← Eesti

4-17-98/38

4-17-98 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-98 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus, millega jäeti M.N -i kaebus Maksuja Tolliameti
  4. detsembri
  5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 930014002747 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku M.N -i (M.N, ik XXX, aadress XXX, e-post XXX) kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas , määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198) . ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Maksu- ja Tolliamet tegi
  9. detsembril 2016 otsuse, millega karistas Real- E State OÜ-d maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 2 alusel rahatrahviga 2500 eurot ja M.N MKS § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.
  10. Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas esitas
  11. jaanuaril 2017 kaebuse, milles palus väärteootsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 alusel.
  12. Maakohus määras
  13. veebruari
  14. a määrusega väärteoasja arutamisele avalikul kohtuistungil
  15. märtsil 2017 kell 10.00, kohustades sealjuures menetlusalust isikut M.N istungile ilmuma. Kohus saatis menetlusalusele isikule M.N-ile kohtukutse muuhulgas ka e-posti aadressile XXX. Vastavalt kaitsja
  16. veebruari
  17. a kirjale /tl 63/ määras maakohus kooskõlastatult kaitsjaga täiendavalt asja arutamiseks lisapäeva
  18. märtsiks 2017 algusega kell 1

(5)4-17-98 10.
  1. Ühtlasi kohustas kohus kaitsjat informeerima menetlusalust isikut täiendavast istungiajast, mida kaitsja lubas ka teha /tl 64/.
  3. märtsil 2017 palus M.N kohtul määrata uus istungiaeg , kuivõrd ta pidi saabuma Eestisse
  4. märtsil 2017 kella 11 paiku. Lisaks palus menetlusalune isik määrata tema kontaktmailiks XXX, et tagada d okumentide kiirem kättesaamine /tl 75/.
  5. Maak ohus jättis M.N-i taotluse uue istungiaja määramiseks rahuldamata, leides, et kaitsja
  6. veebruari
  7. a kirjast nähtub, et M.N -ile oli istungi toimumine
  8. märtsil 2017 teada juba hiljemalt
  9. veebruaril 2017, seega oli tal piisavalt aega korraldada oma reisid selliselt, et ta jõuaks õigeaegselt kohtuistungile. Kuivõrd kohus oli kohustanud menetlusalust isikut istungil osalema, siis hoiatas kohus ühtlasi, et juhul, kui menetlusalune isik ei ilmu kohtuistungile, jätab kohus kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.
  11. märtsil 2017 helistas menetlusalune isik kohtule ja teatas, et kuivõrd tal on vä ike laps haige, ei saa ta
  12. märtsi 2017 istungil osaleda, saates hiljem e-posti teel ka X XX raviloo, mille järgi jäi menetlusaluse isiku laps MVJ haigeks ja vastavalt arst EE otsusele avati isale
  13. märtsil 2017 hooldusleht /tl 77- 80/.
  15. märtsi
  16. a istungile algusega kell 10.00 M.N ei ilmunud. Ilmus tema kaitsja, kes kinnitas, et M.N ei saanud istungile haige lapse pärast tulla. Kohtuasja nr 1-16-10888 istungi ajaks hoiab last vanaema. Kaitsja ei olnud nõus tunnistajate ülekuulamisega, kuivõrd menetlusalune isik pidas oluliseks ise osaleda tunnistajate küsitlemisel. Maakohus leidis, et M.N-i puudumiseks on mõjuv põhjus, kuivõrd nii lapse ema kui isa peavad osalema kohtuasja nr 1-16-10888 istungil /tl 82- 83 pöördel/. Väärteoasja kohtuistungi järgselt selgus, et
  17. märtsil 2017 algusega kell 12.30 toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas istung kriminaalasjas nr 1-16-10888, milles on muu hulgas süüdistatavateks nii M.N kui ka lapse ema MR . Istungile ilmus M.N, kuid MR -l oli kohus istungilt lubanud puududa, kuivõrd istungil ei arutatud temaga seotud kuriteo episoode.
  19. märtsil 2017 saatis menetlusalune isik kohtule e-kirja tabeliga, kus on kirjas, et MR õpib täiskoormusega päevases õppes. Saadetud dokument ei sisalda õppeasutuse nime /tl 88-89/.
  21. märtsi
  22. a istungile menetlusalune isik ei ilmunud. Ilmus tema kaitsja, kes ütles, et eelmisel istungil märgitud vanaema nimetamine oli eksitus ja menetlusalune isik M.N ei ole küll nõus tunnistajate ülekuulamisega ilma tema enda osavõtuta, kuid kaitsja leidis, et tunnistaja ülekuulamisega võib alustada hoolimata menetlusaluse isiku seisukohast.
