, § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi, Aleksei Suvorovi süüdistuses
lg 2 p 4,7,8,9 järgi, H.O süüdistuses
lg 2 p 4,7 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Rostovtsev Süüdistatav M.J ringkonnaprokurör Konstantin Elukoht xxx, asukoht Ida Prefektuuri Narva kamber, isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 15.12.1995.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 30.01.1997.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 6 aastat; - 02.12.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 115-1 lg 1, § 172 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 8 kuud; - 16.11.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses ehk summas summas 2500 krooni (159,78 eurot); - 01.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8, § 334 lg 1, § 213 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud,
alusel vangistusega 1 aasta 9 kuud 23 päeva; 1 1-12-11801 27.04.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega summas 2500 krooni (159,78 eurot); - 26.04.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 5, 9, § 121 järgi vangistusega 10 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 9 kuud 27 päeva; - 10.07.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kannab karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsuse alusel. - Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Süüdistatav Aleksei Suvorov Elukoht xxx, isikukood 37207312218, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. kodakondsuseta, Varasem karistatus: - 31.07.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 143 lg 2 p 1 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 2 aastat; - 09.11.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1,3 järgi, § 39 alusel vabadusekaotusega 3 aastat, KrK § 185 lg 2, § 40 lg 1 alusel vabadus ekaotusega 3 aastat, KrK § 41 alusel vabadusekaotusega 3 aastat 6 kuud; - 29.06.2005.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 p 4,7,9 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud 28 päeva; - 31.03.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7, § 199 lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 3 aastat 3 kuud; - 01.10.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 1 järgi vangistusega 4 kuud; - 12.01.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8,9, § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi vangistusega 4 aastat,
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 11 kuud 26 päeva,
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat 11 kuud 26 päeva, § 65 lg 1, § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuud 12 päeva katseajaga 3 aastat; - 25.09.2012.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 10 kuud 12 päeva,
lg 1 alusel asendati karistus üldkasuliku tööga 1344 tunni ulatuses täitmise tähtajaga 18 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Süüdistatav H.O Elukoht xxx, asukoht Ida Prefektuuri Narva kamber, isikukood XXX, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, 2 1-12-11801 ei tööta. Varasem karistatus: - 30.03.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 3 aastat; - 15.06.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1,2, § 140 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 1, § 47 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 3 kuud katseajaga 1 aasta, KrK § 140 lg 2 p 1,2,3, § 202-5 lg 1, § 210-2 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 aastat, KrK § 41 lg 1 alusel vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud; - 19.12.2000.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabadus ekaotusega 7 kuud, KrK § 40 lg 3 alusel vabadusekaotusega 2 aastat 8 kuud; - 19.05.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3,
lg 2 p 4,7,8, § 209 lg 2 p 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat; - 09.01.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7 järgi vangistusega 8 kuud,
lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 3 päeva; - 28.02.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 1 järgi,
alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 15.04.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,5 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat,
alusel asendati üldkasuliku tööga 1440 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 24 kuud; - 15.10.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 5 kuud 12 päeva,
lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 1044 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 24 kuud; - 22.11.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt
lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud; - 13.07.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,5,7,8, § 266 lg 1 p 1, § 121 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud,
lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 1200 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 24 kuud. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 23.06.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON 3 1-12-11801 Tunnistada M.J süüdi
Tunnistada M.J süüdi
lg 2 p 4, 7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista M.J-i liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.J vangistusega 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 10 (kümme) kuud ning mõista M.J-ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 6 kuud ja 19 päeva vangistust (alates 10.07.2012.a kuni 28.01.2013.a), ärakandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.01.2013.a. M.J-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks. Tunnistada Aleksei Suvorov süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Aleksei Suvorovit vangistusega 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.01.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust) ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistusega – 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 12 päeva ning mõista Aleksei Suvorovile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 4 (neli) aastat ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 28 tundi üldkasuliku tööd ehk 14 päeva vangistust, ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusele 3 aastat 8 kuud ja 12 päeva liita 3-aastat 11-kuud ja 28-päeva vangistust ja mõista Aleksei Suvorovile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Valida Aleksei Suvorovile tõkend vahistamine ja võtta ta vahi alla kohtusaalis. 4 1-12-11801 Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.01.2013.a. Tunnistada H.O süüdi
MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.O vangistusega 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud.
lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.07.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 776 tundi üldkasulikku tööd, s.o 388 päeva ehk 1 (üks) aasta ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.06.2012.a. H.O-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Kannatanu A J hagi rahuldada ning välja mõista H.O-lt ja M.J-ilt solidaarselt kannatanu A J (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 26 (kakskümmend kuus) eurot. Asitõend: - helebeež kampsun, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule H.O-le. Mõista M.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot ja 64 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt 22.01.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti. Mõista Aleksei Suvorovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot ja 20 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 22.01.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti. Mõista H.O-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 233 (kakssada kolmkümmend kolm) eurot ja 04 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 22.01.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas, arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank pangas, või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava 5 1-12-11801 nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-12-11801, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30. jaanuarist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas M.J süüdistatakse selles, et tema, 06.08.2011.a kella 07.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas Kreenholmi tn maja nr 40 juures, isiklike suhete pinnal lõi E S rusikatega näkku, tekitades viimasele füüsilist valu. Oma tegudega pani M.J toime teise inimese peksmise, s.t.
