Obsah (7)

§ 75§ 143§ 215§ 199§ 64§ 68§ 76

1-11-9685 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-11-9685 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras: jätta vabastamata Viktor Abram (isikukood 39203305711) Tartu Maakohtu 17.10.

1. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused Viktor Abram tunnistati süüdi 17.10.
2. a Tartu Maakohtu otsusega 1-11-9685

§ 143

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 215

lg 2 p 1, p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p 8, p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 25.05.2009.

a otsusega mõistetud kandmata karistuse 5 kuu 15 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Viktor Abramile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus, kahtlustatavana kinnipidamine 04.03.

1. a, s. o 1 päev ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 14 päeva vangistust ning karistusaja algust arvatai alates 30.05.
2. a. Karistuse kandmise algus oli 30.05.
3. a ja lõpp on 13.09.
4. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.12.2012.a. Viktor Abram on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: 1) 17.10.
5. a Tartu Maakohtu otsusega 1-11-9685

§ 143

lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, p 2; § 199 lg 2 p 8, p 9 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 14 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Viktor Abramit kriminaalkorras karistatud neljal korral. Käesoleval ajal kannab oma teist vangistust. Varem karistatud lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise, varguse, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Käesolevat karistust kannab suguühendusele sundimise, asja omavolilise kasutamise ja varguse eest. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, kuna lisandunud seksuaalne kuritegu ja ajendiks on sõltuvusprobleemid. Viktor Abram on läbinud 24.11.

1. a – 09.02.
2. a riigikeele kursuse; 25.04.
3. a – 14.06.
4. a osales sotsiaalprogrammis Eluviisi treening; alates 14.08.
5. a osaleb sotsiaalprogrammis Õige Hetk; 27.08.
6. a kuni 13.10.
7. a osales riigikeele õppes, kuid katkestas omal soovil; alates 01.09.
8. aXXX. Viktor Abramil on 5 distsiplinaarkaristust. Enda sõnul elas enne vangistust sotsiaalkorteris aadressil XXX. Vabanemise korral tagab kriminaalhooldajate andmetel Viktor Abramile elukohta XXX, mida kinnitas sotsiaaltöö spetsialist K. Tsarjov. Enne vangistust käis ettevalmistusklassis, et asuda õppima kutsekooli, soovis õppida kokaametit. Lõpetanud enda andmetel XXXX. Väidetavalt on käinud korduvalt alaealiste komisjonis. Vangistuses olles on õppinud riigikeelt ning hetkel õpib XXXX. Enda sõnul omab lühiajalist töökogemust elektritöödel. Lähtudes Viktor Abrami vanusest, ei saa eeldada, ta omaks pikaajalist töökogemust. Töötamisse suhtub positiivselt ning vabanemisel näeb vajadust tööle minemiseks. Enda sõnul sissetuleku moodustasid toitjakaotuspension, lastekodust saadav taskuraha ning ebaseaduslikul teel saadavad sissetulekud. Varavastased kuriteod on enda sõnul sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tartu Vangla andmetel on 17.11.
9. a seisuga tasumata nõudeid 3145.30 eurot ja vabanemisfondis 14.99 eurot. Vabanemise korral puudub garanteeritud töökoht. Viktor Abrami ema on surnud ja väidetavalt isa ja endise elukaaslasega ei suhtle. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Viktor Abramil 4 õde ja 1 vend. Vend on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viktor Abram väidab vestlusel, et ei suhtle õdede ja vennaga. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning varavastased kuriteod enda sõnul kainena. Väidetavalt tarvitas alkoholi 2-3 korda kuus koos sõpradega ning peamisel kanget alkoholi. Enda sõnul sooritas varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks – eelistas ebaseaduslikku seaduslikule. On seadnud enda heaolu teiste heaolust kõrgemale. Vaenulikku hoiakut ei tähelda. Uue kuriteo sooritas kriminaalhooldusel olles, mis näitab ükskõikset suhtumist karistusse ning madalat motivatsiooni oma käiutmise muutmiseks. Enda sõnul on viibinud lapsepõlves nädala XXXX, saanud medikamentoosset ravi. Haiglast lahkus omavoliliselt, ravi jäi pooleli, ei tea, miks haiglasse suunati. Hetkel medikamentoosset ravi ei saa. Avarii tagajärjel on esinenud hetkelist teadvusekaotust, enda sõnul sellest hilisemaid terviseprobleeme tekkinud ei ole. Väidetavalt on käitunud agressiivselt ja kannab hetkel karistust isikuvastase kuriteo eest. Vestlusel jääb mulje, et Viktor Abram ei adu tekitatud kahju ohvritele ega ka endale. Korduvad varavastased kuriteod näitavad, et kinnipeetav ei suuda leida igapäeva probleemidele seaduslikke lahendusi. Vangistuse ajal soovib õppida ning vabanedes soovib asuda tööle. Tartu Vangla hinnangul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%, seksuaal- ja vägivalla kuritegude süüdimõistmise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Tartu Vangla Viktor Abrami vabastamist tingimisi enne tähtaegselt. Juhul, kui kohus otsustab Viktor Abrami ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata talle lisakohustused tulenevalt

