Obsah (4)
§ 29§ 114§ 132§ 1234-17-1216 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2017.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-17-1216 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistun
§ 29
lg 1 p 1 alusel tühistada Kesk konnainspektsiooni Pärnumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor Jaanus Põldma 10.02.2017.a otsus väärteoasjas nr 9400,16,000691 Vadim Kovaljovi karistamise osas Kalapüügiseaduse (KPS) § 75 lg 2 järgi rahatrahviga 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut ehk 300 (kolmsada) eurot ja lõpetada Vadim Kovaljovi suhtes menetlus. Jätta muutmata Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor Jaanus Põldma 10.02.2017.a otsus väärteoasjas nr 1
(11)4-17-1216 9400,16,000691 P.M-i , G.E ja V.K karistamise osas KPS § 75 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja karistas P.M-i KPS § 75 lg 2 järgi rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut ehk 600 (kuussada) eurot, G.E samal alusel rahatrahviga 125 (ükssada kakskümmend viis) trahviühikut ehk 500 (viissada) eurot ja V.K samuti samal alusel rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut ehk 600 (kuussada) eurot. Menetlusalustel isikutel tasuda rahatrahvid Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank, kood 401, viitenumber 4100064625. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 06.12.2017.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajatele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 12.01.2018 a. Asjaolud ja menetluskäik 13.01.2017.a koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Jaanus Põldma väärteoprotokolli selle kohta, et ajavahemikul 31.05.2016 kuni 14.06.2016 teostas kutseline kalur P.M koos G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K-ga kalapüügiloa nr XXXX alusel kutselist kalapüüki Liivi lahes XXXX küla traaversil kastmõrraga, mis oli märgistatud numbriga 220 ning millega kalapüügiks puudus neil püügiõigus. Märgistuse number XXX kuulub püügiloa nr XXXXX juurde, mille alusel on lubatud püüda kala 1 avaveemõrra, 12 nakkevõrgu ja 41 silmutorbikuga. Kuna kalapüügiloal nr XXXX ei ole märgitud püügivahendiks kastmõrda, siis antud teoga eirasid P.M , G.E , Vadim Kovaljov ja V.K kalapüügiseadus § 41 lg 1 nõudeid, mille kohaselt annab kaluri püügiluba õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri sügavusjooneni. Subjektiivsest küljest on P.M teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, kuna ta tahtis püüda avaveemõrraga räime, kuid lasi V.K parandada mõrda nii, et see hakkas toimima kastmõrrana. Samas ta tunnistab, et suurema silmaga kalakoti otsa ei olnud ette nähtud. G.E on subjektiivsest küljest teo toime pannud samuti vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 tähenduses, kuna ta tahtis püüda avaveemõrraga räime, kuid ei teadnud, et ümberehitatud avaveemõrd töötab nagu kastmõrd. Vadim Kovaljov on subjektiivsest küljest teo toime pannud vähemalt 2
(11)4-17-1216 ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 tähenduses, kuna ta ei teadnud mõrrapüügist midagi, kuid tähelepanelikuma suhtumise korral oleks pidanud aru saama, et kalapüügiks kasutatud mõrd ei ole avaveemõrd. V.K subjektiivsest küljest on teo toime pannud vähealt kaudse tahtlusega KarS 16 lg 4 tähenduses, kuna ta püüdis kala mõrraga, mille ta ehitas ümber mõrraks, mis töötas kastmõrra põhimõttel ja ta tunnistab, et selline püügivahend võis püüda kala kui kastmõrd. P.M-i, G.E, Vadim Kovaljovi ja V.K poolt toime pandud teos on kalapüügiseadus § 71 lg 1 p 1 kohased tõsise rikkumise tunnused. Kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kutselisel kalapüügil tõsiseks rikkumiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli lõikes 1 nimetatud rikkumisi. EL Nõukogu määruse nr 1005/2008 artikkel 42 viitab sama õigusakti artiklile 3, mille lg 1 punkt a) kohaselt loetakse kutselisel kalapüügil oluliseks rikkumiseks, kui on tõestust leidnud, et laev on kalastanud ilma lipuriigi või asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva tegevusloa, loa või litsentsita. P.M, G.E, Vadim Kovaljov ja V.K on teo toime pannud ühiselt ja kooskõlastatult. P.M paigaldas mõrda püügile ja nõudmise ajal nõudis ise mõrda, avades kalakoti otsa. V.K juhendas mõrra püügile panemisel teisi ja mõrra nõudmisel tõstis ülesse mõrrakere. G.E osales mõrra püügile panekul ja nõudmisel füüsilise tööga. Vadim Kovaljov abistas mõrra püügile panekul ankrute panemisega ja mõrra nõudmisel mõrrast kala välja laskmisega. Seega kõik neli isikut