2 p. 4 järgi 3 aasta 8 kuu 25 päeva vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 04.07.2011 a. Viibib vahi all alates 12.03.2012 a. süüdistusasja
1 p. 1; 213 lg. 1; § 200 lg. 2 p. 4 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: O.I on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 18.09.2011 kella 01.00 ajal, viibides Tallinnas XXXasuvas maja koridoris lõi ta XXX ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali, lüües end ära vastu esikus asuva kapi serva. Seejärel jätkas O.I kannatanu peksmist kätega ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitas O.I kannatanule lähtuvalt isiku ekspertiisiaktist nr 199, 25.10.2011 IX – X roide murru paremal tagumisel kaenlajoonel koos kaasneva õhkrinnaga, põrutushaavad parema kulmu piirkonnas, parema silmaümbruse põrutuse ning nahaalused verevalumid seljal ja ülajäsemetel. Roiete murrud koos kaasneva õhkrinnaga on eluohtlik tervisekahjustus. Teised vigastused ei ole eluohtlikud. Seega O.I tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, pani toime
lg 1 p 1 (
p 1 - RT I, 29.12.2011, 190 avaldatud
redaktsiooni järgi) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, saanud ligipääsu XXX pangakontole number XXXXXXXXXXXXXX, s.t sisestades ebaseaduslikult teel saadud SEB Panga Visa Electron deebetkaardi nr XXXXXXXXXXXXXX ja PIN-koodi, sai Nordea Pank pangaautomaadist 16.11.2011 kell 02.30 – 500 eurot ja 16.11.2011 kell 02.31 – 500 eurot ning Swedbank pangaautomaadist 16.11.2011 kell 02.46 – 100 eurot. Seega kokku 1 100 eurot, millises ulatuses tekitas kannatanule kahju. Seega O.I pani toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o
K § 140 lg 2 p 1, 2 KrK § 139 lg 2 p 2 alusel ja 29.11.2007 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja varguse, uuesti, 18.02.2012 kella 21.20 ajal Tallinnas Sitsi 14 asuva maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX ära käekoti, kasutades seejuures vägivalda, mis seisnes selles, et O.I haaras esialgu kannatanut selja tagant mantlikraest lüües teda rusikaga pea piirkonda. Siis lasi kannatanu O.I pihta pipragaasi, mistõttu O.I kannatanut rusikaga näo piirkonda, üritades seejuures kannatanu käest käekotti ära võtta. Kuid kuna kannatanu hoidis käekotist kõvasti kinni, lõi O.I teda jalaga näo piirkonda. Kannatanu tundis tugevat füüsilist valu ning lasi käekotist lahti ning O.I jooksis kannatanule kuuluva käekotiga maksumusega 38 eurot ära, millega omastas kannatanule kuuluvad esemed: kosmeetikakott koos kosmeetikatoodetega kogumaksumusega 50 eurot, väike taskulamp maksumusega 16 eurot, 585 prooviga ristikujuline kuldripats maksumusega 80 eurot, 585 prooviga kuldsõrmus punase kiviga maksumusega 95, 87 eurot, valge – hõbedast värvi mobiiltelefon NOKIA E52 maksumusega 209 eurot, korterivõtmed, kolm väikest jogurtit ja võipakk kogumaksumusega 3 eurot, violetset värvi rahakott maksumusega 31 eurot, milles oli kannatanu nimele väljastatud ID – kaart, Swedbank´i deebetkaart, muud kliendikaardid ning sularaha summas 5 eurot. Sellise tegevuse tekitas O.I kannatanule tervisekahjustuse – punetuse näol lähtuvalt isiku läbivaatuse protokollist 18.02.2012 ning kahju summas 527,87 eurot. Seega O.I võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, pani toime
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi, kuid XXX ja XXX suhtes toimepandud tegudes osaliselt ning taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse korras. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioonid on osaliselt põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav O.I ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi, et sõitis bussiga Koplisse ja bussis köitis teda üks naine. Koos naisega väljus Sõle tänava peatuses. Ta oli joobnud olekus ning otsustas naiselt käekoti hõivata. Ta haaras naisest ja naine vajus pikali. Naine sai talle gaasi lasta ning haaranud koti, jooksis minema. Kotist sai mobiiltelefoni ja koti koos sisuga viskas minema. Järgmisel päeval ta kinkis selle mobiili ühele tuttavale. Kahetseb juhtunut. Kannatanule on tekitatud kahju eest tasunud osaliselt summas 70.00 eurot; -samuti kinnitab ütlusi selles, et 16.11 ta oli piljardisaalis, Seal oli ka tuttav XXX ning Utkini palvel kasutas viimase PIN koodi. Kuidas pangakaart tema kätte sattus, ei mäleta. Kolmel korral Utkini pangakaardiga