09.10.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 20191009302601 kohaselt 9.10.2019 kell 13:47 Harju maakonnas Tallinnas, Peterburi teel, Kantsi tn – J. Smuuli tee vahel, liikudes J. Smuuli tee suunas, juhtis L.H mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, kiirusega 78 km/h +- 3 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Oma tegevusega rikkus L.
Kaebuse sisu 25.11.2019 esitas L.H kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada osas, millega määrati talle karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks ning teha uus otsus, millega määrata talle karistuseks rahatrahv. Kaebuses on märgitud alljärgnevat: otsuse põhjenduses tema karistamise kohta just juhtimisõiguse äravõtmisega on ära toodud, et ta ei tasunud temale varasemalt süütegude toimepanemise eest määratud rahatrahve. Antud fakt oli olemas, kuid leiab, et see asjaolu ei välista talle rahalise karistuse määramise võimalust. Käesoleval ajal on tal olemas püsiv töökoht, hea töötasu, mis võimaldas tal ära tasuda suurema osa talle eelnevalt määratud trahve. Kolmeks kuuks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine toob endaga kaasa tema perekonna seadmise raskesse majanduslikku olukorda, ta jääb ilma tööst ja järelikult püsivast töötasust. Käesoleval ajal on ta tööle võetud OÜ-sse xxxx varustusjuhi ametikohale, peale selle täidab ta ehitusobjekti juhi töökohustusi. Tal on suur töökogemus ehitussektoris just nimelt sellel alal. OÜ xxxx teostab ehitustöid objektidel kogu Eesti territooriumil, neil tegutsevad ehitusobjektid xxxx, xxxx ja xxxx linnades. Tema ametikohustuseks on ehitusmaterjalide ostmiseks partnerite leidmine ettevõtte takistuseta tegevuse kindlustamiseks, peab pidevalt teostama väljasõite ehitusobjektidele, kohtumistele partnerite otsinguteks ja nendega läbirääkimiste pidamiseks, lepingute sõlmimiseks, ehitusmaterjalide ostmiseks. Juhul, kui talle määratakse juhtimisõiguse äravõtmisega seotud karistus, ei saa ta täita oma töökohustusi. Talle on juhtkonna poolt teatatud, et kui tal ei hakka olema sõiduki juhtimisõigust, vallandatakse ta töölt, kuna teist tööd neil tema jaoks anda ei ole. Ta elab koos abikaasa ja 02.03.2013 sündinud tütrega, tema abikaasa ei tööta seoses lapse kasvatamisega. Peale selle maksab ta Viru Maakohtu otsuse alusel elatist esimesele abikaasale poja ülalpidamiseks. Maksab elatist igakuiselt 270 eurot, korteri rentimise ja kommunaalkulude eest talveperioodil maksab igakuiselt 600 eurot. Enda perekonnas on ainus töötav isik ja peab ülal kogu perekonda. Kui temalt võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus, kaotab ta töökoha, ei saa ülal pidada enda perekonda ja maksta riiklike makse. On enda süüd täielikult tunnistanud ja kahetseb toimepandud süütegu. 09.10.2019 kiirustas koju abikaasa telefonikõne peale, et viia haiglasse haigeks jäänud alaealine tütar. Kohtumenetlus 15.01.2020 kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja. L.H jäi esitatud kaebuse juurde, taotledes juhilubade äravõtmise asemel määrata talle karistuseks rahatrahv. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on teadlikult ja tahtlikult toimepandud rikkumisega. Menetlusalune isik oli enne rikkumist teadlik, et juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik, aga ometi see teadmine ei hoidnud rikkumise toimepanekust. Valdavalt on isikul talle määratud rahatrahvid seaduses ettenähtud tähtajal tasumata. Leiab, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks rahatrahviga on ennast ammendanud ning kohtuväline menetleja on õigesti kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist. 2 Samuti uuris kohus järgmisi kohtule esitatud kirjalikke tõendeid: - maksekorraldus selle kohta, et väärteoasjas nr 2670,17,004269 on 21.11.2019 tasutud 260 eurot (kohtutoimik lk 3); - OÜ xxxx tõend selle kohta, et L.H töötab OÜ-s xxxx varustusjuhina ja ehitusobjektide juhina ning OÜ xxxx äriregistri väljavõte (kohtutoimik lk 4-6); - kohtuvälise menetleja poolt esitatud infosüsteemi väljavõte L.H väärteoasjades määratud rahatrahvide tasumise kohta (kohtutoimik lk 14). Kohus uuris ka väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - 09.10.2019 koostatud väärteoprotokoll 2302,19,016241; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus L.H seletas, et ületas kiirust, kuna lapsel hakkas kodus halb; - videosalvestus CD-plaadil (millisega kohus tutvus vahetult istungil), mis vastab VTMS § 31 lõike 11 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,19,016241, salvestistest nähtub millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud. Samuti nähtuvad salvestisest väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud; - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte selle kohta, et L.H on kehtiv juhtimisõigus; - taatlustunnistus nr TTRS-19/00085 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 läbis esmataatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 25.04.2019; - kiiruse salvestuse andmed; - karistusregistri väljavõte, millest nähtuvad L.H varasemad karistused. