1-11-8887/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-8887 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi Süüdimõistetu I.E vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine valve kohaldamisega Süüdimõistetu I.E (IK: XXX; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja advokaat Tarmo Pilv elektroonilise RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 180, § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu I.E temale Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega tunnistati I.E süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, § 118 p 1, § 209 lg 2 p 1, § 349, § 344 lg 1 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.E eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti
7. juuni
8. a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega
9. veebruaril
10. a. I.E karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
11. veebruaril
12. a. I.E on varem kriminaalkorras karistatud:
13. Valga Maakohtu
14. märtsi
15. a otsusega KrK § 195 lg 2 alusel 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;
16. Tartu Maakohtu
17. oktoobri
18. a otsusega KrK § 140 lg 1 alusel rahatrahviga 5750 eesti krooni;
19. Valga Maakohtu
20. novembri
21. a otsusega KarS § 263 p 1 alusel 1-aastase vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga;
22. Tartu Maakohtu
23. septembri
24. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel 3-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, mis pöörati Tartu Maakohtu
25. jaanuari
26. a määrusega täitmisele. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on I.E üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu asuda vabanemisel elama täditütre ja viimase elukaaslase juurde, kes on nõus võtma süüdimõistetu enda juurde elama, pakkuma tööd ning esialgu ka materiaalselt toetama. Varasemal katseajal on süüdimõistetul esinenud suuri probleeme kontrollnõuete täitmisega, mistõttu on varasem tingimuslik karistus tema suhtes ka täitmisele pööratud. Süüdimõistetu käitumisstiili juures tõusetub esile agressiivsus, probleeme kaldub lahendama jõupositsioonilt, on valmis enda heaolu nimel seadma ohtu teiste isikute heaolu ega näe vajadust enda tegevust kaasinimeste nimel piirata. Osaliselt on süüdimõistetu pannud kuriteod toime joobeseisundis. Kohtumenetluse poolte seisukohad I.E selgitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta on vangistuses mõelnud oma eksimuste üle, on avaldanud kahetsust tehtu osas ning on otsinud võimalusi käia vanglas sotsiaalprogrammides. Vabanedes soovib ta taastada oma suhtes pere ja lähedastega, neid toetada ja tasuda ka oma võlgnevusi. Kaitsja leidis, et esinevad alused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu on teinud oma järeldused ning tagasi sotsiaalsesse ellu lülitamine oleks nii talle kui riigile kasulikum kui vangistuse edasi kandmine. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses I.E tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ei toeta, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust, aga ka varasemat käitumist kriminaalhoolduse ajal ja distsiplinaarrikkumisi vanglas. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui 2 süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on I.E ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.E puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja käinud psühhiaatri juures konsultatsioonidel. Samas aga peab kohus arvestama, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba viiel korral ning ta on ka varasemalt olnud tingimisi katseajal, kuid see talle piisavat mõju avaldanud ei ole, ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ning rikkunud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kuigi käesoleva vangistuse puhul on tegemist süüdimõistetu esmase reaalse vangistusega, mistõttu võiks selle õiguskuulekusele suunav mõju olla tema suhtes ka mõnevõrra mõjusam kui näiteks korduvalt vangistust kandnud isiku puhul, siis ei ole kohtul tekkinud siiski veendumust, et ta oleks oma suhtumist õiguskuulekusse piisaval määral muutnud ning oleks motiveeritud ja võimeline vabaduses seadusekuulekalt elama. Kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on süüdimõistetu kriminaalset käitumist mõjutanud majandusliku kasu teenimise eesmärk, aga ka kalduvus impulsiivsele ja agressiivsele käitumisstiilile, mida on omakorda soodustanud alkoholi tarvitamine. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu oma eksimuste üle mõelnud ning kahetseb neid, siis on kohtule esitatud materjalide põhjal siiski alust kahelda, kas ta ka tegelikult oma varasemat väärkäitumist ja selle põhjuseid täielikult mõistab ega kaldu selle asemel ennastõigustavale ja üleolevale suhtumisele. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu võimeline oma tegusid selgitama, kaldub lahendama probleeme jõupositsioonilt ning seadma ennast ja oma heaolu teistest kõrgemale. Tema käitumisviisid viitavad kohati kriminaalse subkultuuri pooldamisele ning ka suhtlemisel vanglaametnikega ei ole ta olnud alati viisakas, mistõttu on talle ühe ametniku suhtes solvavate väljendite kasutamise eest määratud distsiplinaarkaristus. Nimetatud karistus on praeguseks veel kehtiv. Samuti on tal teine kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest, mis näitab tema valmisolekut rikkuda ettenähtud korda oma heaolu nimel. Eeltoodu põhjal on kohtul alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult on oma suhtumist praeguseks piisavalt muutnud, on võimeline elama edaspidiselt seadusekuulekalt ja igati järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Seejuures peab kohus vajalikuks arvestada ka seda, et juba varasemalt ei ole süüdimõistetu kriminaalhooldusel olles järginud nõuet elada kindlas elukohas ning on jäänud kriminaalhooldajale, kohtule ja uurimisasutustele kättesaamatuks, mistõttu on ta tulnud tagaotsitavaks kuulutada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et I.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ole põhjendatud ja oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja elektroonilise 3 valve nõudeid täita. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist ja selle mõjutegureid analüüsida, et saada neist adekvaatset ülevaadet ning vabanemisel oma eluviisi vastavalt muuta. Samuti tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on igati motiveeritud kinni pidama temale kehtestatud reeglitest, sealhulgas järgima vangla sisekorda. Kohtunik 4