osalesid aktiivsekt teo toimepanemisel ja ilma G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K tegevuseta ei oleks saanud P.M mõrda püügile panna ja seda nõuda. Eelnevast tulenevalt käsitletakse P.M-i , G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 kohaselt. Isikute käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. P.M-i, G.E, Vadim Kovaljovi ja V.K süütegu on kvalifitseeritav kalapüügiseadus § 75 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse loata kalapüügi eest. 10.02.2017.a üldmenetluse otsusega nr 940016000691 määras kohtuväline menetleja kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi P.M-ile rahatrahvi 150 trahviühikut s.o. 600 eurot; G.E-le rahatrahvi 125 trahviühikut s.o. 500 eurot; Vadim Kovaljovile rahatrahvi 75 trahviühikut s.o. 300 eurot ja V.K-le rahatrahvi 150 trahviühikut s.o. 600 eurot. Kaebuse sisu 27.02.2017.a esitas P.M-i , G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K kaitsja Annika Murulaid kaebuse Kekskonnainspektsiooni 10.02.2017.a otsusele. Kaebuse kohaselt puudub vaidlus kohtuvälise menetlejaga selles osas, et nimetatud ajavahemikus ja nimetatud asukohas teostas P.M koos G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K-ga kalapüügiloa nr XXXX alusel kutselist kalapüüki Liivi lahes XXXX küla traaversil mõrraga, mis on märgistatud numbriga 220. Märgistuse number 220 kuulub kalapüügiloa nr. XXXX juurde, mille alusel on lubatud püüda kala 1 avaveemõrra, 12 nakkevõrgu ja 31 silmtorbikuga. Antud asjas käsitletud mõrral sabaots oli õmmeldud lisakasti päris põhjale. Mõrra konstruktsiooni rikutud ei ole. Vaidlusalune võrguriidest kast oli õmmeldud lisana, et oleks kergem kala mõrrast välja nõudma, kuid avaveemõrrale iseloomulikku konstruktsiooni see ei muuda. Iga kord nõudmisel oli vaja mõrra üle lappama (kokku tõmmata), et ajada kala mõrrast selle lisakastisse, kus kahvaga kalur tõstab kala paati. 3
(11)4-17-1216 Mõrra saba on tehtud jämedast suure silmaga linast selleks, et hüljes ei saaks seda katki rebida. Püütava kala kogust see ei suurenda. Kui suure silmaga mõrra saba on pinge all kinni seotud, siis see tihendub ja kala mõrrast kastisse ei pääse. Antud asjas kohutud tõenditest vastupidist ei nähtu. Antud mõrra mõlematel pooltel on kolm pujust ja need on suuruse järgi palju väiksemad, kui kastmõrral. Neid pujuseid inspektorid mõõtnud pole. Seega oli osundatud nn kalakast ehitatud selliselt, et kalakoti kalakastiga ühendatud osa on kinni seotud ja kala sattub kalakasti alles seejärel, kui juba kalakotti eksitatud kala oli kalakoti avamise teel kaluri poolt kalakasti edasi lastud. Täpsemalt kirjeldades kindlustas püügi ajal kalakoti sulgumise ujuk, mis on kalakotti sulgeva nööriga ühendatud ning mis ujub üleval. Kui kalur tõmbab nööriga ujukit, siis kalakott avaneb. Seejärel tõmmatakse mõrd ettevaatlikult kokku ning kala ujub kasti, kust kalur saab elus kala kahvaga välja võtta. Seejärel kalakott suletakse uuesti ja mõrd lastakse tagasi vette. Seega ei ole see niinimetatud kalakast püügivahendi see osa, mis on vajalik kala suunamiseks ja püünisesse eksitamiseks (ehk kala kogumiseks) vaid see on vajalik juba püünisesse eksitatud kala edasiseks käitlemiseks. Seega ei vasta antud menetluses vaadeldud mõrd kastmõrra tunnustele vaid tegemist on tavalise avaveemõrraga, millega püük antud püügiloa alusel oli lubatud. Selline püünise lisaosa on vajalik püütud kala kvaliteedi tagamiseks, et kala välja tõmbamisel kala mitte rikkuda vaid et kalur saaks nn kalakastist kala välja võtta elusana. Seega, kuna antud juhul on tegemist mõrraga, mille koguv osa on kalakott mitte kalakast, on tegemist avaveemõrraga. Nähtuvalt ülaltoodust on kohtuväline menetleja kaebajate kalapüügiseaduse § 75 lg 2 sätete järgi süüditunnistamisel lahendanud valesti küsimuse, et kalapüük toimus kastmõrraga, millega püügiks puudus menetlusalustel isikutel kalapüügiõigus. Püügiks kasutatud püügivahend oli avaveemõrd, märgistuse numberiga XXX kuulub kalapüügiloa nr. XXXX juurde, mille alusel oli lubatud avaveemõrraga kala püüda. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, et kaebajad oleks toime pannud neile etteheidetava väärteo. Kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Seega kuulub kaebaja veendumuse kohaselt kaevatav kohtuvälise menetleja otsus osas, millega teostas P.M koos G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K-ga tunnistati süüdi ja karistati kalapüügiseaduse § 75 lg 2 alusel, tühistamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele
§ 29lg 1 p 1 alusel.
Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ 114
lg 1 p- st 2, § 29 lg 1 p-st 1 ja § 132 p-st 3 kaebajad paluvad tühistada kaevatav kohtuvälise menetleja 10.02.2017 otsus väärteoasjas nr, 940016000691 osas, millega P.M koos G.E , Vadim Kovaljovi ja V.K-ga tunnistati süüdi ja karistati kalapüügiseaduse § 75 lg 2 alusel; Lõpetada väärteomenetlus P.M koos G.E, Vadim Kovaljovi ja V.K-ga tunnistati süüdi ja karistati Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebusega ning leiab, et P.M-ile, G.E-le, Vadim Kovaljovile ja V.K-le koostatud väärteootsus on seaduslik, põhjendatud, toimikus olevate tõenditega tõendatud ning määratud karistus on kooskõlas toimepandud teo raskusega ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebajate väitega, et mõrd millega P.M , G.E, Vadim Kovaljov ja V.K kala püüdsid oli tavaline avaveemõrd, mitte kastmõrd. Lähtudes spetsialistina menetlusse kaasatud Toivo Orgussaare seisukohast leiab kohtuväline menetleja, et antud mõrd oli algselt olnud küll avaveemõrd, kuid mõrrale oli lisatud kala kogumiseks 4
(11)4-17-1216 kastid ja ühe mõrrakere kalakoti ots oli sellise silmasuurusega võrgulinast, mis ei hoidnud kala kalakotis vaid lasi sellel liikuda mõrra külge õmmeldud pealt avatud kasti, mis on kastmõrra tunnus: „kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis“. Samuti on lähtutud sellest, et mõrra tegelik ehitus (kalakoti otsa silmasuurused) ei vasta V.K poolt ütluste lisana esitatud joonisele. Keskkonnainspektsioon on püünise liigi määramisel kastmõrraks lähtunud asitõendi vaatlusest ja asjatundja Toivo Orgussaare ütlustes väljendatud seisukohast. Eeltoodust tulenevalt jääb Keskkonnainspektsioon seisukohale, et P.M, G.E, Vadim Kovaljov ja V.K teostasid ajavahemikul 31.05. – 14.06.2016 kalapüügiloa nr XXXX alusel püüki kastmõrraga, millega kala püüdmiseks ei olnud neil antud püügiloa alusel õigust, rikkudes kalapüügiseaduse § 41 lg 1 nõudeid. Kirjeldatud teo eest on ette nähtud vastutus kalapüügiseadus § 75 lg 2 järgi. Arvestades eeltoodut ning juhindudes
§ 132
p 1 Keskkonnainspektsioon taotleb jätta P.M-i, G.E, Vadim Kovaljovi ja V.K kaitsja Annika Murulaid poolt esitatud kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 10.02.2017 otsus väärteoasjas nr XXXXX muutmata; jätta menetluskulud poolte endi kanda; Isikute kohtuistungile kutsuminetunnistajad: Toivo Orgussaar ja Tarvo Lillema, kes osales järelevalvereidil 31.05.2016. ja saab anda ütlusi selle kohta, millised olid kalakoti otsad kontrolli kuupäeval. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Mõrrale juurde lisatud kastide näol oli tegemist kastidega mis olid ette nähtud kala kogumiseks ja nii nad ka toimisid. Ei saa väita seda, et see suurem võrgusilm võimaldas nendel juurde paigaldatud kalakasti osadel toimida püügi vahendi osana ehk püüdmise eesmärgil. Karistus on määratud neljale isikule, kuid ei ole kinnitust leidnud see, et Vadim Kovaljov oleks osalenud kalapüügil. kaluril on tõesti kohustus oma püügivahendit hooldada aga karistus on määratud selle eest, et püügivahend ei olnud püügiloal märgitud püügivahend ehk avaveemõrd. See tähendab seda, et isegi kui kalur ei ole õigeaegselt seda võrku parandanud siis see ei muuda vähemalt püügivahendit veel kastmõrraks. Selles menetluses see karistamise esemeks olla ei saa. Kohtuistungil kohtuväline menetleja vaidles kaebuse esitajatele vastu, olles seisukohal, et kohtumenetluse käigus leidis igakülgselt tõendamist, et Kovaljovid kasutasid ikkagi mõrda, mille püügi põhimõte oli kastmõrd. Nii kohtumenetluse käigus kui ka kohtueelse menetluse käigus leidis selgelt tõendamist, et P.M , G.E, Vadim Kovaljov ja V.K kasutasid Liivi lahel räime püügil kastmõrda, milleks neil puudus kalapüügi luba. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ 132
p 1 , palus kohtuvälise menetleja esindaja kohtul jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni otsus muutmata. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§- s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud 5