K § 141 lg 2 p 1 järgi süüdi, 26.11.2011.a kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes, valdaja tahte vastaselt sisenes korterisse aadressil: xxx, kus, tegutsedes koos Aleksei Suvoroviga võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis kallale V K . Seejuures Suvorov lõi K jalaga kõhu piirkonda, aga tema lõi K taburetiga vastu pead, tekitades viimasele füüsilist valu. Pärast seda, kui Suvorov lõi K veel kaks korda rusikaga näkku, omastas kannatanule kuuluva pangakaardi maksumusega 1.50 eurot, juukselõikuri maksumusega 9 eurot ja mobiiltelefoni „Nokia“ maksumusega 10 eurot. Taas tema, 23.06.2012.a kella 03.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, tegutsedes koos H.O-ga võõra vara äravõtmise eesmärgil, nõudes A J raha ja mobiiltelefoni, lõi rusikatega J vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu, ning omastas kannatanule kuuluva sviitri maksumusega 25 eurot ja välipudeli maksumusega 1 eurot. Seega M.J, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu esemega kohaldamisega ja sissetungimisega, s.t.
Aleksei Suvorovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Viru Maakohtu 12.01.2011.a otsusega mõisteti
lg 2 p 4,7,8,9 järgi süüdi, 26.11.2011.a kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes, valdaja tahte vastaselt sisenes korterisse aadressil: xxx, kus, tegutsedes koos M.J-iga võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis kallale V K . Seejuures tema esimesena lõi K jalaga kõhu piirkonda, aga M.J lõi K taburetiga vastu pead, tekitades viimasele füüsilist valu. Seejärel tema lõi K veel kaks korda rusikaga näkku ja omastas kannatanule kuuluva pangakaardi maksumusega 1.50 eurot, juukselõikuri maksumusega 9 eurot ja mobiiltelefoni „Nokia“ maksumusega 10 eurot. 6 1-12-11801 Seega A.Suvorov, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu esemega kohaldamisega ja sissetungimisega, s.t.
H.O süüdistatakse selles, et tema, 12.03.2012.a kella 18.15 paiku, olles alkoholijoobes pangaautomaadi (Mõisa 8, Narva) juures, tegutsedes koos V V võõra vara äravõtmise eesmärgil üritas L K käest rahakoti rahaga summas 35 eurot ära tõmmata. Seejuu res V lõi K küünarnukkiga vastu pead, tekitades viimasele füüsilist valu. Kuid tal ei õnnestunud oma kavatsust tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpuni viia, kuna K hakkas karjuma ja abi kutsuma. Taas tema, 23.06.2012.a kella 03.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, tegutsedes koos M.J-iga võõra vara äravõtmise eesmärgil, nõudes A J raha ja mobiiltelefoni, lõi rusikatega J vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu. Pärast seda M.J lahkus korterist kannatanule kuuluva sviitriga maksumusega 25 eurot ja välipudeliga maksumusega 1 eurot, aga tema oli kinnipeetud politseitöötajate poolt J korteris. Seega H.O, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, s.t.
