lühimenetluses Prokurör Günter Koovit Süüdistatav N.N Isikukood XXX, elukoht XXX, asukoht: Vangla, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, viimati: - 30.04.2012 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 8, 9 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud vangistust, sellest 3 kuud ja 14 päeva on kantud, vangistus 1 aasta 16 päeva jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. Tõkend- vahistamine alates 30.08.2012.a, kahtlustatavana peetud kinni 01.07.2012- 02.07.2012.a, 28.08.2012.a. Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi N.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada N.N ´ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristus 30.04.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 2 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse osaliselt ärakantud vangistusega, lugedes
lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeimaga, liitkaristuseks mõista seega 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust ning jätta N.N mõistetud vangistuses tingimuslikult vabastatuks 30.04.2012 Harju Maakohtu otsusega määratud tingimustel. Tunnistada süüdi N.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada N.N ´ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.
kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra so. 1 (ühe) aasta ja 16 (kuueteist) päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.07.201202.07.2012.a so. 2 (kaks) päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva ning karistuse kandmise alguseks 28.08.2012.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel tühistada. Asitõendid: seljakott, sülearvuti, adapter, arvutikott, Cd plaatide kott, deodorant, toidulisand, karp, dokumendid, mälukaardi adapter, kalkulaator, PIN-kalkulaator, süstelahus, sõiduki registreerimistunnistus, mobiiltelefon, silmatilgad ja pastakad, mis on antud vastutavale hoiule kannatanule ja võimendi Signat Onyx, mis on tagastatud omanikule – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikele või seaduslikule valdajale. Asitõend: CD turvakaamera salvestusega, mis asub kriminaalasja juures – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista N.N´ilt kannatanu MA kasuks 2130 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend) eurot, kannatanu AP´i kasuks 552 (viissada viiskümmend kaks) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti, kannatanu HP kasuks 650 (kuussada viiskümmend) eurot. Välja mõista N.N´ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 (nelisada kaheksasada) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 307 (kolmsada seitse) eurot ja 20 senti, sõiduauto BMW teisaldamistasu 73 (seitsekümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, sõiduki Volkswagen Transporter Shuttle teisaldamistasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, sõiduki Volkswagen Passat teisaldamistasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ja DNA ekspertiisi nr. 12E-GE0697 maksumus summas 912 (üheksasada kaksteist) eurot. DNA ekspertiisi nr. 12E-GE0739 maksumus kakskümmend kaks) eurot jätta riigi kanda. summas 2622 (kaks tuhat kuussada Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning 3 selgitus „N.N, 1-12- 8223, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 15.03.2013.a. SÜÜDISTUS N.N ´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda karistati Harju Maakohtu poolt 30.04.2012.a süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 03.07.2012.a ajavahemikul 01.00 kuni 06.30 Tallinnas Paekaare 28 maja juurest Danske Bank Eesti AS-le kuuluva ja AP´i kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Transporter Shuttle reg. nr. XXX maksumusega 17000 eurot sisenedes sellesse juhiukse avamise teel ja käivitades sõiduki selles olnud võtmeid kasutades. Sõiduk on tagastatud AP`ile ning kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et varguse käigus oli sõidukil lõhutud vasakpoolne esitule klaas ning tagumise luugi lukk, lukkude vahetamine maksis kokku 352,65 eurot, samuti oli N.N sõidukist võtnud AP´ile kuuluva navigatsiooniseadme maksumusega 200 eurot. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 10.07.2012 kell 21.00 kuni 11.07.2012.a kell 17.00 Tallinnas XXX maja juurde pargitud ja JK´le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr. XXX väärtusega 1700 eurot sisenedes sõidukisse juhi ukse lõhkumise teel ning käivitades sõiduki süüteluku lõhkumise ja juhtmete ühendamise teel. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 01.08.2012.a kell 18.00 kuni 02.08.2012.a kell 05.30 süüteluku lõhkumise teel Tallinnas XXX maja juurest TK´le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr. XXX maksumusega 600 eurot sisenedes sõidukisse juhi ukse avamise teel ning käivitades sõiduki süüteluku lõhkumise teel. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 03.08.2012.a kell 19:00 kuni 04.08.2012.a kell 08:30 Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas aadressilt Neeme JJ´le kuuluva ja AJ kasutuses oleva sõiduauto BMW 318i, reg. nr XXX väärtusega 700 eurot, sisenedes sõidukisse juhiukse avamise teel ning käivitades sõiduki selles olnud autovõtmeid kasutades ning võttis sõidukis olnud sõiduki registreerimistunnistuse, AJ´le kuuluva rahakoti väärtusega 10 eurot ja käekoti väärtusega 30 eurot, rahakotis olnud AJnimele väljastatud juhiload, pangakaardi ja kliendikaardid ning sularaha summas 15 eurot, käekotis olnud teksapüksid väärtusega 20 eurot, kampsuni väärtusega 12 eurot, T-särgi väärtusega 10 eurot, tennised väärtusega 10 eurot ja juuksesirgendaja Philips väärtusega 30 eurot, kokku seega AJ kuuluvat vara 137 euro väärtuses. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 07.08.2012.a kell 19.00 kuni 08.08.2012.a kell 14.00 Tallinnas XXX maja juurest HP´le kuuluva ja EP kasutuses olnud sõiduauto Nissan Primera reg. nr. XXX maksumusega 650 eurot, sisenedes sõidukisse juhi 4 ukse avamise teel ning käivitades sõiduki süüteluku lõhkumise teel. Samuti tema tungis ajavahemikul 24.08.2012.a kell 20.00 kuni 25.08.2012.a kella 10.45 Harjumaal Jõelähtme vallas Neeme külas XXX maja juures võtmete kasutamise teel sisse MA´ile kuuluvasse autosuvilasse Ford Transit Rimor reg. nr. XXX ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised MA´ile kuuluvad esemed: kiiver Shoei maksumusega 400 eurot, televiisori maksumusega 500 eurot, digiboksi maksumusega 200 eurot, televiisori antenni maksumusega 150 eurot, autoraadio maksumusega 300 eurot, navigatsiooniseadme TomTom maksumusega 200 eurot, kaks Red Moto jopet maksumusega 100 eurot tk kogumaksumusega 200 eurot, 3 võidusõidupluusi maksumusega 10 eurot tk, kogumaksumusega 30 eurot, võidusõidusärgi maksumusega 15 eurot, kaks võidusõidujopet Ufo maksumusega 150 eurot tk, kogumaksumusega 300 eurot, võidusõidujope Foks maksumusega 150 eurot, IXS lastejope maksumusega 150 eurot, lastejope maksumusega 100 eurot, 2 paari võidusõidupükse maksumusega 100 eurot tk, kogumaksumusega 200 eurot, meestejope Jobe maksumusega 200 eurot, dressipluusi maksumusega 80 eurot, ujumispüksid maksumusega 5 eurot, 2 Nike tuulepluusi maksumusega 80 eurot tk, kogumaksumusega 160 eurot, Nike spordikoti maksumusega 50 eurot. Seejärel võttis N.N autosuvila juurest MA´ile kuuluva jalgratta GT maksumusega 600 eurot, kokku seega MA´ile kuuluvaid esemeid kogumaksumusega 3990 eurot. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 27.08.201228.08.2012.a kell 11.45 Tallinnas XXX maja ette pargitud ja TP´ile kuuluva sõiduauto BMW 318i reg. nr. XXX küljest mõlemad registreerimismärgid, millega tekitas TP´ile varalist kahju 17 eurot. Samuti tema tungis sõiduki aknaklaasi avamise teel ajavahemikul 27.08.2012.a kell 20.00 kuni 28.08.2012.a kell 04.40 sisse Raasiku vallas Raasiku alevikus aadressil XXX pargitud ja ET´le kuuluvasse sõidukisse Citroen Jumper reg. nr. XXX ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil LCD ekraani maksumusega 30 eurot, autoraadio puldi JVC maksumusega 20 eurot, papist kasti, milles