(11)4-17-1216 ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et P.M-i , G.E, Vadim Kovaljovi ja V.K kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kalapüügiloa nr XXXX alusel on lubatud kala püüda 1 avaveemõrra, 12 nakkevõrgu ja 41 silmutorbikuga. Asjaolu, et P.M rentis teiselt kalurilt kalapüügiluba nr XXXXX alusel avaveemõrraga püügi õiguse rentis kinnitab nii P.M-i kui ka kohtuvälise menetleja toimikus lk 36 asuv püügiluba, kohtuvälise menetleja toimikus lk 41 25.04.2016.a sõlmitud leping nr 1 ja ka koopiad rannapüügipäevikust nr 0013675 (kohtuvälise menetleja toimik lk 37-40). Samuti ei ole vaidlust selles, et 14.06.2016.a Treimani traaversil püügilt kõrvaldatud ja märgistust 220 kandev mõrd oli ja on kutselise kaluri P.M-i oma ning, et nimetatud mõrra mõrrakere mõlemasse kalakoti poolsesse otsa on lisatud kastid. G.E selgitas kohtus, et mõrra külge õmmeldud kast oli tema idee, arutas seda P.M-i ja V.K-ga, viimane tegi ka joonised. P.M ja G.E kirjeldasid, kuidas kooskõlastati planeeritavat mõrra ümberehitust Keskkonnainspektsiooniga. Samuti käisid Keskkonnainspektsiooni ametnikud ümberehitatud mõrda vaatamas enne selle püügile panekut, mida kinnitavad nii P.M, Heino Afanasjev kui ka Enn Keeman. Heino Afanasjev ja Enn Keeman kinnitasid kohtus, et andsid loa kasutada ümberehitatud mõrda, arvestades, et nendele näidati mõrda, mille silmasuurus kogu eseme lõikes oli üks ja sama. Mõrrapära on kinni ning avatakse kasti alles siis, kui toimub mõrra nõudmine. V.K sõnul, mida kinnitas oma ütlustes ka P.M, oli mõrd esimesel väljatoomisel mai kuus katki ning V.K parandas selle ära. Parandamist vajas mõrrasaba, V.K kinnitas, et tema pani ühele küljele jämedama kiu ning, et teisel küljel oli võrguauk. Tarvo Lillema selgitas kohtule, et 31.05.2016.a teostati plaanilist järelevalvet Liivi lahel Treimani küla piirkonnas ja sealt edasi kuni Jaagupi külani. Avastati mõrd, mida otsustati kontrollida, kuna see oli natuke teistsuguse kahe kerega mõrd. Üles tõsteti mõlemad suud ehk mõrra tagumised osad. Suudel oli ühel pool suurem silm ja teisel väiksem, lisatud olid mingid kastid. 31.05.2016.a koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1063388 (kohtuvälise menetleja toimik lk 105-108) kohaselt Treimani piirkonnas kontrolliti avaveemõrda märgistusega XXX . Tegemist on kahe kerega mõrraga, mille mõrrakoti otstesse on õmmeldud võrgulinast kastid. Mõrra kotisuud olid mõlemad kinni, kuid lõunapoolne kott, mis jääb mõrra külge õmmeldud kasti sisse oli tehtud suurema silmaga võrgulinast kui ülejäänud mõrd (foto 1). Fotol nr 1 on jäädvustatud merest osaliselt välja tõstetud mõrda, näha on kahte erineva silmasuurusega võrgulina. Võrgulinadest pealmine on pruunikat värvi ja väiksema silmaga, alumine oranžikat värvi ja suurema silmaga. Foto juures on täpsustatud, et pealmine võrgulina on mõrrakere otsa rakendatud kasti lina ning alumine on mõrra kalakoti otsa lina. Kontrollis osales Tarvo Lillema ning menetlusdokumendi koostas Jaanus Põldma. Kohtuvälise menetleja ametnikud naasid mõrra juurde 14.06.2016.a, menetlusalustest isikutest viibis juures V.K. Objekti kontrollimise protokolli nr 1063717 (kohtuvälise menetleja toimik lk 95-104) kohaselt 14.06.2016.a kontrolliti plaanilise riikliku järelevalve käigus Voks OÜ kutselist kalurit P.M-i ja tema poolt Treimani küla traaversile püügile asetatud 6
(11)4-17-1216 avaveemõrda märgistusega XXX . Kontrollimisel esitas kalapüügipäeviku Voks OÜ mõrra kohta, mida ta oli varem nõudnud. Päeviku järgi oli sellest mõrrast saanud 2000 kg räime ja 60 kg tuulehaugi. Mõrra märgistusega 220 kontrollimise juurde tuli V.K. Mõrra kontrollimisel tuvastati, et avaveemõrra all on püügile asetatud kahe kerega Läti tüüpi mõrd, mille kalakoti otstesse on õmmeldud kastid. Kontrolli käigus mõõdeti üle kastide sees olevad kalakoti otste silmade suurused. Lõunapoolse kalakoti silmasuurus oli 89,6 mm (foto 1) ja põhjapoolse kalakoti silmasuurus oli 23,3 mm, kuid põhjapoolne kalakoti ots oli mitmest kohast katki (foto