võttis automaadist 1100 eurot. Raha kasutas isiklikuks otstarbeks. Kaardi pani posti juurde; -samuti kinnitab ütlusi, et 17.09 oli sünnipäev tema endisel elukaaslasel XXX ja soovis kohale sõita. Seal tekkis kaklus X uue elukaaslasega. Tal on kahju, et ei suutnud end tagasi hoida ja lõi X elukaaslast kahel korral rusikaga ja ühel korral põlvega näkku. Kohtuistungil lisab, et kannatanut lõi ainult kätega. Kannatanu XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 18.02 ta kõndis kodu poole ja Sitsi 14 maja juures tundis, et haarati tema mantlist ning löödi vastu pead ning haarati õlal olevat kotti. Löök ei olnud tugev ja sai taskust võetud pipragaasi lasta. Seejärel löödi rusikaga näkku ja ta kukkus ning hoidis tugevalt käekotist kinni. Seejärel see mees lõi talle jalaga vastu pead ja silme eest läks mustaks. Löökidest tundis füüsilist valu. Ta laskis kotist lahti ja isik jooksis tema käekotiga minema. Kokku tekitati talle kahju, summas 527.87 eurot. Käekoti röövimisega tema valdusest võeti ka korterivõtmed. Kartes, et kurjategija võib tungida korterisse, laskis uksele panna uue luku ja selle vahetusega ta taotleb 435.00 euro väljamõistmist. Kokku tekitati talle materiaalset kahju summas 776.57 eurot. Kannatanu XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 16.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohtu järeldused 1 O.I poolt toimepandud episoodis XXX suhtes on kohtus tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 18.02.2012 a. Sitsi tänaval ja uuritud tõendite kohaselt viibisid samal ajal samas kohas ka kannatanu ning tunnistaja XXX . Kohus on seisukohal, et kohtueelsel uurimisel antud ütlustest tulenenud asjaoludest on üheselt tuvastatud tema rünnak kannatanu suhtes. Süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused haakuvad kannatanu X ja tunnistaja XXX poolt antud ütlustega. Samuti tunnistaja XXX poolt antud ütlustega, et 19.02 Saša nimeline mees andis talle mobiiltelefoni. Kriminaalasjas olevate tõenditega on tuvastatud, et nimetatud mobiiltelefon eelnevalt kuulus kannatanule X . O.I kinnituse kohaselt ta röövis selle mobiiltelefoni X ning andis selle X . 2 Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on O.I süü tõendamist leidnud selles, et tema 18.02.2012 a. kella 21.20 ajal Sitsi 14 maja juures võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX ära käekoti, kasutades seejuures X suhtes vägivalda, haarates esialgu kannatanut selja tagant mantlist, lüües kannatanut rusikaga pea piirkonda. Samuti antud kuriteo episoodis on O.I süü leidnud tõendamist nii kannatanu X kui ka tunnistaja X ütlustega, mis omavahel riimuvad ja kohus peab neid usaldusväärseteks. Mobiiltelefoni hõivamist kannatanult kinnitab nii O.I kui ka tunnistaja X , kes sai O.I-lt mobiiltelefoni, mis osutus kannatanu X mobiiltelefoniks, mille oli eelnevalt viimaselt O.I röövinud. Kannatanule röövimise tagajärjel põhjustatud tervisekahjustused on tõendamist leidnud isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt on X l tuvastatud paistetus paremal näopoolel. Keskhaigla poolt väljastatud tervisekaardi kohaselt nähtub, et kannatanul diagnoositi pealaenaha pindmine vigastus. Samuti O.I isik on tuvastatud äratundmiseks esitamise protokollidega. Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust. Kuriteo koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ja kavatsust asja äravõtmise suhtes. 3 Kohtueelsel uurimisel O.I kinnitas, et X lt ebaseaduslikult hõivatud käekotist võttis ainult mobiiltelefoni ja käekoti koos seesoleva sisuga viskas minema. Ta kinnitab, et kannatanult hõivas käekoti, seega kohus leiab, et ta valdas ja käsutas seda kotti koos selles oleva sisuga. Kannatanul, hoidmaks ära korterisse sissetungimist, oli täielik õigus ja kohustus vahetada ukselukk, sest hõivatud kotis oli võti. O.I kuriteo tagajärjel hõivas koti ja seega peab vastust kandma ka kotis oleva sisu eest, vaatamata sellele, et tema ütluste kohaselt ta viskas ülejäänu minema. 4 Kohtul puudub kahtlus, et kannatanule tekitatud vigastused tekitati süüdistatava poolt kirjeldatud viisil ja kannatanu kinnitusel. Kannatanule tekitatud vigastusi kinnitab ka tunnistaja X poolt antud ütlused. Samuti tervisekaardi kinnituse kohaselt X l tuvastati pealaenaha pindmine vigastus ja turse parema oimu piirkonnas ning alalõua juures, kolju valulikkus. 5 Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et süüdistatava O.I poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused, milliste õigsust kinnitas ka kohtuistungil ning need haakuvad teiste poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja muude kogutud tõenditega ja need on usaldusväärsed ning kooskõlalised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega. Seega O.I pani