oli kümme Logitech arvuti klaviatuuri koos kümne Logitech arvutihiirega kogumaksumusega 180 eurot, kaks Logitech arvuti klaviatuuri koos Logitech arvutihiirtega kogumaksumusega 36 eurot, sülearvuti Dell Attitude koos laadijaga kogumaksumusega 100 eurot ning sülearvuti Desknote maksumusega 50 eurot, kokku seega ET´le kuuluvaid esemeid kogumaksumusega 416 eurot. Samuti tema võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 27.08.2012.a kell 23.00 kuni 28.08.2012.a kell 08.00 Kehras XXX maja juurest süüteluku lõhkumise teel AV´le kuuluva motorolleri Binelli reg. nr. XXX maksumusega 1200 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud N.N ’ile selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 01.07.2012 ajavahemikul kella 18.20 – 19.15 tungis Tallinnas, XXX parklasse pargitud OGkasutuses olevasse sõiduautosse BMW registreerimisnumbriga XXX, kust varastas sülearvuti HP koos laadijaga väärtusega 500 eurot, arvutikoti Acme koos CD plaatide hoidjaga väärtusega 20 eurot, seljakoti Speedo väärtusega 20 eurot, milles oli mobiiltelefon Samsung koos laadijaga väärtusega 5 eurot, SEB panga PINkalkulaator väärtusega 15 eurot, varalise väärtuseta vihik, karp, pastakad, silmatilgad, süstelahus, deodorant, toidulisand, plastmasskarp, sõiduauto dokumendid, kokku OG’le kuuluvaid esemeid väärtusega 560 eurot. Sel moel N.N , võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani toime
Samuti tema,
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav N.N tunnistas ennast süüdi täielikult, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, võttis tsiviilhagid õigeks, enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava kaitsja advokaat L.Toomsalu leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Karistuse mõistmisel palus kaitsja arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kaasabi nende kuriteoepisoodide avastamisele, milles isikut enne ei kahtlustatud, mis näitab N.N-i tahet asuda edaspidi seaduskuulekat elu elama. Samuti palus arvestada asjaolu, et vabaduses viibides on N.N rohkem võimalusi heastada tekitatud kahju. Tulenevalt isiku majandusolukorrast on alust jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda väljamõistetud menetluskulude tasumiseks maksimaalne tähtaeg. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud. Palus karistada N.N´i toimepandud kuritegude eest 2-aastase vangistusega, mida vähendada 1/3 võrra ning suurendada karistust eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra, seega liitkaristuseks palus prokurör mõista 2 aastat 4 kuud 16 päeva. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et N.N-i süü talle inkrimineeritud varguste toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: Kannatanu APi ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja asitõendi – sõiduki – vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 03.07.2012.a ajavahemikul 01.00 kuni 06.30 varastati Tallinnas Paekaare 28 maja juurest Danske Bank Eesti AS-le kuuluv ja AP´i kasutuses olev sõiduk Volkswagen Transporter Shuttle reg. nr XXX maksumusega 17000 eurot, milles oli navigatsiooniseade maksumusega 200 eurot. 03.07.2012.a leidis kannatanu sõiduki pargituna Tallinnas aadressil XXX, sellel oli lõhutud vasakpoolne esitule klaas ning tagumise ukse lukk, sõidukist oli varastatud seal olnud navigeerimisseade, sõiduki lukkude vahetamine maksis kokku 352,65 eurot (
24.08.2012-25.08.2012, 27.08.2012, 01.07.2012 toimepandud kuriteoepisoodides oli süüdistatava tegevus seotud sissetungimisega ning tema näol on tegemist isikuga, kes pani vargused toime süstemaatiliselt. 8 Kohus leiab, et N.N on vargused toime pannud kavatsetult, kuna ta tegutses kindla eesmärgiga omastada enda poolt ära võetud võõrast vara ning varastatu hiljem maha müüa. Kohus leiab, et N.N´i poolt toimepandud teod on õigusvastased ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Peale selle on N.N-ile esitatud süüdistus
