K § 161 (
) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, töötades töölepingu alusel ajavahemikul 09.11.1998 kuni 2002 veebruarini erakool Eesti H kantslerina olles ühtlasi ametikohajärgselt H SA-e juhatuse liige perioodil 12.07.1999 kuni 05.12.2001 (edaspidi H SA kantsler) omades sellega ametiseisundit organisatsioonis (eraõiguslikus juriidilises isikus), kes tulenevalt temaga sõlmitud töölepingu ning selle lisaks oleva kantsleri ametijuhendi p 3.2.1 kohaselt korraldas administratsiooni tööd ja p-le 3.2.2 esindas instituuti mitteakadeemilistes küsimustes, kes samuti tulenevalt sihtasutuste seaduse § 17 lg-le 1 juhtis ja esindas sihtasutust, olles seega ametiisikuks KrK § 160 (
) mõttes, kuna temale olid pandud haldamis-, juhtimis-, organisatsioonilised ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, pani toime ametiseisundi kuritarvitamise ja nimelt: Viive Tulk, olles ajavahemikul 30.10.1998 kuni 14.06.2000 OÜ S ainuosanik ja ajavahemikul 17.12.1998 kuni 15.12.2000 OÜ S (reg nr XXX) juhatuse liige ja omades juurdepääsu OÜ S arvelduskontodele vähemalt kuni 07.05.2001 ning kasutades asjaolu, et tal oli tema ametiseisundi tõttu juurdepääs H SA arvelduskontodele, eesmärgiga riisuda H SA vara, kandis või lasi kanda regulaarselt ajavahemikul 06.09.1999 kuni 07.05.2001 alusetult raha H Sihtasutuse Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX ja Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX OÜ S arvelduskontodele Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXX, Sampo Pangas nr XXXXXXXXXXXXX ja Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXX. Ülekannete makse selgitusena olid märgitud fiktiivsete arvete arvenumbrid. Nimetatud arvete alusel pole H SA-le teenuseid osutatud ega kaupu tarnitud. Ülekandeid teostati järgnevalt: H SA arvelduskontolt Hansapangas nr XXXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda ta raha järgmiselt: 06.09.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 2360.-krooni 08.10.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 8 319.-krooni 08.10.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 33 040.-krooni 18.10.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 9 800.-krooni 19.10.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 6 600.-krooni 2 28.10.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 24 755,50 krooni 04.11.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 16 520.-krooni 12.11.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 8 970.-krooni 25.11.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 13 800.-krooni 24.12.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 5 700.-krooni 24.12.1999 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 9 800.-krooni 03.03.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas 12 500.-krooni 10.03.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas 12 500.-krooni 14.04.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 5 000.-krooni 29.09.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 4 012.-krooni 05.10.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 4 838.-krooni 13.11.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 4 248.-krooni 15.11.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 9 912.-krooni 10.12.2000 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Hansapangas 15 930.-krooni H SA arvelduskontolt Ühispangas nr XXXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda ta raha järgmiselt: 07.05.2001 OÜ S arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Ühispangas 4 130.-krooni. Kokku kandis Viive Tulk H SA arvelduskontodelt OÜ S arvelduskontodele raha summas 212 734,50 krooni, mille omastas. Samuti tema, töötades H SA kantslerina, eesmärgiga riisuda H SA vara, lasi oma tuttaval Marko Lemsbergil teostada remonti oma isiklikus korteris asukohaga Sõpruse pst 236-49, Tallinn ning kandis või lasi kanda teostatud remontööde eest H SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX MLisiklikele arvelduskontodele raha järgmiselt: 17.02.2000 kandis või lasi kanda 2 000.- krooni ML Ühispangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX; 23.02.2000 kandis või lasi kanda 1 500.