2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetult, seades eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teades, et see saabub või vähemalt pidi selle saabumist võimalikuks. 6 O.I taotleb tsiviilhagi nõude vähendamist. Süüdistatav rõhutab, et ta ei varastanud X kuldesemeid ja ei ole nõus hüvitama ukseluku vahetust. Kohus ei nõustu süüdistatava nõudega, kuna tal oli eemärk röövida X käekott ja selle eesmärgi ta ka ellu viis. Röövimine on kärbitud tagajärjedelikt. O.I kinnitas, et kotist võttis ainult mobiiltelefoni ja edasist koti sisu kontrollimata, viskas koti koos sisuga minema. Röövimise toimepanemisel O.I pidi aru saama ja teadma, et paneb toime röövimise, eesmärgiga enda valdusesse saada kannatanu kott. Selle eesmärgi ta saavutas, kuid ta ei olnud teadlik kotis oleva osas ja saanud kotist mobiiltelefoni, viskas koti selles olevaga minema. Kohtul ei ole mingit kahtlust X poolt esitatud tsiviilhagi nõude kohta, sest tema poolt esitatud andmeid kohus ei pane kahtluse alla. Samuti ei ole ette kirjutatud, kas ta peab ukseluku vahetama tellitud firma poolt või mingil muul moel. Seega kohus ei nõustu O.I taotlusega ja kohtu seisukohalt on tsiviilhagi nõue põhjendatud. 7 Kohtuistungil kohus kontrollis süüdistatava ankeetandmeid ja süüdistatava ütluste kohaselt ta töökohta ei omanud. Kaitsja väitel kohus ei kontrollinud süüdistatava töökohta, kuid isik eitas töökoha olemasolu. Kaitsja esitab O.I töökoha olemasolu tõendi apellatsioonkaebusega, kuid selle tõendi ta oleks saanud esitada kohtule teadmiseks ka kohtuistungil aga seda ei tehtud. Seega kohus ei saa kinnitada O.I töökoha olemasolu, kuna O.I ise kinnitas töökoha puudumisest. 8 O.I poolt toimepandud episoodis XXX suhtes on kohtus tõendamist leidnud süüdistatava viibimine 18.09.2011 a. X elukohas ning tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt seal tekkis kaklus tema endise elukaaslase uue mehega. Seda kinnitavad nii kannatanu X kui ka X ja X X ütlustega. Nende ütlusi kinnitab ka kohtueelsel uurimisel tunnistaja Silja Soosaare poolt antud ütlustega selles, et keegi võõras mees peksis tema naabrit. Võõra mehe poolt naabri peksmine oli tugev, naaber mingit vastupanu ei osutanud ning lamas põrandal. 9 Lisaks nende isikute poolt antud ütlustele kinnitavad süüdistatava süüd eksperdiarvamus, et X XX tuvastati 18.09.2011 a. IX-X roide murd paremal tagumisel kaenlajoonel koos kaasneva õhkrinnakuga, põrutushaavad parema kulmu piirkonnas, parema silmaümbruse põrutus ning nahaalused verevalumid seljal ja ülajäsemetel. Vigastused pea piirkonnas võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega. Roiete murrud ning nahaalused verevalumid seljal ja ülajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisel vastu samasuguse iseloomuga pinda. Roiete murrud koos kaasneva õhkrinnaga on eluohtlik tervisekahjustus. Teised vigastused ei ole eluohtlikud. Kohtueelsel uurimisel O.I kinnitas, et ta ei suutnud end tagasi hoida ja lõi X elukaaslast kahel korral rusikaga ja ühel korral jalaga, kuid kohtuistungil kinnitas, et lõi kannatanut ainult käega. 10 Kaitsja väite kohaselt keegi ei kinnita kannatanu löömist jalgadega ja siis puuduvad ka tõendid selle kohta, et O.I on põhjustanud kannatanu roide murrud. Nimetatud vigastused kannatanu võis saada ajal, mil ta kukkus. O.I puudus mingi tahtlus kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamiseks. Ei ole samuti usaldusväärselt tuvastatud see, et kannatanu kukkus süüdistatava löögi tagajärjel. Kaitsja väitel tuleb O.I poolt toimepandu ümber kvalifitseerida
