KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 06.01.2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-4642 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kaitsja Silver Reinsaar (määratud korras) Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.N , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 30.06.2015 ja lõpp 15.02.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.12.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
- RESOLUTSIOON Jätta J.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista J.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 120 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99915700048523, selgitusse märkida: „1-15-4642, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 120 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu J.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, J.N-ile ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.06.2015 otsusega lühimenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõistis kohus talle 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jäi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 3 kuud ja 16 päeva vangistust, võrra ning mõistis J.N-ile kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise aluseks luges kohus 30.06.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung J.N taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid ei soovi aasta aega alluda kriminaalhooldusele. Kinnipeetava sõnul on isa lubanud teda peale vabanemist ehitusele tööle võtta. Tunnistab oma alkoholisõltuvust, narkosõltuvust eitab. Selgitab, et kriminaalkorras karistatud sõpru ei ole ja sõpru on üldse vähe. Avaldab, et saab vanglas psühholoogilist ravi tablettide näol, kuna ei saa öösiti magada. Prokurör Enn Pustak asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust, ei ole varasemad karistused J.N-ile mõju avaldanud ning rikkudes katseaja tingimusi ei ole ta õigustanud kohtu usaldust kanda karistust vabaduses. Eeltoodu tõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et kinnipeetav ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör kohtu tähelepanu asjaolule, et J.N on ohtlik avalikkusele ning kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kaitsja on seisukohal, et karistuse lõpuni kandmine vangistuses ei ole otstarbekas, kuna tegemist on noore inimesega, kes on teinud erinevaid vigu ja valesid valikuid, kuid kelle ennetähtaegse vabastamisega on võimalik teda suunata õigele teele koos lisakohustuste täitmise 2 kohustusega. Kaitsja leiab, et J.N-i puhul on käitumiskontrolli kohaldamisega võimalik vähendada uue kuriteo toimepanemise riske ja seetõttu palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.N-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, vanglas kannab karistust teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Esimesed kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega, kaks viimast kuritegu on varavastased vägivallata. Kuritegude toimepanemise põhjused on samad: rahavajadus ja sõltuvusprobleemid. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama ema juurde – sotsiaalmajas asuvasse 1-toalisse korterisse, kus köök ja pesemisvõimalused on ühiskasutatavad ning asuvad koridoris. Arvestades asjaoluga, et J.N-i näol on tegemist kergesti endast väljamineva isikuga, kes ei mõista teiste inimeste seisukohti, siis ei pruugi ühiselamu tüüpi ja ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav osaleb vanglas sõltlastele suunatud grupinõustamises ning saab psühhiaatrilist ravi. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootavad vabaduses tema ema, kes on valmis poega vajadusel materiaalselt ja moraalselt toetama, aga samuti ootab teda koju ka vend. Suhted lähedastega on head. Samas peab märkima, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmeid (ema). Kinnipeetav ise selles probleemi ei näe, et suur osa tema sõpruskonnast on kriminaalkorras karistatud, enne vangistust veetis oma vaba aega just selles sõpruskonnas, kusjuures kinnipeetava tüdruksõber on ka käesoleval ajal kirminaalhooldusel. Kohus leiab, et selline suhtlusringkond ei soodusta isiku taasühiskonnastumist juhul, kui ta jätkab kriminaalse taustaga isikutega läbikäimist ja seda olukorras, kus ta on kergesti mõjutatav ning kaasaminev. 3 Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav on varasemalt pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Isikul on ka vähene haridus ja puudub eriala, aga samuti puudub tal töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on enne vangistust olnud ema ülalpidamisel, mis omakorda on mõjutanud tema iseseisva toimetuleku oskust. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud nii narko- kui ka alkoholisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi majandusliku olukorra parandamiseks sõltuvusainete hankimisel. Isik ise alkoholisõltuvuses probleemi ei näe ning narkosõltuvust ei tunnista. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 78% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%, mida saab lugeda korduva kuriteo toimepanemise keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskonnas kõik, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kellel on vara. Lisaks on ohustatud ka kinnipeetav ise, kuna ta on suitsidaalne. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist ja/või kui tal tekivad majanduslikud raskused. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses aga tõenäoline ja seda olukorras, kus isiku sissetulekuks enne vangistust oli kriminaalsel teel saadu. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava enesehinnang madal, esineb emotsionaalne düsbalanss, tema suhtlemisoskused on nõrgad, käitumine võib mõjuva põhjuseta olla impulsiivne ja agressiivne, ta võib kasutada kaaslaste suhtes vägivalda ning ebameeldivates situatsioonides võib muutuda närviliseks ja minna kergesti endast välja. Isik ei oska lahendada probleeme sihipäraselt ega mõista teiste inimeste seisukohti, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja tulevikuplaanid on ebamäärased. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pani katseajal toime uued kuriteod ja hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, seega varasemad tingimuslikud karistused ei ole J.N-ile mõju avaldanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et J.N-i puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Anu Ammer Kohtunik 4