnimetatud isikute vaid kohtus antud ütlustele. Lisaks sellele kuulati kohtuistungil üle tunnistajad V N (kohtu tl 25 pöördel – 36), K P (kohtu tl 45) ja R P (kohtu tl 55). Samuti võttis kohus vastu prokuröri poolt istungil esitatud Euroopa Karistusregistrist tehtud päringu, patrullilehe ja teenistuslehe (kohtu tl 30-34) ning kaebuse esitaja poolt esitatud fotod, mis kajastasid arutluse objektiks olevat sündmust (kohtu tl 29, 52). KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et T.U-le heidetakse ette KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles, et tema 23.06.2018 kell 19.50 aadressil Xxxx, solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat 3 politseiametnikku M St seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et T.U kasutas politseiametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid „sa oled ilge türa, mida sa vahid türa, tõmba nahhui ja persse“, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna. KarS § 275 lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja T.U 23.06.2018 õhtul viibis jaanipäeva üritusel aadressil Xxxx. Politseipatrull oli 23.06.2018 kell 19.25 saanud väljakutse samale aadressile, kuivõrd kinni oli peetud isik, kes oli ähvardanud/rünnanud turvameest gaasiga (kohtu tl 32- 34). T.U nägi, kuidas korrakaitsjad tegelesid mingi inimesega ning pidas vajalikuks sellesse olukorda sekkuda. 23.06.2018 kell 19:50 peeti T.U politsei poolt kinni (tl 4,5). T.U tuvastati alkoholijoove 1,33 mg /l (tl 6). Politsei ja piirivalve seadus, samuti korrakaitseseaduse on politsei ülesandeks seadnud nii süütegude ennetamise kui avaliku korra kaitse. M S oli PPA töötaja, kes reageeris 23.06.2018 19:50 ajal väljakutsele aadressil xxxx, seoses õigusrikkumisega. Seega ei ole kahtlust selles, et M S on KarS § 275 mõistes avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kes täitis oma ametikohustusi. Vaidlus on selles, kas T.U kasutas solvavaid väljendeid ametikohust täitva patrullpolitseiniku M S suhtes või mitte. Menetlusalune isik T.U andis 06.12.
- a istungil ütlusi (kohtu tl 24 – 24 pöördel), et läks xxxx jaanipäevale koos V Kiga. Tegid väikese tiiru, võtsid õlut. Korrakaitsjad tegelesid mingi inimesega, T.U küsis neilt, kas endal on hea käituda inimesega, kui see nutab maas. Talle öeldi, et kas ta tahab ka kaasa tulla. Siis ta astus eemale ja tegi politseiautost pildi, pärast seda võeti tal käed-jalad kinni ja pandi politseiautosse, kus oli mingi kodanik ees. Politsei ütles, et ta on purjus ja viiakse jaoskonda, seal oli läbiotsimine. Telefon oli tal vöö vahel, et ära ei kaoks. Kinnipidamisruumis avastas, et tal oli telefon ära. Kui politsei avastas öösel tal telefoni, alguses ei rünnanud, siis tegid ukse lahti, ütlesid, kus telefon on, ütles, et voodi peal, oli kaasas kambris. Seda ei võetud ära. Teda rünnati kahekesi, löödi käega vastu maad, ta palus kiirabi kutsuda. T.U ütluste kohaselt ei kasutanud ta politseiametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu. Kui nad teda väänasid, võis öelda, „lollakas oled peast või“, „lõpetage ära“. 06.12.