nr 2). Mõõtmised protokolliti kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli (lisa 1). Lõunapoolne kalakoti ots plommiti plommiga nr XXXXX ja põhjapoolne kalakoti ots plommiti plommiga nr XXXXX (f otod 3 ja 4). Mõrra kontrollimise kohta koostati vallasasja läbivaatuse protokoll (lisa 2). Plommitud mõrd anti akti alusel vastutavale hoiule P.M-ile (lisa 3). Protokolli kohaselt, kuna tegemist on kalapüügieeskirjas kirjeldamata ehitusega mõrraga, siis alustatakse Voks OÜ suhtes väärteomenetlust eesmärgiga välja selgitada millist tüüpi mõrraga on tegemist ja kas sellise mõrraga võib püüda kalapüügiloa XXXXXX alusel. Kontrollis osales Heino Afanasjev. Protokollile lisatud fotol nr 1 on kirjelduse kohaselt näha mõrra märgistusega 220 lõunapoolse kalakoti ots. Fotol näha kahte erineva silmasuurusega mõrralina. Fotol nr on kirjelduse järgi mõrra märgistusega 220 põhjapoolses kalakotis olev auk. Fotol hoiavad kaks inimesti augu servadest. Vallasasja läbivaatuse protokolli juurde koostatud kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokolli kohaselt on 14.06.2016.a on võrgusilma kontrolliseadme OMEGA mõõdetud mõrra märgistusega 220 lõunapoolset saba ning keskmiseks silmasuuruseks saadud 89,6 mm. Samuti on mõõdetud sama seadmega põhjapoolse osaliselt katki kalakoti otsa ning keskmiseks silmasuurseks saadud 23,3 mm. Asjaolu, et mõrd märgistusega 220 eemaldati püügilt 15.06.2016.a kinnitavad nii kohtuistungil üle kuulatud menetlusosalised, kes toimingus osalesid, kui ka 15.06.2016.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (kohtuvälise menetleja toimik, lk 8694), kus on fikseeritud sündmuskoht ranniku suhtes, samuti sündmuskohas asuv mõrd ning selle paiknemise koordinaadid, kontrollitud plommide nr XXXX ja nr XXXX olemasolu ja, et need ei ole kahjustatud. Mõrra eemaldab püügilt P.M koos kaaslastega, misjärel liigutakse sadamasse ning kalalaeva XXXX pardal olev mõrrakere plommitakse keskelt plommiga nr XXXX ja fikseeritakse plommiga nr XXXXX laeva parda külge, mis on ka fotodel fikseeritud, sõlmitakse vastutavale hoiule andmise leping. Protokollile on lisatud skeemid 1-2, mis kujutavad 14.06.2016.a püügil olnud mõrra asukohta ning fotodel kujutatud sündmuskoha vaatluse käiku. 16.06.2016.a asitõendi vaatluse protokollis (kohtuvälise menetleja toimik lk 60-81) kirjeldatakse 14.06.2016.a sündmuskoha vaatlusega kinnipeetud Voks OÜ mõrrakere mõõtmist ja vaatlemist. Mõrrakere paadist välja toomise käigus märgatakse, et mõrrakeres sees on kivi, selle välja võtmiseks lõigatakse mõrrakeresse auk, mida ka pildistatakse (foto nr 6). Protokollis on kirjeldatud mõrrasilma mõõtemetoodika. Alustatakse mõrrakere külge kinnitatud kasti jääva kalakoti (mõõtmisprotokollis pära ots 1) silmasuuruse mõõtmisega ning silmasuuruseks saadakse 86,9 mm - kalapüügivahendi silmasuuruse mõõtmise protokoll, kohtuvälise menetleja toimik lk 63 ja pöördel. Mõrrapära (pära 1) silmasuuruseks saadakse 31,1 mm. Pära ots 2 ehk mõrrapära külge kinnitatud kasti sisse jääva kalakoti silmasuuruseks saadakse 23,6 mm (kohtuvälise menetleja toimik lk 66). Kalakotis näha 4 auku, osad sirgete ja osad räbaldunud servadega aukude mõõdud 0,91 m, 0,32 m, 0,34 m ja 0,62 m. Protokolli juurde lisatud fotol nr 11 on näha, kuidas mõõdetakse kalakotis olevat auku, samuti, et augu servad on pigem sirged. Mõrra kõikide osade silmasuurused mõõdetakse, samuti ka mõrd ise, mille kohta koostatakse mõrra skeem (joonis 1). Vaatluse juures viibiva G.E nõudmisel plommitakse kõik mõrra osad eraldi, 7