Kohtualusena ülekuulatud M.J andis ütlusi, et süüdistusakt on arusaadav, tunnistab end süüdi osaliselt ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohtualusena ülekuulatud H.O andis ütlusi, et süüdistusakt on arusaadav, tunnistab end süüdi osaliselt ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohtualusena ülekuulatud Aleksei Suvorov andis ütlusi, et süüdistusakt on arusaadav, tunnistab end süüdi osaliselt ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde. Kohtuistungil on avaldatud: - süüdistatavate ütlused: - M.J, kes näitas, et 06.08.11.a ühiselamu juures lõi teda sõimanud S , käega vastu kukalt (t.l.11-14). 26.11.11.a tema tuli koosenda onu Suvoroviga V juurde korterisse, et rääkida seal viimase käitumisest. Tekkis sõnaline skandaal, mille käigus ta lõi V taburetiga vastu pead. Pärast seda läks magamistuppa, kust võttis endale pangakaardi, aga samuti juukselõikuri ja mobiiltelefoni (t.l.27-31,35-38,150-153). Ööl vastu 23.06.12.a tema, Timofei ja kannatanu sõitsid kannatanu juurde. Korteris tekkis kannatanuga konflikt ja ta lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, küsis kannatanult raha. Võttis korterist vene vapiga välipudeli, sviitri ja lahkus (t.l.150-153); - A.Suvorov, kes näitas, et 26.11.11.a sisenedes V K korterisse, lõi viimast solvangute eest rusikaga näkku. Samal momendil M.J haaras tabureti ja lõi vastu pead. Tegelikult ta nägi K käes mobiiltelefoni, aga see läks katki, kui nad V peksid (t.l.40-43); - H.O, kes näitas, et 12.03.12.a tarvitas alkoholi koos V. V . Nähes, et mees võtab sularahaautomaadist raha, otsustasid teda röövida. Kui mees hakkas karjuma ja abi kutsuma, siis V lõi mehele küünarnukiga vastu pead. Nad ehmusid ja otsustasid kiiremini lahkuda (t.l.80-83). 7 1-12-11801 23.06.2012.a J korteris, viimasel tekkis „Andreiga“ konflikt. Nad hakkasid kaklema. Pärast J ja „Andrei“ läksid korterist välja. Seejärel tulid politseinikud koos J (t.l.108-112,135-138); - kannatanute ütlused: - E.S , kes näitas, et 06.08.11.a kell 07.00, Narvas, Kreenholmi 40 maja juures M.J lõi teda kaks korda rusikaga vastu nägu, tekitades temale kehavalu (t.l.2-4); - V.K , kes näitas, et 26.11.11.a kella 13.00 paiku , tema korterisse sisenesid, lükanud teda eemale, Aleksei Suvorov ja noormees. Suvorov püüdis teda kohe lüüa jalaga kõhu piirkonda. Noormees lõi teda taburetiga vastu pead. Pärast seda Suvorov lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Noormees läks magamistuppa ja võttis sealt ära tema pangakaardi ja juukselõikuri. Suvorov võttis sektsioonist tema mobiiltelefoni „Nokia“ (t.l.19-22,52-54); - L.K , kes näitas, et 12.03.12.a kella 18.05 paiku, läks „Maxima“ kaupluse kõrval asuva sularahaautomaadi juurde. Kui ta raha portmoneesse pani, siis paremalt poolt ja vasakult poolt tulid tema juurde kaks noormeest. Parempoolne noormees ütles: „raha said, anna siia“ ning hakkas portmoneed enda poole tirima, kuid ta ei andnud. Siis noormees lõi temale vasaku käe küünarnukkiga pähe. Ta hakkas karjuma. Noormehed läksid Tallinna mnt 32 maja poole, kus politseitöötajad pidasid kinni teda löönud noormehe (t.l.60-62); - A.J, kes näitas, et 23.06.12.a kella 02.00 paiku ta sõitis koju koos „Dmitri“ ja „Andreiga“. Korteris „Dima“, kes elab xxx majas, hakkas kohe teda peksma rusikatega näkku ja vastu keha. „Dima“ ütles, et anna raha, kus on raha. Ta vastas, et raha ei ole. Siis „Andrei“ hakkas teda rusikatega peksma. „Dima“ ja „Andrei“ otsisid korterist raha. „Dima“ nõudis ka temalt telefoni. Nägi, kuidas „Andrei“ lahkus korterist tema välipudeliga. Politseipatrull toimetas tema ja „Dmitri“ politseisse (t.l.94-97,141-143); - tunnistajate ütlused: - O.G , kes näitas, et 06.08.11.a ta nägi kuidas Oleg (M.J) ja S vestlevad kõrgendatud toonidel. S karjus M.J-ile: „ no löö mind veelkord“ (t.l.7-9); - J.R , kes näitas, et teab Suvorovit, et 26.11.11.a Suvorov koos M.J-iga oli V K kodus ja M.J peksis V läbi. Pärast seda Suvorovi ema ja M.J-i vanaema korteris ta nägi juukselõikurit ja mobiiltelefoni. Aimas, et need asjad võisid olla sellest korterist, kus M.J koos Suvoroviga käis (t.l.56-58); - V.V , kes näitas, et 12.03.12.a jõi koos H.O-ga Soldina rajoonis. Nägi sularahaautomaadi juures mingit meest, kes karjus üle kogu tänava: „aidake, röövitakse!