Tema süü selles on samuti täielikult tõendamist leidnud, kuna kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on üheselt tõendatud, et N.N omandas
TSIVIILHAGID Kohtueelses menetluses on kannatanu MA esitanud tsiviilhagi 2130 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja tagastamata esemete väärtust. Kannatanu AP on esitanud tsiviilhagi 552,65 euro nõudes, mis sisaldab endas sõidukile tekitatud kahjustuse ja varastatud navigatsiooniseadme maksumust. Kannatanu HP on esitanud tsiviilhagi 650 euro nõudes, mis sisaldab endas varastatud sõiduki väärtust. Kohus leiab, et varastatud esemete maksumusena nõutud summad on kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega, need on mõistlikud ning süüdistatava süü kahju tekkimises on tõendamist leidnud. Süüdistatav on tsiviilhagid õigeks tunnistanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. KARISTUS
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9 Süüdistatavale
lg 2 p 8,9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus ja süütegude avastamisel ülesnäidatud aktiivset kaasabi. Kohus märgib, et N.N-i soov hakata seaduskuulekat elu elama on kahtlemata kiiduväärt, kuid enne peab ta ikkagi kandma vastutust juba toimepandud tegude eest. Seetõttu määravaks asjaoluks on karistuse mõistmisel toimepandu raskus ja süüdistatava isik. N.N-i süü raskusastet iseloomustab kuriteoepisoodide arv ja nende toimepanemise intensiivsus. N.N-i’le karistuse mõistmisel tuleb vältimatult arvestada tema isikut. Teda on varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral. N.N ei oma hetkel töökohta ning kindlat sissetulekut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Arutatavas kriminaalasjas on N.N´ile esitatud süüdistus 10 varguse episoodis, mis on toime pandud viimase otsusega määratud katseajal kahe kuu pikkuse perioodi jooksul. Süüdistuse kohaselt jätaks N.N uute kuritegude toimepanemist peale vabanemist juba kahe kuu möödumisel. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärke saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud N.N´ile nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Seega oli N.N´ile antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, N.N aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. Arvestades, et süüdistatav on lühikese aja jooksul peale viimast otsust toime pannud mitu uut süütegu, ei pea kohus võimalikuks asendada mõistetavat karistust üldkasuliku tööga, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne karistus. Arvestades süüdistatava süü ja tekitatud kahju suurust, peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni 1/5 määra ületavana. Kuivõrd aga
lg 2 p 8,9 järgi inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis kuulub käesoleva otsusega mõistetav karistus suurendamisele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra.
lg 1 järgi karistuse määra valikul arvestab kohus süüdistatava süü suurust, mis kohtu hinnangul ei ole kuigi suur. Seega peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat on pärast
lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb mõistetavale karistusele
Kohus peab võimalikuks liitkaristuse moodustamisel lugeda käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõistetava karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes selle kaetuks. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, sõidukite teisaldamise kulud ning ekspertiisikulud. N.N on täisealine ja töövõimeline isik ning puuduvad asjaolud, mis peale süüdistatava enese soovi puudumise välistaks või takistaks legaalsete elatusvahendite saamist peale mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist. Seetõttu kohus leiab, et puudub õiguslik alus osa menetluskuludest riigi kanda jätmiseks. Samas peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulud vabatahtlikult hüvitada, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks, mistõttu kohustab kohus süüdistatavat KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitama menetluskulud täies ulatuses 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.