- krooni ML Ühispangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 07.03.2000 kandis või lasi kanda 3 500.- krooni ML Hansapangas asuvale arvelduskontole nr 1104336174 Kokku kandis või lasi kanda Viive Tulk remonttööde eest ML arvelduskontodele raha summas 7 000.-krooni. Samuti tema, töötades H SA kantslerina, eesmärgiga riisuda H SA vara, tegi ettepaneku oma tuttavatele füüsilisest isikust ettevõtjatele KN`ile, AT`le, KS`ele, JJ`ile ja TP`ile osutada teenuseid H SA-le, millega viimased nõustusid. Teenuste osutamise tingimuseks seadis ta, et nad esitavad H SA-le arved osutatud teenuste eest oluliselt suuremas summas kui osutatud teenused maksid ning suurema osa saadud rahast pidid nimetatud isikud kas pangaülekannetega või sularahas üle andma Viive Tulk`ile ja nimelt: 04.01.2000 Viive Tulk kandis või lasi kanda H SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX raha summas 9 800.-krooni JJ`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr 1103250688 vastavalt esitatud arvele. Vastavalt eelnevale kokkuleppele andis JJ Viive Tulk`ile nimetatud summast 9 300.-krooni, mille Viive Tulk omastas. Ajavahemikul 04.01.2000 kuni 29.11.2001 Viive Tulk kandis või lasi kanda H SA arvelduskontodelt raha KN`i arvelduskontodele vastavalt esitatud arvetele ja nimelt: H SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda Viive Tulk raha järgmiselt: 04.01.2000 6 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 04.01.2000 8 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 10.02.2000 5 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 10.02.2000 5 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 15.02.2000 5 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 21.03.2000 12 500.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 27.03.2000 8 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 29.08.2000 3000.-krooni KN`i Ühispangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 13.09.2000 5 400.-krooni KN`i Ühispangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX 3 09.10.2001 5 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 01.11.2001 5 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX 29.11.2001 4 500.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX H SA Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda Viive Tulk raha järgmiselt: 25.04.2001 10 000.-krooni KN`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Kokku kandis Viive Tulk KN`ile 82 400.-krooni. Vastavalt eelnevale kokkuleppele andis KN Viive Tulk`ile nimetatud summast 66 900.-krooni, mille Viive Tulk omastas. Ajavahemikul 19.04.2000 kuni 14.04.2001 Viive Tulk kandis või lasi kanda H SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX raha AT Hansapangas asuvale arvelduskontole nr 221008448100 vastavalt AT poolt esitatud arvetele järgmiselt: 19.04.2000 6000.-krooni 26.04.2000 5000.-krooni 05.06.2000 7 500.-krooni 12.06.2000 6 500.-krooni 10.12.2000 5 000.-krooni 19.12.2000 5 000.-krooni 28.03.2001 4 500.-krooni 14.04.2001 4 500.-krooni Kokku kandis või lasi kanda Viive Tulk AT`le 44 000.-krooni Vastavalt eelnevale kokkuleppele andis AT Viive Tulk`ile nimetatud summast 40 000.-krooni, mille Viive Tulk omastas. Ajavahemikul 26.10.2000 kuni 23.11.2001 Viive Tulk kandis või lasi kanda H SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX raha KS`e Hansapangas asuvale arvelduskontole nr 1101003976 vastavalt KS`e poolt esitatud arvetele ja nimelt: 26.10.2000 5000.-krooni 07.11.2000 5000.-krooni 15.11.2001 4 500.-krooni 23.11.2001 4 500.-krooni Kokku kandis või lasi kanda Viive Tulk KS`ele 19 000.-krooni. Vastavalt eelnevale kokkuleppele andis KS Viive Tulk`ile nimetatud summast 17 000.-krooni, mille Viive Tulk omastas. Ajavahemikul 19.04.2000 kuni 13.03.2001 Viive Tulk kandis või lasi kanda H SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX raha TP`i Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX vastavalt TP`i poolt esitatud arvetele ja nimelt: 19.04.2000 6 000.-krooni 07.07.2000 4 500.-krooni 19.10.2000 7000.-krooni 07.11.2000 5500.-krooni 13.11.2000 7000.