- a istungil kaebuse esitaja kaitsja kinnitas, et T.U korduvalt helistas talle, oli alkoholijoobes, aga ta ei saanud puhkepäeval tulla politseisse. M S teenistuslehest nähtuvalt registreeriti 23.06.2018 kell 19.19 juhtum, mille kohaselt nad said kell 19.25 juhtimiskeskuselt väljakutse, et xxxx juures on kinni peetud isik, kes turvameest V.N ründas gaasiga, ründaja R P toodi osakonda ja vormistati KarS § 262 lg
- Politsei tööd tuli segama isik ja hakkas ametnikku solvama, tugevalt alkoholi joobes T.U , kes toimetati jaoskonda ja vormistati väärteoprotokoll. Isikule kutsuti kiirabi jaoskonda, kuna kinnipeetu ei tahtnud telefoni ära anda, hakkas vastu, kasutati sundi. Isik väitis, et metallhambad murtud ja lõualuu katki. Kiirabi vaatas isiku üle ja tal ei olnud vigastusi (kohtu tl 33-34). 23.06.2018 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt 23.06.2018 kell 22:33 T.U välised trauma tunnused puudusid ning alalõualuu katki ei olnud (tl 3). Tunnistaja M S andis 06.12.2018 istungil ütlusi (kohtu tl 28 pöördel - 29 pöördel), et 23.06.2018 töötas Kesklinna politseijaoskonna I grupi patrulltalituses välitöötajana. Neil oli 23.06.2018 väljakutse, et xxxx juurde palub turvamees abi, kuna on gaasiballooniga meesterahvas rünnanud teda. Kohale läksid operatiivvärvides sõidukiga ning kandsid politseivormi. Hakkasid tegelema turvamehega ja kinnipeetud isikuga. Tahtsid turvamehe autosse viia ülekuulamisele ja isiku, kes ähvardas, panna autos tagakambrisse. Nad polnud veel seda isikut jõudnud bussi panna, kui nende juurde tuli T.U ja karjus, et . Tunnistaja palus, et ta astuks eemale ja ei 4 segaks politsei tööd. Suhtlemisel oli neil omavahel silmkontakt. Mingit karjumist ei olnud, konkreetne käsklus. Paar minutit tegelesid isikutega politseibussis, siis tuli T.U uuesti, uksed olid neil lahti ja ütles . Tunnistaja ütles uuesti, et palun mine eemale, muidu viime kainestusmajja. Ta otsis nagu tüli ja aru ei saanud ning tuli ähvardavate liikumistega nende poole. Tunnistaja palus tal uuesti lahkuda, aga isik ei saanud aru. Seejärel turvataktikaliselt panid käed selja taha, tõstsid ta ilusti bussi ja viisid hiljem jaoskonda, kuna ta oli alkoholijoobes ja solvas. Käeraudu ei pannud, kuid hoiatati, et kui hakkab halvasti käituma, peatavad ja panevad käed raudu. Sellest sai T.U ilusti aru. M S andis ütlusi, et tundis ennast solvatuna, kuna oli väga palju rahvast, kes nägid seda pealt. Tunnistaja A C andis 14.01.
- a istungil ütlusi (kohtu tl 35 - 35 pöördel), et said jaanipäeval väljakutse xxxx, kus soovis turvamees mingi kodaniku üle anda. Tegid isikule turvakontrolli, panid kongi. Sel hetkel tuli nende auto juurde kaebuse esitaja, oli purjus. Tal oli õlleklaas käes. Hakkas neile esitama mingeid küsimusi, miks panid isiku kongi. Tunnistaja tegi talle ettepaneku, et ta segab politsei tööd, palus lahkuda. Tema paariline, S, oli autos, kontrollis isikut politsei andmebaasist. Kodanik tuli tema juurde, hakkas jälle esitama küsimusi. Palus tal veel kord lahkuda, hakkas temaga vaidlema. S tuli talle appi, proovisid selgitada kahekesi, et teevad tööd ja tema segab. Kui S tuli nende juurde, muutus mees agressiivseks, hakkas solvama. Kui tunnistaja tegi märkuse, et ta solvab politseiametnikku, kes teeb tööd, ütles mees, et tal on ükskõik. Otsustasid, et on vaja isik toimetada Kesklinna politseijaoskonda. Solvavad väljendid olid S suunas. Tunnistajale isik ei öelnud midagi. Tunnistajana on ülekuulatud 14.01.2019.a toimunud istungil V N (kohtu tl 35 pöördel – 36), kelle ütluste kohaselt
- jaanipäeval töötas ta turvamehena. Pidasid kinni ühe kodaniku ja andsid ta üle politseile. Tunnistaja kirjutas politseiautos seletuskirja ja siis tuli teine kodanik, hakkas politseiga ülbitsema, noris, karjus midagi. Ta oli rahulolematu politsei käitumisega. Tunnistaja ei pööranud sellele tähelepanu, kuna kirjutas seletuskirja. Ümber politseibussi rahvast liikus, oli suur üritus. Isik pandi politseiautosse. Sõnavahetus on toimunud enne seda ja sõnavahetuse käigus kodanik segas ning üritas pilte teha. Tunnistaja K P andis 07.03.2019.a. istungil ütlusi (kohtu tl 45), et jaanipäeval 2018 viibis tema xxxx. Täitis tööülesandeid Meeskond Security OÜ turvajuhina. Kui politsei kohale tuli, oli juures. Mäletab ainult, et mingi möödakäija hakkas teise kodaniku kinnipidamisel politseiametnikega sõnelema. Järgmisel hetkel pandi ta bussi. Politseinikud alguses ei teinud sellest välja, aga kuna isik ära ei läinud politsei korralduse peale, võeti tema ka kaasa. Tunnistaja R P andis 28.03.