(11)4-17-1216 plommide asukoht ja numbrid fikseeritakse. Mõrd jäetakse vastutavale hoiule P.M-i kätte. Protokoll on allkirjastatud protokollija, juuresviibijate ja mõõtja poolt. Vaatluses osalesid Heino Afanasjev, Tarvo Lillema, G.E , P.M ning spetsialistina Toivo Orgusaar. Tunnistaja Toivo Orgussaare sõnul oli 31.05- 14.06.2016.a kalapüügil probleemiks see, et kasutusel oli mõrraks ehitatud püünis, millele oli liidetud kast, muutes sellega sisuliselt püünise kastmõrraks. Püünise liigitamise juures on aluseks see kinni pidav osa ja kuidas see kala kätte saadakse, see määratleb püünise liigi. Avameremõrd ja kastmõrd erinevad kasti kogumise osas. Kastmõrd võimaldab kalal koguneda väga suurde alasse, väga tihedalt kala kokku ei lähe. Kui on tavamõrd, vitsmõrd, siis sinna mahub suhteliselt vähe kala. Lastes ta nüüd suurde kasti on sellel kalal rohkem ruumi ja sinna mahub kümneid kordi rohkem kala, kui tavalisse vitsmõrda. Heino Afanasjev selgitas kohtus, et sinnamaani kus ei olnud midagi muudetud, mida ta kunagi vaatamas käis ja oli nõus, oli kõik korras. N õue oli, et 24 mm silmasuurus nii nagu see mõrd seal oli. Samas ninas sama suurusega võib kastid juurde teha ja kasti võib avada ainult siis, kui on nõudmine. Ühele otsale oli pandud ligi 90 mm silm ja teises otsas olid augud sees siis tähendab see, et see ei töötanud enam kui mõrd, vaid töötas kui kastmõrd. Sarnaselt Heino Afanasjeviga kinnitas Enn Keeman, et sel hetkel, kui mõrda vaatamas käis, oli kõik korras. Kast, mis oli tehtud ei olnud seotud püügiga, kala vabatahtlikult ei oleks mõrrast kasti pääsenud, vaid alles siis, kui mõrrapära tehakse lahti ja kala suunatakse sinna. Võrgusilma suurus tol ajal oli sama, mis mõrra päras. Püügivahendit nägi tunnistaja ka pärast selle püügilt ära toomist ning varasemaga võrreldes oli kott või pära, mis kasti läks täiesti teine, varasem oli asendatud suurema silmaga kust väiksemad kalad nagu räim võib vabalt läbi minna. Kui kala pääseb ikkagi mõrrapärast vabalt sinna kasti, siis see kast muutub püüdvaks osaks. KPS § 41 lg 1 kohaselt annab kaluri püügiluba õiguse kalapüügiks kutselise kalapüügi vahendiga merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Narva jõel ja Narva veehoidlal või teistel siseveekogudel. P.M teostas 31.05-14.06.2016.a Treimani traaversil püüki püügiloa nr XXXXX alusel. Püügiloaga on reguleeritud millist püünist, kus ja mis ajal võib kasutada. Nimetatud püügiloaga oli lubatud kasutada muude püüniste kõrval püünist avaveemõrd märgistusega XXX. Püügiluba ei anna luba kasutada püünist kastmõrd. Kohtus andsid menetlusalused isikud ütlusi selle kohta, et soov avaveemõrda täiendada kastidega tulenes nende huvist saada kvaliteetsemat saaki. Isikud kirjeldasid kooskõlastusprotsesse, mida kinnitasid ka Keskkonnainspektsiooni ametnikud Heino Afanasjev ja Enn Keeman. Kalapüügieeskirja § 7 lg 2 p 1 kohaselt on mõrd juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Mõrra joonis on toodud eeskirja lisas 7. Nagu märkis ka Enn Keeman, on joonisel toodud mõrra põhiline üldkuju ilma mõõtude ning kinnitusankruteta. Sama eeskirja § 7 lg 3 p 1 kirjeldab lubatud mõrra alaliigina avaveemõrda - mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust. Kalapüügieeskirja § 7 lg 2 p 5 kohaselt kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam on juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis. Kohtuistungil Keskkonnainspektsiooni ametnikud täpsustasid, et kastmõrra konstruktsiooni osas olevad kast või kastid on mõrra püüdvaks osaks, ehk kaladel on võimalik vabatahtlikult kastidesse ujuda. 8
(11)4-17-1216 Arvestades väärteoasja materjalide hulgas olevate joonistega (kohtuvälise menetleja toimik lk 29 ja 81) sarnaneb arutuse all oleva ja 31.05-14.06.2016.a P.M-i poolt kasutatud püünis konstruktsiooniliselt kastmõrraga. Arvestades kohtuistungil tehtud kastmõrda puudutavaid täpsustusi, esitleti Keskkonnainspektsiooni ametnikele enne müügile panekut mõrda, millele lisatud kastid ei olnud selle püüdvaks osaks, kuna võrgulina silmasuurus mõrra sabades ei erinenud mõrra keres kasutatud võrgulina silmasuurustest. Kohus nõustub kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et sellisel kujul said mõrrale lisatud kastid omada praktilist funktsiooni vaid mõrra tühjendamise ajal, mil mõrrasaba lahtipäästmise järel sai mõrras olev kala liikuda kastidesse ning kalur need sealt kahvaga välja võtta. Ehk, kuigi ümberehitatud avaveemõrd välimuselt meenutas kastmõrda, toimis see siiski avaveemõrrana. 