“. Mäletab, et H.O läks mehe juurde (t.l.72-75); - I.I , kes näitas, et 22.06.12.a õhtul nägi J kahe noormehe seltsis. Järgmisel päeval J ütles, et need kaks noormeest peksid ja röövisid teda korteris, ja et üks nendest on kinni peetud (t.l.159-161); - haigla tõend, millest nähtub, et E.S pöördus 07.08.11.a haiglasse arstiabi saamiseks. Diagnoos: õla ja õlavarre põrutus, rinna põrutus, pea pindmine vigastus (t.l.6); - haigla tõend, millest nähtub, et V.K pöördus 26.11.11.a haiglasse arstiabi saamiseks. Diagnoos: pealae lahtine haav (t.l.25); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektiks oli kannatanu V.K juukselõikur, mis oli M.J-ilt ära võetud ( t.l.47-49); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt, et 12.03.12.a, kell 18.50, Narvas Tallinna mnt 32 maja juures oli kinnipeetud V.V (t.l.66-68); 8 1-12-11801 - politseitöötaja ettekanne selle kohta, et 12.03.2012.a, kell 18.22, oli väljakutse aadressile: Mõisa 8, Narva, kus kaks tundmatut isikut üritasid röövida vanainimest. Oli kinnipeetud V V . (t.l.64); - vastus päringule, millest tuleneb, et 12.03.2012.a, kell 17.45 ja 18.12, L.K pangakaardiga oli võetud sularahaautomaadist (Mõisa 8, Narva) raha üldsummas 60 eurot (t.l.88); - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt, et 23.06.12.a, kell 04.00, korteris aadressil: xxx oli kinnipeetud H.O (t.l.101-103); - kannatanu J poolt süüdistatava M.J-i äratundmise protokoll (t.l.146-147); - sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektiks oli A.J korter, kus kappide sektsiooniuksed on lahti (t.l.121-125); - asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektiks oli H.O-lt võetud kampsun vereplekkidega (t.l.127,129-130); - politseitöötaja ettekanne selle kohta, et kell 03.20 oli väljakutse aadressile: xxx. Avaldaja (J ) teatas, et teda oli pekstud. J olid visuaalsed tervisekahjustused. Oli kinnipeetud H.O (t.l.100). Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualused M.J, Aleksei Suvorov, H.O väljendasid lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et M.J-i süü on täielikult tõendatud ja tema teod on
Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et Aleksei Suvorovi süü on täielikult tõendatud ja tema teod on
Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et H.O süü on täielikult tõendatud ja tema teod on
Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute E.S V.K , L.K , A.J , tunnistajate O.G , J.R , V.V , I.I ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Süüdistatava M.J-i süü kuriteo toimepanemises
järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: Kannatanu E.S , kes näitas, et 06.08.11.a, kell 07.00 Narvas, Kreenholmi 40 maja juures M.J lõi teda kaks korda rusikaga vastu nägu, tekitades temale kehavalu (t.l.2-4). Tunnistaja O.G , kes näitas, et 06.08.11.a ta nägi kuidas Oleg (M.J) ja S vestlevad kõrgendatud toonidel. S karjus M.J-ile: „ no löö mind veelkord“ (t.l.7-9). 9 1-12-11801 Kahtlustatav M.J tunnistas eeluurimisel oma süüd, 15.09.2010.a ülekuulamise käigus andis ütlusi, et 06.08.11.a ühiselamu juures lõi teda sõimanud S , käega vastu kukalt (t.l.11-14). Haigla tõendi kohaselt E.S pöördus 07.08.11.a haiglasse arstiabi saamiseks. Diagnoos: õla ja õlavarre põrutus, rinna põrutus, pea pindmine vigastus (t.l.6). Seega on kohus tuvastanud, et M.J 06.08.2011.a kella 07.00 paiku, olles alkoholijoobes Narvas Kreenholmi tn maja nr 40 juures, isiklike suhete pinnal lõi E S rusikatega näkku, tekitades viimasele füüsilist valu.