järgi, sest ei ole tuvastatud kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise aeg ning kannatanu ütlused on vastuolus muude kriminaalasjas kogutud materjalidega. 11 Kohus peab selgitama, et kannatanu XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ei saa kahtluse alla panna. Teda on hoiatatud valeütluste andmise eest ja tema ütlused haakuvad X i ekspertiisiakti eksperdiarvamusega. Samuti tema ütlused haakuvad ka tunnistaja Silja Soosaare poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, kes läbi uksesilma nägi kogu sündmust pealt ja kinnitab, et peksmine oli tugev ning hoides ära edasist traagikat, kutsus politsei. Naaber mingit vastupanu ei osutanud ja oli selili maas. Samuti haakuvad nende asjaoludega ka tunnistajate X ja X X poolt antud ütlustega. Samuti kohus ei saa kahtluse alla panna ka kannatanu XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohus järeldab, et kriitiliselt tuleb suhtuda O.I poolt kohtuistungil antud täiendavatesse selgitustesse X vastu toimepandud teos. 12 Kohus ei saa nõustuda kaitsja väitega, et pole tuvastatav X tekitatud roiete murd. Ei ole mingeid viiteid, et X tuvastatud roiete murd oleks tekitatud muul ajal. Ei ole tõenäone, et mingil muul ajal tekkinud roiete murruga X oleks suutnud sel ajal osutada vastupanu O.I-le. 13 Kohus järeldab, et kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ja seda eriti X ütlustega, et O.I peksis jalgadega naabrit, kes nendest löökidest ka kukkus. Eksperdi arvamusel ei ole määratletud roiete murdude aeg, kuid kohtueelse menetleja poolt pole ka seda küsimust eksperdile esitatud. Seega kohus on seisukohal, et kannatanul kahe roide murd tekkis ainult ajal, mil O.I peksis kannatanut ja löökide tagajärjel kannatanu kukkus ning murdusid ka kaks roiet. 14 O.I poolt toimepandud episoodis XXX suhtes kohus selgitab, et kogutud tõenditega on O.I süü tõendamist leidnud selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil sisestas andmed ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks. Saanud juurdepääsu XXX pangakontole s.t. sisestades ebaseaduslikul teel saadud deebetkaardi ja PIN koodi, sai Nordea Pank pangaautomaadist raha kokku summas 1100 eurot. O.I süü on tõendatud nii kannatanu kui ka süüdistatava enda poolt antud ütlustega, samuti panga poolt esitatud päringu vastustega. Subjektiivsest küljest O.I pani kuriteo toime otsese tahtlusega, teades et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, pärast mõistetud karistuse kandmist, kahe kuu möödumisel paneb toime uue tahtliku kuriteo ja teades, et tema suhtes toimub kohtueelne menetlus ning mingeid positiivseid järeldusi tegemata, paneb veel toime uued tahtlikud kuriteod ja neist ühe esimese astme kuriteo, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, kannatanutele X ja X tekitatud vigastuste raskust, puhtsüdamlikku kahetsust, kannatanule X , tekitatud materiaalse kahju osalist hüvitamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Tallinna Ringkonnakohtu 13.detsembri 2012 a. kohtumääruse alusel tagastati ülalnimetatud süüdistatava O.I kohtuotsus Harju Maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu määruse resolutsioonist, Harju maakohus samas koosseisus vormistas kohtuotsuse põhjendatuks, sest 20.septembri 2012 a. vormistatud otsus oli kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks põhjenduste puudumisel. Harju Maakohus leiab, et O.I-st sõltumata asjaoludel põhjendatud kohtuotsus vormistati 2013 a. ja seega puudub alus süüdistatavalt nõuda, alates 2013 a. kehtivat, suuremat sundraha. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada O.I
1 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust Süüdi tunnistada O.I
1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Süüdi tunnistada O.I
2 p. 4 järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) aastat vangistust.
1 alusel mõistetud kergeimad karistused lugeda kaetuks mõistetud raskeima karistustega ja liitkaristuseks mõista 7 ( seitse ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 12. märtsist 2012 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada, kuid karistuse lõppemisel vabastada. 2 Välja mõista O.I-lt sundraha 725.00 eurot riigieelarve tuludesse. 3 Välja mõista O.I-lt kaitsjatasu 460.80 eurot. 4 Välja mõista O.I-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 84.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Välja mõista O.I-lt tsiviilhagi XXX kasuks summas 706.57 eurot ( summa tasuda a/a XXXXX ) ja XXX kasuks summas 1129.24 euro ( summa tasuda a/a XXXXXXXXXXXXXX ). Kannatanutel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 6 Asitõend – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.