-krooni 13.03.2001 5000.-krooni Kokku kandis või lasi kanda Viive Tulk TP`ile 35 000.-krooni. Vastavalt eelnevale kokkuleppele andis TP Viive Tulk`ile nimetatud summast 32 000.- krooni, mille Viive Tulk omastas. Samuti tema, töötades H SA kantslerina, eesmärgiga riisuda H SA vara ning olles ajavahemikul 12.02.2001 kuni 05.01.2005 OÜ MA(reg nr XXX) juhatuse liige ja olles alates 19.03.2001 OÜ MA Hansapangas asuva arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX ainuisikuline allkirjaõiguslik isik teostas regulaarselt ajavahemikul 15.05.2001 kuni 29.11.2001 alusetult ülekandeid H Sihtasutuse Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX, Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX ja Sampo Pangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX OÜ MA Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX. Ülekannete makse selgitusena olid märgitud fiktiivsete arvete arvenumbrid. Nimetatud arvete alusel pole H SA-le teenuseid osutatud ega kaupu tarnitud. Ülekandeid teostati järgnevalt: H Sihtasutuse Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda ta raha järgmiselt: 4 13.11.2001 5 000.-krooni 29.11.2001 5 000.-krooni H Sihtasutuse Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda ta raha järgmiselt: 15.05.2001 6 000.-krooni 09.07.2001 40 000.-krooni H Sihtasutuse Sampo Pangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX kandis või lasi kanda ta raha järgmiselt: 20.06.2001 10 000.-krooni 27.06.2001 10 000.-krooni 06.07.2001 10 000.-krooni 07.09.2001 20 000.-krooni 03.10.2001 10 000.-krooni 09.10.2001 5 000.-krooni 22.10.2001 7 000.-krooni Kokku kandis Viive Tulk OÜ MA Hansapangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX raha summas 128 000.-krooni, mille Viive Tulk omastas. Samuti tema töötades H SA kantslerina kandis või lasi kanda 07.05.2001 H SA Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX Odium Autokooli OÜ Hansapangas asuvale arvelduskontole nr 221007118198 2 200.-krooni isikliku koolituse eest, omamata selleks tööandja luba ning õiguslikku alust. Oma tegevusega rikkus Viive Tulk Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 48 lg 3, mille kohaselt tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Oma tegevusega rikkus Viive Tulk samuti sihtasutuste seaduse § 1 lg-t 1, kuna takistas kahju tekitamisega H SA põhikirja p-ga 2.1 seatud eesmärkide saavutamist humanitaaralase hariduse edendamisel ning kultuuri, kunsti ning teadustöö toetamisel ja edendamisel. Oma tegevusega tekitas Viive Tulk H Sihtasutusele materiaalset kahju summas 515 134,50 krooni. Seega süüdistatakse Viive Tulk`i selles, et tema ametiisikuna oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisega põhjustas olulise kahju asutuse ja organisatsiooni (teise isiku) seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, s.t. pani toime KrK § 161 (
Alates 15. märtsist 2007, mil jõustunud karistusseadustiku muudatustega (RT I, 16.02.2007, 13, 69) dekriminaliseeriti
ehk ametiseisundi kuritarvitamise kuriteokooseis on süüdistatava Viive Tulk’i tegevus karistatav
Viive Tulk’ile süüksarvatava ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu kehtetuks tunnistamise eesmärgiks oli piirata ametiisikute vastutust ametiseisundi kuritarvitamise eest juhtumitega, kus teoga on tekitatud teisele isikule suur varaline kahju. Selle eest järgneb alates 15.03.2007 vastutus
-i § 2172 lg 1 (usalduse kuritarvitamine) järgi. Seadusemuudatusega jäeti käsitletava süüteokoosseisu kahju mõistest välja kahju, mille suurus on alla suure kahju piirmäära, samuti mittevaraline kahju ning kahju tekitamise eesmärk. Usalduse kuritarvitamine on varavastane kuritegu, mille sisuks on teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule suur varaline kahju. Suur varaline kahju käesoleva koosseisu mõttes peab tekkima isikul, kelle varalisi huvisid pidi teo toimepanija jälgima, st isikul, kelle usaldust kuritarvitatakse. Viive Tulk, töötades töölepingu alusel ajavahemikul 09.11.1998 kuni 2002 veebruarini erakool Eesti H kantslerina olles ühtlasi ametikohajärgselt H SA-e juhatuse liige perioodil 12.07.1999 kuni 05.12.2000, kes