15.06.2016.a püügilt eemaldatud mõrral aga kalakotid erinesid enne püügile panekut ametnikele näidatud kalakottidest. Nimelt on mõõtmise teel kindlaks tehtud, et kasti 1 ulatuva kalakoti võrgusilm oli 86,9 mm, mis erineb sama kere võrgusilmast pea kolmekordselt (silmasuurus 31,1 mm). Kasti 2 ulatuva kalakoti puhul sellist silmasuuruse esinevust ei tuvastatud, kuid kotil oli kokku neli erineva suurusega auku. Aukude olemasolu on fikseeritud nii 14.06.2016.a objekti kontrollimise protokollis nr XXXX kui ka 16.06.2016.a asitõendi vaatluse protokollis. Arvestades ühel juhul kordadesse ulatuvat võrgusilma suuruste erinevust ning teisel juhul, et kalakotis olevate aukude mõõdud jäid vahemikku 0,32 kuni 0,91 meetrit, (tl 74 foto nr 11) ei ole kohtu hinnangul kahtlust selles, et isegi kui kalakoti ots mõrra püügile panemisel nö koonusesse ja pingesse tõmmati, nagu kaebuse esitajad ja nende kaitsja on rõhutanud, ei takistanud see siiski täielikult kala pääsemist mõrra sabast selle külge ühendatud kasti. Selliselt aga muutus avaveemõrra külge lisatud kast mõrra püüdvaks osaks ning reaalsuses funktsioneeris avaveemõrd nagu kastmõrd. Seega on kohtu hinnangul kinnitust leidnud, et 31.05-14.06.2016.a märgistusega XXX püügiloa nr XXXX alusel kasutatud mõrd funktsioneeris nagu kastmõrd, millise püünise kasutamist aga eelnimetatud püügiluba ei võimaldanud. Seega teostati ajavahemikul 31.05.2016.a kuni 14.06.2016.a püüki kutselise kalapüügivahendiga, milleks puudus luba ehk rikuti KPS § 41 lg 1, mis toob endaga kaasa vastutuse KPS § 75 lg 2 järgi. Järgnevalt kohus hindab iga menetlusaluse isiku rolli nendele ette heidetud teo toimepanemises. Kohus on seisukohal, et P.M, G.E ja V.K on teo toime pannud kaastäideviijatena. G.E oma sõnul oli mõrrale kastide lisamise idee autoriks, arutas seda P.M-i ja V.K-ga . V.K oli isikuks, kes mõrra külge kastid õmbles ning hiljem ühes mõrrasabas võrgulina suurema silmaga võrgulina vastu välja vahetas. P.M oli teadlik mõrra ümberehituse mõttest ning hakkas ümberehitatud mõrda aktiivselt kasutama. Arvestades, et 14.06.2016.a oli enne Keskkonnainspektsiooni ametnike poolse kontrolli teostamist ümberehitatud mõrrast rannapüügipäeviku nr 0013675 kohaselt nõutud 2000 kg räime ja 60 kg tuulehaugi (kohtuvälise menetleja toimik lk 40 ja ka objekti kontrollimise protokoll nr XXXX ), ei saanud P.M-i ja V.K jaoks tulla üllatusena, et väiksema silmaga mõrrasabas on augud. Mõrra märgistusega 220 nõudmine oli toimunud samal päeval enne seda, kui Keskkonnainspektsiooni ametnikud seda koos V.K-ga kontrollima läksid, seega ei ole kohtu hinnangul usutav, et augud tekkisid mõrrasaba võrgulinasse vahetult pärast mõrra nõudmist ja enne inspektorite naasmist. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et P.M, G.E ja 9
(11)4-17-1216 V.K on teo toime pannud tahtlikult. Isikud teenivad elatist kalapüügiga ning seega peavad olema neile teada ja selge valdkonna regulatsioon. Seega pidi neile olema teada millised on kastmõrra ja avaveemõrra konstruktsioonilased erisused. Isegi kui V.K tegi muudatused mõrrasabas ilma Sergei ja P.M-iga kokku leppimata, oleks nemad, oma kogemusi arvestades pidanud aru saama, et ühest küljest vahetatud võrgulina ning teisest küljest aukudega mõrrakottide läbi toimib kasutatav mõrd kastmõrrana, mille kasutamiseks püügiloa nr XXXX alusel kaluril õigus puudub. Kalur vastutab enda poolt kasutatava püügivahendi korrasoleku ja nõuetele vastavuse eest ning avastades, et püügil oleva mõrra sabas on augud, pidanuksid P.M, G.E ja V.K kõne all oleva mõrra püügilt kuni puuduste kõrvaldamiseni eemaldama. Samuti pidid nimetatud isikud teadma, et mõrra sabas muust mõrrast erineva ja kordades suurema silmaga võrgulina kasutamine mõjutab kogu püügivahendi toimimist, lubades väiksemal kala, nagu räim läbi silma vabalt mõrra otsa rakendatud kasti liikuda, mis ilmselgelt ei ole omane avaveemõrrale. Seega olid P.M, G.E ja V.K teadlikud, et kasutasid 31.05 kuni 14.06.2016.a püügiloa nr XXXX alusel mõrda, mis toimis nagu kastmõrd ning millise kasutam iseks neil nimetatud püügiloa alusel luba puudus. