Obsah (12)

§ 126§ 189§ 317§ 248§ 310§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljandi koh

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada S.M süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.M-ile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui S.M ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult M.P tsiviilhagi ning välja mõista S.M-ilt 92 (üheksakümmend kaks) eurot M.P kasuks; 2.2 välja mõista S.M-ilt sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 857 (kaheksasada viiskümmend seitse) eurot 70 senti (sealhulgas ekspertiisitasu 855 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1 646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2016 a aprillikuust igakuise menetluskulu osa 137 (ükssada kolmkümmend seitse) eurot 23 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 S.M-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 115,20 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda; 2.4 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: nuga (asub kriminaalasja juures)

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada, CD-plaat jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6

§ 248

lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.M toime pannud kuriteona teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi, mis seisnesid selles, et tema: 1)
2. aasta veebruarikuus lõi xxxxxxx xxxxxx xxxx xxx xx -xx oma poega (sünd. xx.xx.xxxx ) ühe korra jalaga vastu lapse paremat reit, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustuse; 2) olles varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi 15.03.2015 kella 01.00 paiku Viljandi linnas Turu 4 juures M.P noaga ühe korra selja alaossa, millega põhjustas M.Ple valu ja tervisekahjustuse s.o selja alaosa ja vaagna lahtise haava.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta.
4. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
5. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel 2 KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
2. Tsiviilhagi lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

(VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. M.P on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 92 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista S.M-ilt 92 (üheksakümmend kaks) eurot M.P kasuks. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 4.1.
2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

( ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava S.M-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud 259,20 eurot. 4.1.
3. Ekspertiisitasu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 855 eurot. 4.1.4. Muu menetluskulu

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. 4.

1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale S.M arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 259,20 eurot, ekspertiisitasu 855 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. 3

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus S.M-ilt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 144 eurot (s.h käibemaks). S.M-ile õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 115,20 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused lisanduvad sisulise õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb S.M-ilt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 645 eurot, riigi õigusabi kulu 144 eurot, ekspertiisitasu 855 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 5. Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid: nuga (asub kriminaalasja juures) tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada, CD-plaat tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4