1-12-1718/10

Kriminaalasi nr.1-12-1718 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1718 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid H.I´e elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.I isikukood XXX viibib Viru Vanglas Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta H.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaatIrina Gromtsevi taotlus H.I´ele riigi õigusabi osutamise eest tasu 38,40 eurot. Välja mõista H.I ´elt kriminaalmenetluse kulud 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. H.I´el tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „H.I 112-1718 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.I ´e elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.I on Tartu Maakohtu 22.02.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 201 lg 2 p1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaldamisega 3 aasta 5 kuu 9 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.02.2012 ja lõpp 31.07.
3. Kinnipidamisasutuses H.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal on tal 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib elama asuda isa juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Asus õppima xxx lukksepa erialale, kuid 1 kuu möödudes katkestas õpingud. Kinnipeetava sõnul soovib vabaduses eriala omandada, kuid vanglas olles seda ei soovi. Varasemalt tegelenud juhutöödega. Enamasti töötanud mitteametlikult ehitusel, metsas. Ametlikult on töötanud xxx abitöölisena vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldajana. Kinnipeetava sõnul peab töötamist oluliseks, kuna siis ei tule mõttesse minna tuttavatega alkoholi tarbima ning mõtlematuid tegusid korda saatma. Kuriteod on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kinnipeetaval on puudulikud tulude- kulude tasakaalus hoidmise oskused. Vangistuses olles töötab majandustöödel köögitöölisena. Vabanedes garanteeritud töökoht xxx-s. Isa xx xx sõnul on võimalik vajadusel H.I materiaalselt toetada. Kinnipeetaval on mitmeid tasumata võlanõudeid (summas 9524, 53 eurot). Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud (sh kuriteokaaslane xx.xxx). Kinnipeetava sõnul ei soovi ta enam endiste tuttavatega suhelda. Kinnipeetav on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud (sh mootorsõiduki joobes juhtimine), harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Kinnipeetava sõnul ei oleks ta ilma alkoholi tarvitama kuritegusid sooritanud. Kokku on kinnipeetav karistatud seitsmel korral väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Kinnipeetav tunnistab, et alkoholijoobes oli vähene enesekontroll, mistõttu tekkisid konfliktid. Kinnipeetav tunnistab probleemi seoses alkoholiga, kuid ei oska sellest hoiduda. Vangistuses läbinud xx "xxx" (03.05.2010 - 24.05.2010). Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel H.I saab vabanemise korral elama asuda isa juurde aadressile xxx. Tegemist on talumajaga. Kinnipeetaval on seal oma tuba. Käesoleval ajal elab selles talus isa, kellele ka see talu kuulub ja kes andis oma nõusoleku, et poeg seal taas elama hakkab. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikele tingimustele. Vabanedes on H.I võimalik tööle asuda xxx- sse, mille juhataja xx xx seda kriminaalhooldusametnikule telefonivestluses ka kinnitas. Isa tegeleb juhutööna metsatöödega, ema töötab samuti. Isa sõnul on võimalik vajadusel H.I ka materiaalselt toetada. Kriminaalhooldaja arvates palju võib mõjutada see, kas suudab hoiduda alkoholist. Ka tuleks valida suhtlusringkonda ja mitte suhelda väljaspool perekondlikke- ja tööalaseid suhteid kriminaalkorras karistatud isikutega. Mõjutab mõtlemine ja käitumine- kas suudab ohjata impulsiivsust ja käituda tagajärgedega arvestavalt. Oluline on tööle asumine ja töökoha säilitamine. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja toetab ja taotleb kinnipeetava vabastamist. H.I taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et H.I tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 2 Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. H.I on vangistuse jooksul 6 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovimatust muuta oma käitumist. H.I on varem 6-l korral kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasematele karistustele H.I paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus arvestab vangla seisukohta, et kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on küllaltki kõrge s.o 47-61%. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel ning 1-l korral kriminaalkorras joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kinnipeetava tutvusringkonda kuulub isikuid, keda on kriminaalkorras karistatud ning kellel on kriminaalne mõtteviis, kes võivad negatiivselt mõjutada H.I käitumist vabaduses. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning H.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu H.I vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3 Kohtunik Loretta Pikma 4