§ 75lg 2 p 2, p 4, p 7.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kuuluvad Viktor Abrami päritoluperekonda 4 õde ja 1 vend. Vend on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viktor Abrami ema suri 2008 aasta aprillikuus. 2 alaealist õde on Valga lastekodus. Vesteldes õe D.K. selgub, et kinnipeetava täiskasvanud pereliikmed elavad XXXX. Õde avaldab, et kardab venna elama asumist Valga linna, kuna Valgas elavad ta vanad sõbrad, kelle mõjutusel võib kinnipeetav jätkata kuritegelikku käitumist. Vestlusest kinnipeetava õega selgub, et pereliikmed soovivad Viktor Abrami enne tähtaega vangistusest vabastamist ja vabanemisel toetavad kinnipeetavat moraalselt ja materiaalselt vastavalt pere võimalustele. Viktor Abrami vabanemise korral tagab talle elukohta Valga linna sotsiaalamet, seda kinnitas telefonivestluses Valga Linnavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Kristi Tsarjov. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, seega ka igakuine kindel sissetulek. Viktor Abramil puuduvad tööoskused ja tööharjumus, mis raskendavad vabaduses töö leidmist. Varasemalt on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on Viktor Abram läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Õige hetk, osalenud riigikeele õppe B2 taseme koolitusel. Hetkel omandab puidupingitöölise kutset. Kinnipeetaval on Tartu Vangla andmetel 29.10.2012 seisuga tasumata rahalisi kohustusi 3055.54 eurot, vabanemisfondis 14.99 eurot. Karistusregistri väljavõttes 16.10.2012. a nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral, käesolev on teine reaalne vangistus, viie korral on esinenud alkoholiseaduse rikkumist. Viktor Abram on varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal rikkus käitumiskontrollinõudeid ja pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. 2010. a vabanes Viktor Abram vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kuid jätkas katseajal uute kuritegude toimepanemist. Vangistuses viibides on kinnipeetav korduvalt karistatud korrale mitteallumise tõttu. Viktor Abram ei ole kohaldatud karistusest järeldusi teinud ja ei ole asunud käituma seadusekuulekalt. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kui kohus otsustab Viktor Abrami enne tähtaegselt vabastada, tuleks tema suhtes kohaldada lisanõudeid

§ 75lg 2 p 2, p 4, p 7.

lisakohustused on vajalikud ka isiku ühiskonda sotsiaaliseerumiseks. Viktor Abram avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja on nõus kaasnevate lisatingimustega. Prokurör oma kirjalikus seisukohas ei toeta Viktor Abrami tingimisi enne tähtaega vabastamist ja seda järgmistel põhjustel: 1) Viktor Abrami on kriminaalkorras karistatud 4- korral ja ta kannab reaalset vanglakaristust teist korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, kuna lisandunud on seksuaalne kuritegu ning ajeniks sõltuvusprobleemid. 2) Viktor Abram on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid kriminaalhoolduse läbiviimine on tema suhtes ebaõnnestunud, kuna ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo. 2010. a septembris vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabanemisel pani Viktor Abram katseajal toime uue kuriteo. 3) Ta omab 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Need annavad alust arvata, et isik ei suuda täita kehtestatud reegleid ning temale pandud kohustusi. 4) Vabanemisel tagab elukoha XXXX 5) Vabanemisel puudub töökoht, seega ka igakuine kindel sissetulek. Viktor Abram on varasemalt toime pannud kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 6) Uue kuriteo toimepanemine kriminaalhooldusel olles näitab ükskõikset suhtumist karistusse ning madalat motivatsiooni oma käitumise muutmiseks. 7) Ka Tartu Vangla ei toeta isiku vabanemist vangistusest tingimisi ennetähtaega. Prokurör leiab, et kuigi Viktor Abrami puhul on olemas mitmeid positiivseid asjaolusid nagu osalemine sotsiaalprogrammides ja õpingutes, ei kaalu need üles negatiivseid asjaolusid nagu seksuaalkuriteo toimepanemine vaimupuudega alaealise suhtes ning karistuse kandmise aja korduvate distsiplinaarrikkumiste toimepanemine. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Viktor Abrami puhul sellised erandid puuduvad. Käesoleval ajal puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida Viktor Abrami käitumist ning et tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks tulemuslik. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et Viktor Abrami tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks oleks kindla elu- ja töökoha olemasolu. Käesoleval juhul on positiivne, et Viktor Abramil on olemas elukoht, mille XXXXtalle garanteerib. Kindel töökoht vabanemisel puudub. Samas tuleb arvestada aga sellega, et Viktor Abramit on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Ta on määratud varasemalt käitumiskontrollile, kuid selle ajal on rikkunud kontrollnõudeid ja on toime pannud uue kuriteo. Samuti ei adu Viktor Abram ohvritele põhjustatud kahju suurust. Viktor Abramil puudub kindel sissetulek ning varasemalt on toime pannud sellel põhjusel varavastaseid kuritegusid. Säilinud on kõrge risk, et vabanemisel jätkab Viktor Abram varavastaste kuritegude toimepanemist. Vanglas on Viktor Abramil 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei suuda täita kehtestatud reegleid ja temale pandud kohustusi. Kuna Viktor Abramil puudub varasem tööharjumus ning elukutse, siis see omakorda raskendab Viktor Abramil tööd leidmist, mis võib tuua kaasa uue kuriteo toimepanemise. Õe sõnul ei saa Viktor Abram Valga linnas seadusekuulekalt hakkama, sest sealne sõpruskond mõjutab kinnipeetavat. Kohus nõustub prokuröriga, et Viktor Abrami puhul puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida kinnipeetava käitumist. Kuna Viktor Abram ei arvesta ühiskonnas kehtivaid reegleid, on enesekeskne, siis leiab kohus, et on ennatlik vabastada Viktor Abram tingimisi ennetähtaegselt, sest on alus eeldada, et vabanedes jätkab Viktor Abram kuritegude toimepanemist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Viktor Abrami katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liiga ennatlik. Kohtunik