← Eesti

1-12-4621/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Krimaanlasja number 1-12-4621 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. juuli 2013 määrus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.M-i (K.M) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
  3. juuli 2013 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.M-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4621 tunnistati K.M süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega arvestati Tartu Maakohtu 10.12.2012 kohtumääruse kohaselt alates 08.12.
  5. K.M-ilt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud 435,45 eurot. Otsus jõustus 19.01.
  6. Kohtutäiturite infosüsteemist nähtuvalt on K.M-i suhtes algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsuse nr 1-12-4621 alusel menetluskulude 435,45 eurot sissenõudmiseks. Täitemenetlus täiteasjas nr 191/2013/653 on kohtutäitur Rita Lohu menetluses (tl 60).
  7. 29.05.2013 esitas K.M maakohtule avalduse, milles palus võimaldada tal tasuda otsusega väljamõistetud menetluskulud osade kaupa 12 kuu jooksul peale vanglast vabanemist, kuna ta on töötu ja viibib vanglas ning seega ei ole tal võimalik kohtukulude kogusummat korraga tasuda.
  8. Tartu Maakohus rahuldas 10.07.2013 määrusega K.M-i taotluse osaliselt. Maakohus kohustas süüdismõistetut tasuma Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4621 temalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulud ning täiteasja nr 191/2013/653 täitekulude nõuded 12 kuu jooksul, tasudes alates määruse jõustumisele järgnevast kuust, s.o augustist 2013.a üheteistkümnel järjestikkusel kuul vähemalt 50 eurot kuus ja viimasel, s.o kaheteistkümnendal kuul 36,01 eurot kuni kogusumma 586,01 eurot täieliku tasumiseni. Maakohus leidis, et kuna K.M on valmis menetlus- ja täitekulud vabatahtlikult tasuma, siis tuleb anda talle selleks võimalus. Kohus oli seisukohal, et vanglas viibimine ei ole aluseks menetluskulude ajatamise edasilükkamiseks ning viitas, et TMS §-s 31 sätestatu kohaselt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes.
  9. K.M esitas 15.07.2013 määruskaebuse, milles palub anda võimalus asuda menetlus- ja täitekulusid tasuma peale vanglast vabanemist. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal ei ole raha, samuti ei ole tal vanglas tööd ega sissetulekut ning puudub pangaarve, millel oleks rahalisi vahendeid. Eelneva tõttu puudub K.M võimalus maksta nõue vangistuses viibimise ajal ja ta saab maksma hakata alles peale vabanemist ja tööle asumisel. K.M kinnitab, et ta soovib nõude tasuda, kuid hetkel puudub selleks võimalus. Lisaks märgib määrusekaebuse esitaja, et talle vanglasse saadetavast rahast võetakse 70% ära. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 6.1 K.M taotleb määruskaebuses temalt Tartu Maakohtu 16.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4621 välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumise võimaldamist peale vanglast vabanemist. Taotlusest nähtuvalt loodab kaebuse esitaja pärast vanglast vabanemist tööle asuda ja väljamõistetud menetluskulusid tasuma hakata. 6.2 KrMS §-s 423 sätestatu kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 6.3 Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub maakohtuga selles, et rahaline nõue on täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Riigikohus on sedastanud, et pelgalt kinnipidamisasutuses karistuse kandmist ei saa käsitada mõjuva põhjusena KrMS § 424 mõttes, mis annaks aluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks (RKKKm 3-1-1-57-12, p 10). Tulenevalt KrMS §-st 424 on võimalik menetluskulude tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Mõjuva põhjusena, mis takistab kriminaalasjas kohtu määratud tähtajaks rahaliste sissenõuete tasumist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav kohtu määratud rahalisi kohustusi tähtaegselt täita (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu seisukohal, et kinnipidamisasutuses karistuse kandmine ning sissetuleku, sh isiku kontol piisavate rahaliste vahendite puudumine, millest võlgnevuste katteks täitemenetluse korras kinnipidamisi teha, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise. 6.5 Tulenevalt KrMS §-st 424 on võimalik menetluskulude tasumist pikendada kuni ühe aasta võrra. K.M kannab pikemaajalist vanglakaristust kui üks aasta, seega ei ole võimalik pikendada tema rahalise kohustuse tasumise tähtaega tema vanglast vabanemiseni. 2 6.6 Lisaks nähtub K.M-i avalduses, et tema sissetulekuks on käesoleval ajal venna poolt kord kuus saadetav 100 eurot. Seega on K.M-i väide igasuguse raha puudumise kohta alusetu.
  11. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja K.M-i määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau 3 Maarika Kuusk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.