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-125-12, p 6). Käesoleval juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub. Kohtu hinnangul on L.H poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kus L.H tunnistas kiiruse ületamist, videosalvestus CD-plaadil, millest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud, taatlustunnistus nr TTRS-19/00085 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 läbis esmataatluse ning vastab esitatud nõuetele, on taadeldud 25.04.2019 ning kiiruse salvestuse andmed. Viimasest tõendist nähtub, et 09.10.2019 kell 13:47:02 on seadmega LaserCam 4 toimunud käsitsi kiiruse salvestamine ning tuvastatud kiiruseks on 78 km/h. Eespool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning L.H süü rikkumises on täielikult tõendatud: videosalvestus vastab seaduses nimetatud nõuetele ja on lubatav tõend. Videosalvestusest nähtub ammendavalt millal, kus ja kuidas toimus L.H poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, mõõtemetoodikat rikutud ei ole. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või mõõtmisel on järgitud 3 mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Kaebuse esitaja enda ütlustega on tõendatud kaebaja liikumine kohtuvälise menetleja otsuses ja väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas, on tõendatud kiiruse ületamine mitte vähem kui 25 km/h. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-45-11, p 9). Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud L.H-le süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 78+-3 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud VTMS § 19 lg 1 p -s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sarnast teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus L.
Nimetatud sätte kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Sõites Tallinnas, Peterburi teel, Kantsi tn – J. Smuuli tee vahel, s.o asulasisesel teel kiirusega 78km/h +/-3km/h, rikkus L.
lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. L.H selgitused kohtuistungil, et ta sõitis mööda esimeses reas liikunud sõiduautost, mis liikus aeglaselt kiirusega 30km/t, on vastuolus videosalvestusega, mille kohaselt L.H sõitis mööda autost, mis liikus kiirusega 60km/t. Kohtu hinnangul pani L.H teo toime otsese tahtlusega. L.H tõi ise kaebuses välja, et kiirustas 09.10.2019 koju abikaasa telefonikõne peale, et viia haiglasse haigeks jäänud alaealine tütar. Seega L.H teadis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja tahtis või vähemalt möönas seda. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati L.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS §-st 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 p-des 7 ja 8 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.H ületas kiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra. LS § 227 lg 2 sätestab vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega L.H süü ei ole suur, sest pannes toime LS § 227 lg 2 4 järgi kvalifitseeritava väärteo on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras – kuni 40 km/h. L.H aga ületas kiirust alla antud normi keskmise määra ning puuduvad andmed, et L.H tegevuse tagajärjel oleks keegi kannatada saanud või kellegi vara kahjustunud. Kaaludes karistusliigi valikut kohus leiab, et L.H isikuandmed, ehk tema eelnev karistatus samaliigilise väärteo toimepanemise eest, välistavad tema suhtes rahatrahvi kohaldamise. Karistusregistrist nähtuvad L.H kohta järgmised andmed: - 23.03.2018 on LS § 227 lg 2 järgi karistatud rahatrahviga 280 eurot (karistuse täitmise info puudub); - 15.11.2017 on LS § 203 ja § 227 lg 1 järgi karistatud rahatrahviga 260 eurot (karistus täidetud 21.11.2019); - 04.11.2017 on karistatud LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot (karistuse täitmise info puudub); - 17.10.2017 on karistatud LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 36 eurot (karistuse täitmise info puudub). Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1,11 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi muuhulgas juhul, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta või otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82. Kuivõrd eelnimetatud trahvidest kolm on tasumata ning üks on tasutud alles 21.11.2019 ning KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, on järelikult L.H neli kehtivat väärteokaristust mootorsõidukijuhina lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Olukorras, kus isik jätab varasemad karistused õigeaegselt täitmata ning jätkab analoogsete süütegude toimepanemist, ei ole kohtu hinnangul rahatrahv karistusliigina avaldanud vajalikku mõju L.H õiguskuulekusele, mistõttu on põhjendatud kohaldada tema suhtes isiku põhiõigusi intensiivsemalt riivava karistusliigi ehk juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed, et isikule oleks varasemalt juhtimisõiguse äravõtmist karistusena kohaldatud ning kohus ei hinnanud L.H süüd väga suureks, võib käesoleval juhul karistuse eripreventiivseid eesmärke menetlusaluse isiku puhul saavutada ka juhtimisõiguse äravõtmisega väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline menetleja. Siinjuures arvestab kohus ka L.H kahetsust toimepandud rikkumise suhtes. L.H on enda süüd tunnistanud esimesest menetlustoimingust alates. Seega võib L.H kahetsust pidada siiraks ning kohtul on alust uskuda, et isiku edasine käitumine on suunatud õiguskuulekusele. Antud juhul ei ole tegemist ka joobeseisundis sõiduki juhtimisega ning kohus arvestab karistuse mõistmisel kaebuse esitaja isikut ja karistuse määramise tagajärgi. Kaebaja on pööranud tähelepanu enda juhtimisõiguse vajalikkusele seoses töökohustuste täitmisega. Nimetatu annab kohtule aluse kaaluda, millisel määral võib juhtimisõigusest ilmajäämine mõjutada isiku igapäevaste tööülesannete täitmist ning seega eluliselt vajaliku sissetuleku tagamist. Kohtule on esitatud L.H tööandja OÜ xxxx tõend, mille kohaselt juhul, kui L.H puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, siis OÜ xxxx juhtkond ei saa anda talle teist tööd ja on sunnitud ütlema temaga töölepingu üles. Samas on tööandja tõendis ka märgitud, et sellise kvalifitseeritud spetsialisti nagu L.H töölepingu ülesütlemine toob OÜ -le xxxx ja tema partneritele kaasa tõsised raskused nende tegevuse teostamises. Arvestades tööandja viimati nimetatud hinnangut L.H vajalikkuse kohta osaühingule on kohtu hinnangul tööandja väide, justkui L.H kaotaks koheselt töö, kui temalt võetakse ära mootorsõiduki juhtimisõigus, ülepaisutatud. Samas ei saa isik ka järjepidevalt panna toime liiklusalaseid rikkumisi ning eeldada, et talle mõistetakse alati vaid rahatrahv, kuna juhtimisõiguse äravõtmine oleks justkui tema töö iseloomu tõttu välistatud. Ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-26-10 kohaselt ei ole töökoha kaotus juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Arvestades aga L.H töö iseloomu n ing tema kohustusi alaealiste laste ees, leiab kohus, et põhjendatud on L.H-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks kuuks, ehk väiksemas määras, kui seda tegi kohtuväline 5 menetleja. Selline karistuse määr vastab isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid ning ühtlasi vähendab võimalust töökoha kaotamiseks ning seega raskesse majanduslikku olukorda sattumiseks. L.H on näiteks võimalus viibida ajal, mil temalt on juhtimisõigus ära võetud, korralisel puhkusel, korraldada enda töö ümber või kasutada ühistranspordi teenuseid, ehk selline karistusmäär ei ole isikule ülemäära koormav, samas aga on proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Pärast kohtulikku arutamist on kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et oht temalt juhtimisõiguse äravõtmiseks suuremas määras on liiklusalaste rikkumiste jätkamisel reaalne, kohtu arvates mõjutab ka nimetatud asjaolu käituma edaspidi seaduskuulekalt. Kõik isikud peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.10.2019 otsus nr 2302,19,016241 tuleb osaliselt tühistada ning seda L.H-le LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ulatuse osas. Kohus teeb uue otsuse L.H karistamise osas ning võtab L.H-lt LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse üheks kuuks. Kohtunik / / 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.