Obsah (8)

§ 121§ 120§ 64§ 68§ 74§ 75§ 76§ 200

Kriminaalasi nr 1-15-2898 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2898 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 121(alates 01.01.2015.

a

§ 121

lg 2 p 2, 3) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja

§ 120(alates 01.01.2015.

a

§ 120

lg 1) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti N.T-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati N.T karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg.

Ärakandmata karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui N.T ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 21 määrati N.T-le käitumiskontrolli ajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustati N.T otsima omale kolme kuu jooksul töökoha.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati N.T osalema sotsiaalprogrammis.

Harju Maakohtu 09.11.

1. a määrusega pöörati N.T-le Harju Maakohtu 14.05.2015.a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 5 kuud 4 päeva vangistust, täitmisele. N.T karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.10.
2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.10.
3. a ja lõppeb 02.04.
4. a. Vangla ei toeta N.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha N.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Tartu Maakohtu 06.04.
5. a määrusega jäeti Tartu Vangla edastatud materjalid N.T karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega läbi vaatamata. Kohus leidis, et Tartu Maakohtu 06.04.
6. a määruse tegemise ajaks ei olnud saabunud

§ 76lg 1 p-s 1 sätestatud aeg.

Lisaks ei olnud kohtu hinnangul täidetud eeldused (puudus N.T nõusolek elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning N.T puudus vabanemisjärgne elukoht), et kohus oleks saanud hinnata sisuliselt N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. N.T esitas Tartu Maakohtu 06.04.

1. a määrusele määruskaebuse, millega taotles Tartu Maakohtu määruse tühistamist, kuna kohus on teinud vea seoses N.T tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise tähtaja arvutamisega. Tartu Ringkonnakohtu 28.04.
2. a määrusega tühistati maakohtu määrus ning kriminaalasi saadeti arutamiseks Tartu Maakohtu samale kohtukoosseisule. Ringkonnakohus osundas, et seadusandja on

§ 76

lg-tes 1, 2 seadnud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse mõistetud karistusest tegelikult ärakantud ajast, mitte aga karistuse kandmise algusest. Tulenevalt eeltoodust leidis ringkonnakohus, et kuivõrd N.T viibis eelvangistuses 6 kuud 26 päeva ning jätkas karistuse kandmist 29.10.2015. a., saabus

§ 76

lg 1 p-s 2 nõutav aeg, s.o pool mõistetud karistusajast ehk 1 aasta vangistust juba 03.04.

1. a. Seega oleks Tartu Maakohus pidanud N.T osas esitatud materjalid läbi vaatama ning tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise küsimust sisuliselt arutama. Asja teistkordsel arutamisel pidas nkohus kohtuistungid ja tegi asja lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu N.T selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. 2 KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära N.T , leiab, et N.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
3. N.T kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on N.T temale mõistetud karistusajast (2 aastat) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused N.T tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 N.T on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Varasemalt on N.T karistatud nii avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastase kuriteo, õigusemõistmise vastase süüteo, varavastaste süütegude (sh väljapressimise, röövimise) eest, aga ka raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning eluvastse süüteo, s.o tapmise toimepanemise eest. Kümnel korral on N.T-le kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Seega on N.T viimase 16 aasta jooksul suurema osa ajast viibinud vangistuses. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 20.10.2010. a otsusega

§ 200

lg 2 p 4,7, § 199 lg 4 p 4,7,8, § 121 alusel mõistetud 4 aastat vangistust) vabanes N.T pärast karistuse ärakandmist, s.o 02.05.

1. a. Uue vägivallaga seonduva kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, pani N.T toime vähem kui 2 kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohus peab oluliseks sedagi, et kuigi Harju Maakohtu 14.05.
2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-15-28-98) anti N.T-le võimalus talle mõistetud karistust kanda osaliselt vabaduses, tuli N.T-le mõistetud ning ärakandmata karistus pöörata täitmisele põhjusel, et N.T ei täitnud kordagi talle kohtulahendiga määratud registreerimiskohustust. N.T on kohtule selgitanud, et ta teatas juba kokkuleppe sõlmimisel, et ta ei kavatse kriminaalhooldaja juures käia, kuid sellest ei olnud ta teadlik, et kui ta ei lähe, tuleb vanglasse minna. Lisaks kriminaalkorras karistatusele on N.T järjepidevalt toime pannud ka väärtegusid. Kohtu hinnangul näitab N.T poolt toimepandud süütegude rohkus ja vägivaldsete ning raskete tagajärgedega kuritegude korduvus, aga ka varasem nõuete mittetäitmine N.T üldist negatiivset suhtumist õiguskorda, kehtivatesse reeglitesse ja kohtu poolt talle määratud kohustustesse. Varasemad karistused ei ole ilmselgelt mõjutanud N.T õiguskuulekusele ja seega ei ole olnud tõhusad. Süütegusid soodustanud teguriks on olnud peamiselt alkoholi tarvitamine, aga ka materiaalse kasu saamise eesmärk. 3.2 N.T-le koostati individuaalne täitmiskava 18.04.
3. a. N.T alustas juulis
4. a sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Kuna N.T on kuriteod toimepannud tingituna alkoholisõltuvusest ja eesmärkide saavutamiseks on korduvalt kasutanud vägivalda, peab kohus oluliseks, et N.T läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Agressiivsuse asendamise treening. N.T on üks kehtiv distsiplinaarkaristus - määratud 18.04.
5. a keelatud esemete hoidmise eest. 3 3.3 Vabanemise korral puudub N.T kindel elukoht. N.T on kohtule avaldanud, et vabanemise korral soovib ta elama asuda oma sugulase xxxxxxxxxu juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Kohtu nõudel on kriminaalhooldusametnik kontrollinud nimetatud aadressile elama asumise võimalikkust. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt ei ole N.T vabanemise korral võimalik nimetatud aadressile elama asuda, kuna xxxx talu omanik ei anna selleks nõusolekut. N.T on pidanud võimalikuks vabanemise korral ka Tallinnas korteri üürimist, kuid N.T ei ole kohtule esitanud ühtegi konkreetset aadressi. Lisaks puuduvad asja materjalidest nähtuvalt N.T piisavad rahalised vahendid. Tartu Vangla andmetel on N.T rahalisi nõudeid ligikaudu 1625 euro ulatuses vabanemisfondis 2,20 eurot. Vabanemise korral puudub N.T ka kindel töökoht.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et N.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, arvestades N.T varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja N.T isikut, on seisukohal, et N.T tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Raina Pärn Kohtunik 4