  23. Maakohus jättis
  24. märtsi
  25. a määrusega M.N -i kaebuse Maksu- ja Tolliameti
  26. detsembri
  27. a üldmenetluse otsuse peale läbi vaatamata. Maakohus märkis, et tegi kaebajale istungile ilmumise kohustuslikuks
  28. veebruari
  29. a väärteoasja avalikule arutamisele määramise määrusega. Nähtuvalt e-kirjavahetusest menetlusaluse isikuga oli ta teadlik istungi toimumisest nii
  30. märtsil kui ka
  31. märtsil
  32. Seega oli M.N kohustus ilmuda istungitele. Kaebaja taotles
  33. märtsi 2017 . a ja
  34. märtsi
  35. a istungite edasilükkamist MVJ haiguse tõtt u esitades selle kohta raviloo / tl 80/. Raviloost nähtub, et
  36. märtsil 2017 ravis last lapse ema MR, haigusleht avati isale alates
  37. märtsist. Menetlusalune isik saatis kohtule dokumendi tudengi MR õppimise kohta, milles on kirjutatud, et MR õpib kusagil täiskoormusega päevases õppe s /tl 89/. Riigi Teatajas avaldatud Harju Maakohtu kohtuistungite aegadest nähtub, et
  38. märtsil 2017 algusega
  39. 30 toimus kriminaalasjas nr 1-16-10888 istung MR süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi; HS süüdistatuna KarS § 4023 lg 1 järgi; M.N süüdistatuna KarS § 4023 lg 1, KarS § 344 lg 1 - KarS § 22 lg 2, KarS § 345 lg 1- KarS § 22 lg 2 ja KarS § 184 lg 2 p 2
(5)4-17-98 1 järgi. Maakohus küsis kriminaalasja 1 -16-10888 menetlevalt kohtunikult Ingrid Kullerkannult M.N-i ja MR osavõtu kohta. Asja menetlev kohtunik kinnitas, et M.N osales istungil, mis kestis 12.30-17.20, MR-l oli lubatud istungilt puududa, kuivõrd ei arutatud teda puudutavaid episoode.
  1. Maakohus leidis, et kuigi lapse haigus võib olla mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumiseks, on see põhjus mõjuv ainult siis, kui haiget last peab vältimatult hooldama kohtusse kutsutud isik. Esitatud andmetes t nähtub, et
  2. märtsil 2017 hooldas last lapse ema (hoolimata täiskoormusega õppimisest). Samuti nähtub materjalidest, et kuigi
  3. märtsil 2017 pidi last hooldama menetlusalune isik, ei olnud tal sellest tulenevalt takistatud teisele (2,5 tundi hiljem samas kohtumajas algavale) istungile ilmumine. Seega, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et M.N ka tegelikult hooldas
  4. märtsil 2017 väärteoasja istungi ajal oma haiget last. Seega leidis maakohus, et istungi järgselt ilmnes, et tegelikult puudus M.N mõjuv põhjus
  5. märtsil 2017 algusega kell 10.00 toimunud istungilt puudumiseks. Maakohtu veendumust suurendas ka asjaolu, et menetlusalune isik on järjepidevalt erinevatel põhjustel (algselt kriminaalasja istungi tõttu, siis välismaal viibimise tõttu) püüdnud leida võimalusi istungi edasi lükka miseks. Samadel põhjustel ei pidanud maakohus mõjuvaks puudumist ka
  6. märtsil 2017 toimunud kohtuistungilt. Sealjuures leidis maakohus, et menetlusaluse isiku kohtusse ilmumise kohustus, mis oli talle ligi kuu aega ette teada, prevaleerib tema lapse ema õppimiskohustuse ees. See tähendab, et kui on valida vaid kahe võimaluse vahel – kas haige lapsega jääb koju lapse ema, kes peab puuduma seetõttu koolist, või menetlusalune isik, kes on kohustatud ilmuma kohtusse, siis peab menetlusalune isik ilmuma kohtusse ning last hooldama lapse ema.
  7. Kuivõrd väärteoasja aegumiseni on jäänud ainult ca 3 kuud, leidis maakohus, et menetlusalusel isikul on ka motiiv menetluse venitamiseks. Lähtuvalt eeltoodust leidis maakohus, et menetlusalusel isikul puudus mõjuv põhjus istungitele mitteilmumiseks ning jättis tema kaebus läbi vaatamata.
  8. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusaluse isiku M.N -i kaitsja R. Paas, kes palub tühistada Harju Maakohtu
  9. märtsi
  10. a määrus ja jätkata menetlust sealt, kus see pooleli jäi. 13.
  11. Kaitsja leiab, et VTMS § 125 lg -st 3 tuleneb, et kohtul on õigus kaebus jätta läbi vaatamata ainult juhul, kui kas kaitsja või menetlusalune isik pole ilmunud edasilükatud istungile. Nimetatust saab aru, et vaid juhul, kui kumbki neist ei ilmu edasilükatud istungile, saab kaebuse jätta läbi vaatamata. Kui kaitsja või menetlusalune isik on ilmunud istungile, ei saaks kaebust jätta läbi vaatamata ning ka juhul, kui kohus ei rahulda menetlusaluse isiku uut istungi edasilükkamise taotlust, tulnuks kohtul seaduse järgi menetlust jätkata. 13.