Peksmine tähendab inimesele korduvate löökide tekitamist, seepärast antud juhul M.J tegutses tahtlusega ja tema teod hõlmavad
. Vaatamata sellele, et süüdis tatav M.J tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt, süüdistatava M.J-i süü kuriteo toimepanemises
lg 2 p 4,7,8,9 järgi on tõendatud kohtus avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: Kannatanu V.K , kes näitas, et 26.11.11.a kella 13.00 paiku tema korterisse, lükanud teda eemale, sisenesid Aleksei Suvorov ja noormees. Suvorov püüdis teda kohe lüüa jalaga kõhu piirkonda. Noormees lõi teda taburetiga vastu pead. Pärast seda Suvorov lõi teda kaks korda rusikaga näkku. Noormees läks magamistuppa ja võttis sealt ära tema pangakaardi ja juukselõikuri. Suvorov võttis sektsioonist tema mobiiltelefoni „Nokia“ (t.l.19-22,52-54). Tunnistaja J.R , kes näitas, et teab Suvorovilt, et 26.11.11.a Suvorov koos M.J-iga oli V K kodus ja M.J peksis V läbi. Pärast seda Suvorovi ema ja M.J-i vanaema korteris ta nägi juukselõikurit ja mobiiltelefoni. Aimas, et need asjad võisid olla sellest korterist, kus M.J käis koos Suvoroviga (t.l.56-58). Kahtlustatav M.J tunnistas eeluurimisel oma süüd, ülekuulamise käigus 22.12.2011.a, 05.01.2012.a, 01.11.2012.a andis ütlusi, et 26.11.11.a, tema koos enda onu Suvoroviga tuli V juurde korterisse, et rääkida seal viimase käitumisest. Tekkis sõnaline skandaal, mille käigus ta lõi V taburetiga vastu pead. Pärast seda läks magamistuppa, kust võttis endale pangakaardi, aga samuti juukselõikuri ja mobiiltelefoni (t.l.27-31,35-38,150153). Kahtlustatav A.Suvorov näitas, et 26.11.11.a sisenedes V K korterisse, lõi viimast rusikaga näkku solvangute eest. Samal momendil M.J haaras tabureti ja lõi V vastu pead (t.l.4043). Haigla tõend, millest nähtub, et V.K pöördus 26.11.11.a haiglasse arstiabi saamiseks. Diagnoos: pealae lahtine haav (t.l.25). Asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektiks oli kannatanu V.K juukselõikur, mis oli võetud M.J-ilt ( t.l.47-49). Kaitsja väited, et kvalifikatsioon
Kannatanu V.K näitas, et 26.11.11.a kella 13.00 paiku tema korterisse, lükanud teda eemale, sisenesid Aleksei Suvorov ja noormees. Suvorov püüdis teda kohe lüüa jalaga kõhu piirkonda. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu V.K ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, 10 1-12-11801 järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Kohus loeb tõendatuks, et kannatanu korterisse sisenesid M.J ja A.Suvorov ebaseaduslikult, s.t. antud korteri valdaja tahte vastaselt.
lg 2 järgi M.J-i ja Suvorovi teod on kvalifitseeritud lähtudes sellest, et nad omastasid K vara kasutades vägivalda, tegutsesid kooskõlastatult. Antud paragrahvi p. 4 järgi on nende teod kvalifitseeritud selle tõttu, et nad olid varem mõlemad kohtulikult karistatud analoogsete kuritegude eest, ning karistused ei ole karistusregistrist kustutatud. Punkt 8 – röövimise ajal relvana kasutatava muu eseme kohaldamine. Antud juhul on selliseks esemeks taburet, millega M.J lõi K vastu pead. Süüdistatavate M.J-i ja A.Suvorovi tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Mõlemad lõid V.K vastu pead ja keha. Suvorov lõi jalaga kõhu piirkonda ja kaks korda rusikaga näkku. M.J lõi teda taburetiga vastu pead. M.J läks magamistuppa ja võttis sealt ära tema pangakaardi ja juukselõikuri. Meetodiks, millega kannatanut sundida vara andma, oli valitud vägivald. Antud kuriteo motiiviks on omakasu ja selle eesmärgiks oli ebaseaduslik võõra vara saamine. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad M.J ja A.Suvorov otsese tahtlusega, s.t. teadvustasid, et nad realiseerivad asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovisid seda. M.J-i ja A.Suvorovi teod olid kooskõlastatud iseloomuga, need olid suunatud ühise kuritegeliku tulemuse – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nende tegude kooskõlastatusest tunnistab kasvõi see fakt, et Suvorov ütles M.J-ile: “Mine magamistuppa ja kontrolli“. M.J läks magamistuppa ja võttis sealt ära pangakaardi, juukselõikuri, mobiiltelefoni. Pärast seda mõlemad lahkusid kannatanu korterist. Seega nende teod olid suunatud ühiseks eesmär giks – võõra vara omastamisele, ning nad tegutsesid kooskõlastatult. Kaitsja ei ole nõus, et kuritegu on toime pandud isikute grupis, kuna igaühel nii M.J kui ka Suvorovil oli oma huvi. S.t. Suvorov läks eesmärgiga arveid klaarida. M.J väidab, et ta läks lihtsalt kaasa, s.t mingit kooskõlastust või kokkulepet neil ei olnud, et võtta K mingisuguseid asju. Peale selle M.J väidab, et nendest asjadest, mida ta sellest korterist võttis, Suvorovile ta ei rääkinud. Suvorov ei näinud antud tegevusi, kuna klaaris K arveid. Kohus arvab, et antud juhul ei oma tähtsust, et kannatanu peksmine algas muudel põhjustel. Tähtis on see, et kannatanu peksmine oli tema vara omastamise vahendiks. Samuti ei oma tähtsust see asjaolu, et Suvorov isiklikult midagi korterist ei võtnud. Piisab sellest, et tema teod kannatanu suhtes kandsid M.J-i tegudega kooskõlastatud iseloomu, need olid suunatud vara omastamisele. Antud juhul vara võttis M.J, kuid see ei oma põhimõttelist tähtsust, kes süüdistatavatest vara võttis. Tähtis on see, et K suhtes kasutatud vägivald oli just nimelt vara omastamise vahendiks, vägivalda tarvitati kooskõlastatult. Seega on kohus tuvastanud, et M.J 26.11.2011.a kella 13.00 paiku, olles alkoholijoobes, valdaja tahte vastaselt sisenes korterisse aadressil: xxx, kus, tegutsedes koos Aleksei Suvoroviga võõra vara äravõtmise eesmärgil, tungis kallale V K . Seejuures Suvorov lõi K jalaga kõhu piirkonda, aga tema lõi K taburetiga vastu pead, tekitades viimasele füüsilist valu. Pärast seda, kui Suvorov lõi K veel kaks korda rusikaga näkku, omastas kannatanule kuuluva pangakaardi maksumusega 1.50 eurot, juukselõikuri maksumusega 9 eurot ja mobiiltelefoni „Nokia“ maksumusega 10 eurot. 11 1-12-11801 A.Suvorov, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu esemega kohaldamisega ja sissetungimisega, s.t.