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud isikute poolt toime pandud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ega ka P.M-i, G.E ja V.K süüd välistavaid asjaolusid. Kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendava asjaoluna esineb, nagu on märkinud oma otsuses ka kohtuväline menetleja, KarS § 58 p 10 asjaolu, ehk kuriteo toimepanemine grupi poolt (kaastäideviijad, vt kohtuotsuse lk 9, 5. lõik). KPS § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on ette nähtud sanktsioonina rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on P.M-i karistanud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk keskmises määras. Arvestades, et P.M pani teo toime tahtlikult ja esineb karistust raskendav asjaolu ning isiku teopanust aga ka seda, et teadaolevalt ei ole menetlusalune isik varem toimepannud kalapüüginõuete rikkumisi, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv vastab isiku süüle ja on eripreventiivsest küljest samuti piisav, mõjutamaks isikut oma käitumist korrigeerima. G.E-le on kohtuväline menetleja määranud rahatrahvi 125 trahviühikut ehk natuke allpool sanktsiooni keskmist määra. Kohus on seisukohal, et määratud karistus vastab G.E süüle, arvesse on võetud, et isik ei ole varasemalt kalapüüginõudeid rikkunud, tegu pandi toime tahtlikult ja esineb karistust raskendav asjaolu, samuti peab arvestama, milline oli G.E roll väärteo toimepanemises. Kohtu hinnangul karistuse määr vastab karistuse üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. V.K on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 150 trahviühikut ehk keskmises määras. Siingi, arvestades menetlusaluse isiku rolli ja tema teopanust, tahtlust, raskendava asjaolu esinemist, aga ka, et ta ei ole varem kalapüügieeskirju rikkunud, vastab isikule määratud karistus tema süü raskusele ning on selline, mis paneb isiku tulevikus oma käitumist vastavalt korrigeerima. Vadim Kovaljovi osaluse osas mõrra ümberehitamisel ja kasutamisel sai kohtus kinnitust see, et tema osales ühel korral mõrrast kala väljavõtmisel ning aitas seda paati vedada ning oli abis venna palvel, kuna neil oli abilisi vähe, ehk P.M merel abis käimine ei olnud Vadim Kovaljovile igapäevane tegevus. Kuigi kohtuväline menelteja tõstatas kohtuistungil küsimuse isiku ütluste 10
(11)4-17-1216 usaldusväärsuses, suutis Vadim Kovaljov kohtu hinnangul selgitada, miks on erinevused tema vastustes kohtuistungil ja kohtueelses menetluses esitatud küsimustele, ehk vastuse erinevus tulenes talle esitatud küsimuse erinevast sõnastusest. Ka teised menetlusalused isikud ei ole välja toonud nagu oleks Vadim Kovaljov omanud mingit rolli mõrra ümberehituses ja regulaarses kasutamises. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et Vadim Kovaljov pani teo toime hooletusest, kuna oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest teadma. Arvestades, et Vadim Kovaljov ei osalenud igapäevaselt koos P.M-iga kalapüügis, ei ole kohtu hinnangul tuvastatud asjaolusid, kuidas Vadim Kovaljov oleks pidanud teadma, milliste püüniste kasutamine on püügiloaga nr XXX lubatud ning seega puudus tal ka võimalus hinnata, kas mõrd, mida ta nõuda aitas vastas püügiloa tingimustele. Seega ei oleks ta kohtu hinnangul ka tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, st vaid mõrra nõudmisel mõrra sabasid nähes, suutnud tuvastada, et tegelikkuses ei vasta kasutatav mõrd püügiloa tingimustele. Isikule, kes aegajalt panustab füüsilise tööga oma lähedase abistamisse, ei saa panna kohustust enne lähedase aitamist kontrollida, kas käesoleval juhul kalapüügil kasutatavad püünised vastavad püügiloaga lubatuile. Selline kohustus on püügiloa alusel kalastusõigust omaval isikul. Kohus on seisukohal, et Vadim Kovaljovi teos puuduvad väärteo tunnused ning
§ 29lg 1 p 1 regulatsioonist tulenevalt tuleb tema suhtes väärteomenetlus lõpetada.
Menetluskulude osas menetlusosalised kohtule taotlusi esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 11
(11)