  12. Kuna väärteoasi on mahukas nii selle asjaolude kui üle kuulatavate tunnistajate poolest, on kaitsja hinnangul ilmne, et väärteoasja poleks saanud arutada lõpuni ühel päeval, mistõttu tegi kaitsja
  13. veebruari
  14. a kohtuistungil ettepaneku, et alustada võiks kaebuse esitaja osavõtuta ning tunnistajate ülekuulamisega, mistõttu ei veniks väärteoasja arutamine ka ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning et kaebuse esitaja saaks oma ütlused anda siis, kui laps terveneb. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja laps oli haige ja just kaebuse esitaja oli määratud lapse hooldajaks. Kohus on nimetatud põhjust lugenud mõjuvaks eelmise istungi edasilükkamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
(5)4-17-98
  1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  2. Kuigi maakohtu viide kaebuse läbi vaatamata jätmise alusena VTMS § 126 lg -le 2 on ekslik, on M.N -i kaebuse läbi vaatamata jätmine seaduslik ja põhjendatud.
  3. märtsi
  4. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt rahuldas maakohus M.N-i taotluse kohtuistuingi edasilükkamiseks ja lükkas kohtuistungi edasi
  5. märtsile 2017 kell 10.00 /tl 83/, seega on arutataval juhul asjakohane VTMS § 125 lg
  7. Nagu kaitsja juba viitas, jätab kohtunik VTMS § 125 lg 3 kohaselt kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasi lükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Sätte sõnastuses t tulenevalt ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus pea b VTMS § 125 lg- s 3 nimetatud tingimuste täidetuse korral jätma kaebuse läbi vaatamata. Arutatavas asjas ei ole vaidlust selles, et M.N oli edasi lükatud kohtuistungi ajast ja kohast ning tema kohtuistungile ilmumise kohustusest teadlik.
  8. VTMS § 125 lg-t 3 ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud VTMS § 42 lg -s
  9. M.N on taotlenud nii
  10. märtsi
  11. a kui ka
  12. märtsi
  13. a istungite edasilükkamist seoses tütre MVJ haigestumisega. Kuigi maakohus lükkas
  14. märtsil kohtuistungi eeltoodud põhjusel edasi, selgitas kohus, et kui M.N
  15. märtsil kohtuistungile ei tule, siis kohus hindab uuesti, kas põhjus on mõjuv või mitte. Samuti selgitas kohus, et ainuüksi lapse haigus ei ole kohtuistungile ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks, vaid kohus loeb selle mõjuvaks siis, kui just kaebaja peab lapsega kodus olema ja keegi teine ei saa last ravida /tl 83-83 pöördel/.
  16. Kuivõrd M.N ei ilmunud edasilükatud kohtuistungile
  17. märtsil 2017, siis hindaski kohus ilmumata jäämise põhjust. Maakohus on määruses põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt ei pidanud ta ko htuistungilt puudumise põhjust mõjuvaks. Nimelt on maakohus märkinud, et hoolimata täiskoormusega õppimisest hooldas
  18. märtsil 2017 last lapse ema. Kuigi
  19. märtsil 2017 pidi last hooldama menetlusalune isik, ei olnud tal sellest tulenevalt takistatud teisele samas kohtumajas algavale istungile ilmumine. Seega, ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et M.N ka tegelikult hooldas
  20. märtsil 2017 väärteoasja istungi ajal oma haiget last ning samadel põhjustel ei pidanud maakohus mõjuvaks puudumist ka
  21. märtsil 2017 toimunud kohtuistungilt. Sealjuures leidis maakohus, et menetlusaluse isiku kohtusse ilmumise kohustus, mis oli talle ligi kuu aega ette teada, prevaleerib tema lapse ema õppimiskohustuse ees. Maakohtu argumentatsioon edasi lükatud kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse puudumise osas on selge ja arusaadav ning ringkonnakohus nõustub sellega.
  22. Seoses kaitsja väitega, et asja arutamist oleks saanud alustada kaebuse esitaja osavõtuta , märgib ringkonnakohus, et väärteotoimikust näht uvalt pidas maakohus kaebuse esitaja osavõttu kohtuistungist vajalikuks. Kaebajale on istungile ilmumine tehtud kohustuslikuks
  23. veebruari
  24. a väärteoasja avalikule arutamisele määramise määrusega. Kuna kaebuse esitaja M.N, kellele oli istungile ilmumine tehtud kohtu poolt kohustuslikuks, kohtuistungile ei ilmunud, siis tulenevalt VTMS § 125 lg- st 3 on kaebuse läbi vaatamata jätmine seaduslik ning põhjendatud. 4
(5)4-17-98
  1. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p- st 1, §- st 194, § 196 lg- test 1, 2 ja § -st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.