4-17-6533/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-6533 (2330,26,003046) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus, millega A.S-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
4. juuli
5. a otsusega väärteoasjas nr 2330,26,003046 mõistetud rahatrahv asendati arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
7. Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a määrus jätta muutmata. A.S -i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri
11. juuli
12. a otsusega väärteoasjas nr 2330,26,003046 määrati kiirmenetluse otsusega nr 10220152461626 A.S-ile narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Rahatrahv tuli tasuda 15 päeva jooksul.
13. Rahatrahvi sissenõudmiseks algatati
14. oktoobril
15. a täitemenetlus nr 163/2016/
16. Rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäitur on A.S vara olemasolu kontrollinud ning talle teadaolevatel andmetel võlgnikul vara puudub. Võlgnikul puudub ametlik töökoht. Tal ei ole ka registrijärgset kinnis- ja vallasvara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega seotud kulutusi. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, piisavad rahalised vahendid nendel puuduvad.
17. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas
18. detsembril
19. a Viru Maakohtule avalduse A.S-i rahatrahvi asendamiseks arestiga.
20. Viru Maakohus rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse ja asendas A.S-ile kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 100 trahviühikut 10-päevase arestiga. Kohus märkis, et taotlusest ja selle lisast ning võlgniku selgitustest nähtub, et taotlus on põhjendatud. A.S puuduvad rahalised vahendid rahatrahvi tasumiseks nagu ka vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Aresti asendamist üldkasuliku tööga kohus võimalikuks ei pidanud, sest A.S on KIS-i andmetel jätkanud analoogsete väärtegude toimepanemist.
21. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.S . Ta palub asendada arest üldkasuliku tööga. Karistus võiks olla kergem. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega, asub seisukohale, et Viru Maakohtu
23. jaanuari
24. a määrus A.S-i rahatrahvi arestiga asendamise kohta on põhjendatud ja seaduslik ning ka aresti asendamiseks üldkasuliku tööga põhjust ei ole. Seega puudub maakohtu määruse tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel alus.
25. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud selle, et A.S on rahatrahv 400 eurot tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. Eelmärgitud asjaolu määruskaebuses ka ei vaidlustata.
26. Määruskaebuses palutakse asendada A.S-i rahatrahv Ringkonnakohus nimetatud taotluse rahuldamist võimalikuks ei pea. üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et A.S täidaks üldkasuliku töö tegemise nõudeid korrektselt. Taoliseks negatiivseks prognoosiks annab aluse asjaolu, et kohtuvälise menetleja otsust ei ole ta täitma asunud, ehkki rahatrahvi määramisest on möödunud poolteist aastat. Karistusregistri andmetel on A.S 22 kehtivat väärteokaristust. Nagu maakohus õigesti märkis, on peale kõne all oleva väärteo A.S-i veel karistatud samalaadsete rikkumiste eest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et isik ei ole asenduskaristuseks sobiv, kui tema isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö täideviimist. 1 A.S-i korduv karistatus NPALS § 15 lg 1 järgi näitab, et tegemist on narkootilistest ainetest sõltuvuses oleva isikuga. Karistusregister näitab, et isikut on 2017.a korduvalt karistatud väärteokorras. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub A.S riskigruppi, kelle puhul on määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmine ebarealistlik. Seetõttu on karistuse asendamine arestiga igati põhjendatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A.S-i määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 2