- a istungil ütlusi (kohtu tl 55), et eelmise suve jaanipäeval viibis tema xxxx. Tal on intsident politseiga, teda taheti välja ajada korduvalt. Kutsuti ka politsei välja, pandi politseiautosse kambrisse. Kinnipidamisel võis ka ise ropendada. Istus autos tükk aega, siis pandi sinna veel üks isik. See võis olla kaebaja, aga miks tema paigutati sinna, ei tea. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused lähevad vastuollu selles, kas menetlusalune isik solvas politseiametnikku või mitte. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt ei kasutanud ta politseiametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu. Tunnistaja M S ütlustest nähtub, et menetlusalune isik solvas teda korduvalt ebatsensuursete väljenditega Samuti tunnistaja A Ce ütlused kinnitavad, et menetlusalune isik solvas politseiametnikku M.St, kuid tunnistaja ei mäleta täpselt, milliseid sõnu isik politseiametniku suhtes kasutas. Samuti kinnitavad mõlema tunnistaja ütlused, et menetlusaluse isikul oli palutud korduvalt lõpetada politsei töö segamine, kuid ta ei teinud sellest välja. A C märkis seejuures, et ta tegi isikule märkuse, et solvab politseiametnikku, kes teeb tööd ning T.U ütles sellele peale, et tal on ükskõik. Kaitsja leidis, et üle on kuulatud viis tunnistajat, kellest kaks on politseitöötajad, need ainult need annavad T.U kohta süüstavaid ütlusi. Teised tunnistajad kaitsja hinnangul ei mäletanud, et T.U oleks selliseid väljendeid kasutanud. Samuti märkis kaebuse esitaja kaitsja, et tunnistaja P kinnitas kohtuistungil, et tema võis sündmuskohal ebatsensuurseid väljendeid kasutada, mistõttu peab 5 kaebuse esitaja kaitsja võimalikuks, et politseiametnikud võisid eksida ja hoopis R. P kasutas roppusi politseiametniku suhtes. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tunnistajad V.N, K.P ja R. P oleks politseiametnikest oluliselt erinevaid ütlusi andnud. Vastupidi V.N ja K.P ütlustes nähtub, et nemad, olles tööl ürituse turvameeskonnas nägid, kuidas üks möödakäija hakkas politseiga sõnelema. V N ütluste kohaselt oli teine kodanik, kes oli politseiga ülbitsenud, neid norinud ja karjunud. Tõsi, nimetatud tunnistajad ei mäletanud, mida täpsemalt menetlusalune isik politseile ütles, kuid solvamist iseenesest nende ütlused kinnitavad. Asjaolu, et tunnistaja R. P avaldas, et ka tema võis kinnipidamisel roppusi öelda, ei tähenda kohtu hinnangul aga kindlasti seda, et politsei oleks võinud teda solvanud isikud segi ajada. Kohtu hinnangul ei haaku sellised väited teiste kohtus uuritud tõenditega. Nii politseiametnike kui ka tunnistajate V.N, K.P ütlused kinnitavad, et politseiametnikku solvanud isikuks oli teine politseiautosse toimetatud isik, kelleks osutus T.U. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistajad R. P kui ka V.N ei saanudki jälgida T.U kogu käitumist, kuivõrd esimene neist pandi politseisõiduki kongi ning V.N kirjutas samal ajal politseisõidukis seletuskirja. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes, sest need on piisavalt üksikasjalikud ning kattuvad omavahel. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, mis politseinike ütlused ümber lükkaks või kahtluse alla paneks. Tunnistajad on kinnitanud, et nad ei ole väljaspool antud juhtumit menetlusaluse isikuga kokku puutunud. Seetõttu pole alust arvata, et politseiametnikel oleks motiiv anda alusetult menetlusalust isikuid süüstavaid ütlusi. Seega leiab kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tunnistajate ütlused täielikult usaldusväärseks ja menetlusaluse isiku ütlused loeb kohus mitteusaldusväärseks solvavate sõnade mittekasutamise osas, ülejäänud osas loeb aga kohus ka menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärseks. Nähtuvalt kogutud tõenditest toimus väärteosündmus ajal, kui M.S täitis ametiülesandeid. Menetlusalune isik andis ütlusi, et pöördus politseiametnike kui nad olid pidanud kinni isiku, kes lamas maas ja nuttis. Seega on ka T.U ise kinnitanud, et oli ta teadlik, et tegemist oli politseiametnikuga, kes täitis ametikohustusi. Lisaks sellele kandsid politseiametnikud politseivormi ja juhtunu leidis aset politseisõiduki juures, mida kinnitab ka kaebaja esitatud fotod sündmusest (kohtu tl 29, 52). Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas ebatsensuursete sõnade kasutamine politseiametniku suhtes on solvava tähendusega. Esmalt pöörab kohus tähelapanu asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt kasutas T.U politseiametniku M S suhtes ebatsensuurseid väljendeid „ . Kohtuistungil on tunnistaja M.S öelnud, et teda solvati sõnadega „ “. Tunnistaja on ka ise kohtuistungil öelnud, ta nende sõnade järjekorda ja sõnu enam sõna- sõnalt ei mäleta. Kohus leiab, et on täiesti arusaadav, et enam kui pool aastat hiljem tunnistaja täpseid väljendeid, mis tema solvamisel kasutati, ei mäleta. Seetõttu tuleb käesoleval juhul lähtuda samal päeval vormistatud väärteoprotokollist ja sellest nähtuvast teokirjeldusest. Samuti on ka selge, et väärteoprotokollis tsiteeritud sõnad on iga isiku jaoks solvavad. Politseiametnik on küll erilise väljaõppe saanud isik ja valmis konfliktsituatsioonideks, kuid see ei kohusta teda haavumata taluma joobes isiku sõimu tema aadressil. Kuivõrd tunnistaja M S andis ütlusi, et ta tundis ennast solvatuna, ei olnud menetlusaluse isiku poolt solvamine ainult oletuslik, vaid ta solvas ka tegelikult politseiametnikku. Teo on T.U toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st teadis kellega oli tegu ja keskmise mõistliku inimesena pidi möönma, et tema sõnad võisid politseiametnikku solvata. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et T.U on pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi. 6 Karistus: KarS § 275 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Seega on LS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates T.U süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt teo toimepanemise kohta, teo intensiivsust ning tahtluse vormi. Ebatsensuursete väljendite kasutamine on kohtu hinnangul üks kergemaid avalikku korda kaitsva isiku solvamise viise, kuid kui verbaalne solvamine toimub avalikus kohas ja kolmandate isikute nähes avalikul suurüritusel, siis tulenevalt teoviisist on isiku süü suurem. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et politseiametnik on oluliseim avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kelle solvamise kaudu õõnestatakse kõigi ühiskonnaliikmete turvalisust. Samuti arvestab kohus siinjuures, et T.U pani võimuesindaja solvamise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus T.U süü suurust keskmiseks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et T.U puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (tl 14 pöördel). Ka kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et T.U puhul ei esine KarS §-des 57 ja 58 nimetatud asjaolusid. T.U kehtivaid süüteokaristusi Eesti Vabariigis ei ole. Soome Vabariigis on teda 22.11.2017 otsusega karistatud joobes juhtimise eest (kohtu tl 30-31). Kuivõrd sõiduki joobes juhtimine ja võimuesindaja solvamine on eriliigilised süüteod, siis leiab kohus, et T.U suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi. Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ning samalaadse kehtiva karistuse puudumist, asub kohus seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seega kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja määratud karistus menetlusaluse isiku süüle ning seega jätab karistuse muutmata. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud: Menetlusaluse isiku T.U kaitsja Indrek Repnau taotles menetlusaluse isiku kantud õigusabikulud kokku summas 630 eurot hüvitada menetlusalusele isikule (kohtu tl 53). 7 VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd käesoleval juhul ei lõpetanud kohus menetlusaluse isiku T.U suhtes väärteomenetlust mõnel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 sätestatud alusel, vaid jättis kohtuvälise menetleja süüdimõistva otsuse muutmata, siis ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikulude hüvitamise taotlus. Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111, Julia Vernikova Kohtunik