M.J süüdistatakse ka selles, et tema 23.06.2012.a. kella 03.00 paiku, olles alkoholijoobes korteris aadressil: xxx, tegutsedes koos H.O-ga võõra vara äravõtmise eesmärgil, nõudes A J raha ja mobiiltelefoni, lõi rusikatega J vastu pead ja keha, tekitades viimasele füüsilist valu, ning omastas kannatanule kuuluva sviitri maksumusega 25 eurot ja välipudeli maksumusega 1 eurot. Kannatanu A.J näitas, et 23.06.12.a kella 02.00 paiku ta sõitis koju koos „Dmitri“ ja „Andreiga“. Korteris „Dima“, kes elab xxx majas, hakkas kohe teda peksma rusikatega näkku ja vastu keha. „Dima“ ütles, et anna raha, kus on raha. Ta vastas, et raha ei ole. Siis „Andrei“ hakkas teda rusikatega peksma. „Dima“ ja „Andrei“ otsisid korteris raha. „Dima“ nõudis ka temalt telefoni. Nägi, kuidas „Andrei“ lahkus korterist tema välipudeliga. Politseipatrull toimetas tema ja „Dmitri“ politseisse (t.l.94-97,141-143). Tunnistaja I.I , kes näitas, et 22.06.12.a õhtul nägi J kahe noormehe seltsis. Järgmisel päeval J ütles, et need kaks noormeest peksid ja röövisid teda korteris, ja et üks nendest on kinni peetud (t.l.159-161). Kahtlustatav M.J tunnistas eeluurimisel oma süüd, ülekuulamise käigus 01.11.2012.a andis ütlusi, et ööl vastu 23.06.12.a tema, Timofei ja kannatanu A.J sõitsid kannatanu juurde. Korteris tekkis kannatanuga konflikt ja ta lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, küsis kannatanult raha. Võttis korterist vene vapiga välipudeli, sviitri ja lahkus (t.l.150153). Kannatanu J poolt süüdistatava M.J-i äratundmise protokoll (t.l.146-147). Sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektiks oli A.J korter, kus kappide sektsiooniuksed on lahti (t.l.121-125). Asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaatluse objektiks oli H.O-lt võetud kampsun vereplekkidega (t.l.127,129-130). Politseitöötaja ettekanne selle kohta, et kell 03.20 oli väljakutse aadressile: xxx. Avaldaja (J ) teatas, et teda oli pekstud. J olid visuaalsed tervisekahjustused. Oli kinnipeetud H.O (t.l.100). Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt, et 23.06.12.a kell 04.00 korteris aadressil: xxx oli kinnipeetud H.O (t.l.101-103). Kaitsja arvamusel, et antud juhul M.J on vaja
lg 2 punkti 7 järgi õigeks mõista /nimelt kuriteo toimepanemise osas isikute grupis/. Nii M.J kui ka H.O oli ainuke huvi J suhtes, so alkohoolsete jookide tarvitamine, sel eesmärgil tulid nad J korterisse. Mingit kokkulepet selles, et sellest korterist viiakse midagi välja, et midagi võetakse, ei olnud. Samuti M.J väidab, et selles t korterist ta võttis hiljem vene vapiga välipudeli, sviitri. Ning seejärel läks nende asjadega korterist minema. Sellest, et ta need asjad võttis, ta H.O-le ei rääkinud, ning too ei näinud kuidas need asjad võeti. 12 1-12-11801 Kohus arvab, et antud juhul tuleb pöörduda kannatanu J ütluste poole, millest nähtub, et peksmise käigus mõlemad süüdistatavad nõudsid Jemeljanovilt raha ja mobiiltelefoni, s.t nende teod olid juba suunatud võõra vara omastamisele, mis lõppude lõpuks juhtuski. Ning see asjaolu, et H.O osutus korteris luku taga, antud juhul samuti ei mõju kuriteo kvalifikatsioonile, kuna teine osaleja viis oma teod lõpuni. S.t nad võtsid kannatanu vara. Seepärast ei ole alust rääkida sellest, et H.O ja M.J tegutsesid eraldi. Süüdistatavate M.J-i ja H.O tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Mõlemad esitasid nõudmise raha ja mobiiltelefoni edastamiseks. M.J ja H.O lõid rusikatega J vastu pead ja keha. Meetodiks, millega kannatanut sundida vara andma, oli valitud vägivald. M.J omastas kannatanule kuuluva sviitri ja välipudeli. Antud kuriteo motiiviks on omakasu ja selle eesmärgiks oli ebaseaduslik võõra vara saamine. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad M.J ja H.O otsese tahtlusega, s.t. teadvustasid, et nad realiseerivad asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovisid seda. M.J-i ja H.O teod olid kooskõlastatud iseloomuga, need olid suunatud ühise kuritegeliku tulemuse – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega M.J, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, relvana kasutatava muu esemega kohaldamisega ja sissetungimisega, s.t.