tulenevalt temaga sõlmitud töölepingu ning selle lisaks oleva kantsleri ametijuhendi p 3.2.1 kohaselt korraldas administratsiooni tööd ja p-le 3.2.2 esindas instituuti mitteakadeemilistes küsimustes, kes samuti tulenevalt sihtasutuste seaduse § 17 lg-le 1 juhtis ja 5 esindas sihtasutust, omas sellega seadusest ja tehingust tulenevat teise isiku vara käsutamise õigust. Oma tegevusega, mis on eelnevalt süüdistusaktis kirjeldatud, kasutas Viive Tulk ebaseaduslikult ära seadusest ja tehingust tulenevat teise isiku vara käsutamise õigust, kuna rikkus Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 48 lg-t 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-i 35 ning tekitas sellega H Sihtasutusele materiaalset kahju summas 515 134,5 krooni. Viimaste osategude toimepanemise ajal
21.06.2007.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Janar Luts, süüdistatav Viive Tulk ja tema kaitsja Alar Neiland käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KrK § 161 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 (aasta) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi. Katseaeg hakkab kulgema kohtulahendi kuulutamisest.
lg 2 p 1 alusel määrata süüdistavale kohustus asuda hüvitama kuriteoga tekitatud kahju järgmiselt: 29.06.2007.a 125 000 (sada kakskümmend viis tuhat) krooni 21.10.2007.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.02.2008.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.06.2008.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.10.2008.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.02.2009.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.06.2009.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.10.2009.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.12.2009.a 10 000 (kümme tuhat) krooni Kohustus loetakse täidetuks kui nimetatud kuupäevadeks on H SA arveldusarvele laekunud eelpoolnimetatud summad. Samuti kuulub välja mõistmisele sundraha 5400,- krooni. Viive Tulk tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Kokkuleppe sõlmimine on olnud Viive Tulk´i tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune Viive Tulk tuleb süüdi tunnistada KrK § 161 (alates 01.09.2002 kuni 14.03.2007
; alates 15.03.2007 § 2172 ) järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. H SA on esitanud tsiviilhagi summas 2 386 057,19 krooni. Kohtueelse menetluse käigus on leidnud tuvastamist, et Viive Tulki poolt on vahetult kuriteoga tekitatud kahju 515 134,50 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Tunnistada süüdi Viive Tulk (Viive Krips) KrK § 161 järgi ning karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 (aasta) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi: Elama alalises elukohas XXX 6 Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 21.06.2007.a. Välja mõista Viive Tulk´ilt H Sihtasutus, reg nr XXXXXXXX , Hansapank a/a XXXXXXXXXXXXX, asuk XXX, kasuks kuriteoga põhjustatud kahju kahju summas 515 134,50 krooni.
lg 2 p 1 alusel määrata süüdistavale kohustus asuda hüvitama kuriteoga tekitatud kahju järgmiselt: 29.06.2007.a 125 000 (sada kakskümmend viis tuhat) krooni 21.10.2007.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.02.2008.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.06.2008.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.10.2008.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.02.2009.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.06.2009.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.10.2009.a 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni 21.12.2009.a 10 000 (kümme tuhat) krooni Kohustus loetakse täidetuks kui nimetatud kuupäevadeks on H SA arveldusarvele laekunud eelpoolnimetatud summad. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja mõista Viive Tulk´ilt, ik 45303130272, elukoht XXX;XXX, sundraha 5400,- krooni riigituludesse. Viive Tulk´il tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr XXXXXXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXXXXXXX ning selgitus „Viive Tulk, 1-07-7951, sundraha“. Sundraha tasuda 4 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.