Seega H.O, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, s.t.
H.O süüdistatakse ka selles, et tema 12.03.2012.a kella 18.15 paiku, olles alkoholijoobes pangaautomaadi (Mõisa 8, Narva) juures, tegutsedes koos V V võõra vara äravõtmise eesmärgil üritas L K käest rahakoti rahaga summas 35 eurot ära tõmmata. Seejuures V lõi K küünarnukkiga vastu pead, tekitades viimasele füüsilist valu. Kuid tal ei õnnestunud oma kavatsust tema tahtest sõltumatutel põhjustel lõpuni viia, kuna K hakkas karjuma ja abi kutsuma. Kannatanu L.K näitas, et 12.03.12.a kella 18.05 paiku läks „Maxima“ kaupluse kõrval asuvasse sularahaautomaati. Kui ta raha portmoneesse pani, siis paremalt poolt ja vasakult poolt tulid tema juurde kaks noormeest. Parempoolne noormees ütles: „raha said, anna siia“ ning hakkas portmoneed enda poole tirima, kuid ta ei andnud. Siis noormees lõi temale vasaku käe küünarnukkiga pähe. Ta hakkas karjuma. Noormehed läksid Tallinna mnt 32 maja poole, kus oli kinnipeetud politseitöötajate poolt teda löönud noormees (t.l.60-62). Vastus päringule, millest tuleneb, et 12.03.2012.a kell 17.45 ja 18.12 L.K pangakaardiga oli võetud sularahaautomaadist (Mõisa 8, Narva) raha üldsummas 60 eurot (t.l.88). Süüdistatav H.O, kes näitas, et 12.03.12.a tarvitas alko holi koos V.V . Nähes, et mees võtab rahaautomaadist raha, otsustasid teda röövida. Kui mees hakkas karjuma ja abi kutsuma, siis V lõi mehele küünarnukkiga vastu pead. Nad ehmusid ja otsustasid kiiremini lahkuda (t.l.80-83). 13 1-12-11801 Politseitöötaja ettekanne selle kohta, et 12.03.2012.a kell 18.22 oli väljakutse aadressile: Mõisa 8, Narva, kus kaks tundmatut isikut üritasid röövida vanainimest. Oli kinnipeetud V V . (t.l.64). V.V näitas, et 12.03.12.a jõi koos H.O-ga Soldina rajoonis. Nägi rahaautomaadi juures mingit meest, kes karjus üle kogu tänava: „aidake, röövitakse!“. Mäletab, et H.O läks mehe juurde (t.l.72-75). Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt, et 12.03.12.a kell 18.50 Narvas Tallinna mnt 32 maja juures oli kinnipeetud V.V (t.l.66-68). Kaitsja leiab, et antud juhul oli see vabatahtlik loobumine röövimise lõpuleviimisest. Mis puudutab vabatahtlikku loobumist kannatanu K episoodist. Kohus arvab, et siinkohal ei saa rääkida mingist vabatahtliku lt loobumisest, kuna see, et V ja H.O lahkusid sündmuskohalt, võtmata kannatanult ära raha, on esile kutsutud eelkõige kannatanu enda käitumisega /ta aktiivselt püüdis sellele vastu seista, kutsus appi, karjus/ ning sellepärast H.O koos V lahkusid sündmuskohalt ja ei viinud oma tegusid lõpuni. Antud kuriteo objektiivne külg on võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga. Omastamise eesmärk ja vägivald on tõendatud kannatanu L.K ütlustega. K näitas, et kui ta raha portmoneesse pani, siis paremalt poolt ja vasakult poolt tulid tema juurde kaks noormeest. Parempoolne noormees ütles: „raha said, anna siia“ ning hakkas portmoneed enda poole tirima, kuid ta ei andnud. Siis noormees lõi temale vasaku käe küünarnukkiga pähe. Subjektiivsest küljest süüdistatav H.O tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. H.O teod on kvalifitseeritud
Üks episood on kvalifitseeritud kui kats e, kuid teine episood on lõpule viidud /üks osalejatest, antud juhul M.J, omastas kannatanu vara/. Kaks nimetatud episoodi on kvalifitseeritud ühe paragrahvi järgi, kui lõpule viidud kuriteod, nad on samalaadsed kuriteod. Punkt 4 on antud juhul väljendatud selles, et toime on pandud just nimelt kaks röövimise episoodi. Punkt 7 järgi on H.O teod kvalifitseeritud, kuna ta tegutses samuti kooskõlastatult M.J-iga ja tema teod olid suunatud Jemeljanovi vara omastamisele. Seega H.O, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, s.t.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus
juhindudes süüdistavate süü astet – 1 astme kuritegu, süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki. Peale selle kohus arvestab süüdistatava isikut, võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.J-i süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. M.J on varem kohtulikult karistatud - 8 korral, tal on kustutamata karistus, teda oli karistatud ka vangistusega. M.J pani toime mitu episoodi. M.J pani 14 1-12-11801 toime uue kuriteo kaks kuud peale vanglast vabanemist, 2011 juulis. Kuna M.J on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine on tema suhtes välistatud. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et M.J-i suhtes on otstarbekas kohaldada reaalne vangistus. Aleksei Suvorovi süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Suvorov on varem kohtulikult karistatud - 7 korral, tal on kustutamata karistus, teda oli karistatud ka vangistusega. Kuna Suvorov on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine on tema suhtes välistatud. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et Aleksei Suvorovi suhtes on otstarbekas kohaldada reaalne vangistus. H.O süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. H.O on varem kohtulikult karistatud – 10 korral, tal on kustutamata karistus, teda oli karistatud ka vangistusega. H.O pani toime kaks episoodi. Kuna H.O on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, siis igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine on tema suhtes välistatud. Seetõttu jõuab kohus järeldusele, et H.O suhtes on otstarbekas kohaldada reaalne vangistus. Suvorov ja H.O panid toime uued kuriteod, viibides eelmise kohtuotsuse järgi määratud katseajal. M.J , Aleksei Suvorov, H.O omavad kindlat ühiskonnavastast suunitlust ja neil on kalduvus uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti nende karistatuse hulk räägib sellest, et kõik kolm süüdistatavat püsivalt ei soovi asuda paranemise teele. M.J, Suvorov, H.O on samuti korduvalt võetud vastutusele väärteo korras.
lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb M.J-ile liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 10 (kümme) kuud ning mõista M.J-ile liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.07.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 6 kuud ja 19 päeva vangistust (alates 10.07.2012.a kuni 28.01.2013.a).
lg 5, § 65 lg 2 alusel tuleb Aleksei Suvorovile mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.01.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud ja 12 päeva vangistust).
lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb Aleksei Suvorovile liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2012.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 12 päeva ning mõista Aleksei Suvorovile liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. Arvata liitkaristusest maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.09.2012.a kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus – 28 tundi üldkasuliku tööd ehk 14 päeva vangistust.
lg 1, § 64 lg 1 alusel samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
lg 7, § 65 lg 2 alusel tuleb H.O-le mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.07.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse 15 1-12-11801 ärakandmata osa võrra - 776 tundi üldkasulikku tööd, s.o 388 päeva ehk 1 (üks) aasta ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. H.O ja M.J on põhjustanud varalise kahju, mille hüvitamiseks on esitatud tsiviilhagi: -A J - summas 26 eurot (kd. 1 t.l. 145). Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju, esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele /§ 1043 Võlaõigusseadus/. Kohus rahuldab esitatud tsiviilhagi, kuna hagi on tõendatud. Kannatanu ei ole hagi hinda suurendanud. Hagi kuulub rahuldamisele, kuna see on kuriteoga tekitatud otsene kahju. Kannatanu A J hagi tuleb rahuldada ning välja mõista H.O-lt ja M.J-ilt solidaarselt kannatanu A J kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 26 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §§ 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.