Obsah (5)

§ 424§ 65§ 74§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-15149 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

§ 424

järgi ning mõistis karistuseks 1 aasta vangistust ja liitkaristuseks

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendas kohus vangistuse 1150 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise ajaks kaks aastat. Otsus jõustus 01.12.

2. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.04.2010 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb G.B-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna viimane on rikkunud registreerimiskohustust ja hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Määratud üldkasulikust tööst ei ole ta sooritanud ainsatki tundi.
3. 05.05.2010 kuulutas kohus G.B tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes tõkendiks vahistamist. 06.08.2013 ilmus G.B ise kohtuistungile.
4. Tartu Maakohtu 06.08.2013 määrusega tühistati G.B suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning pöörati talle Tartu Maakohtu 23.11.2009 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 7 kuud vangistust täitmisele. Tema suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, tühistati. MAAKOHTU MÄÄRUSE SISU
5. Maakohus, osundades

§ 69lg 6 sätestatule põhistas oma otsustust järgmiselt.

5.1 Maakohus märkis, et G.B on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ta ei ole teinud ühtegi töötundi, ei ole asunud täitma ühtegi kriminaalhooldaja poolt koostatud töötegemise ajakava. Registreerimislehelt nähtub, et ajavahemikus 15.12.200906.04.2010 on ta jätnud registreerimisele tulemata 7 korral. Viimati kohtus kriminaalhooldusametnik G.B-ga

1. a veebruaris. Seega on G.B rikkunud ka käitumiskontrolli nõudeid. 5.2 Kohus leidis, et kuna G.B on hoidunud kõrvale talle määratud üldkasuliku töö tegemisest, töö tegemiseks antud tähtaeg on möödunud juba
2. a lõpus, lisaks on ta jätnud täitmata registreerimiskohustuse, tuleb tühistada tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ning pöörata Tartu Maakohtu 23.11.2009 otsusega mõistetud 1 aasta 7 kuu pikkune vangistus täitmisele. MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
3. Määruskaebuse esitaja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kriminaalhooldaja taotluse pöörata G.B-le mõistetud karistus täitmisele rahuldamata jätmist. Kaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1 Kohtul on diskretsiooniõigus karistuse täitmisele pööramise osas. G.B puhul tuleks arvestada, et ta mõistab ja kahetseb siiralt üldkasuliku töö tegemise kohustuse rikkumist. Kaebajal on pere ainus ülalpidaja, kellel on 3 toetust vajavat last (10-kuune, 5- ja 14-aastane) – seega ohustab karistuse täitmisele pööramine oluliselt pere toimetulekut. Kaebaja on sõlminud üürilepingu. Kohtumääruse täitmisele pööramisel satub ohtu ülalpeetavate tervis ja heaolu. 6.2 Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul oleks võimalik kohaldada muid alternatiive vangistuse täitmisele pööramiseks – elektroonilist kontrolli või täiendavat ühiskondlikku kasulikku tööd. Kaebaja mõistab, et on käitunud valesti, ent palub arvestada, et tema elu on oluliselt muutunud alates sellest, kui õigusrikkumine teoks sai ning ühiskondlik töö tegemata jäi. Tal on nüüd pere, samuti on tegemist aktiivse ühiskonnaliikmega, kes käib korralikult tööl, soovib adopteerida ka abikaasa last ning ei ole oma tegusid korranud. 6.3 Käesoleval juhul ei ole põhjendatud perekonna ülalpidajast ilma jätmine, sest ohtu ühiskonnale ta ei kujuta. Karistuse täitmisele pööramine ei täidaks oma eri- ega üldpreventiivseid eesmärke, vaid üksnes raskendab isiku olukorda. Kuivõrd G.B karistati mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, on oluline märkida sedagi, et uusi liiklusrikkumisi ta toime pannud ei ole. 6.4 Arvestades, et kohus pööras karistuse täitmisele, on täidetud ka hirmutamise eesmärk. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse raskus on ebaproportsionaalne võrreldes rikkumise raskusega ning mööda läinud ajaga. Vangistuse täitmisele pööramisega võib G.B tekkida trots õiguskorra vastu ning karistusel on oodatust vastupidine tulem. 2
4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 19.08.2013 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Määruskaebemenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 29.08.
5. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja alus selle tühistamiseks puudub. Ringkonnakohtu seisukoht asjas on järgmine.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele.

1. G.B-le heidetakse ette nii kontrollnõuete täitmata jätmist kui ka üldkasulikust tööst kõrvale hoidumist. Üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine tähendab, et isik ei tee talle määratud üldkasuliku töö tunde, samuti tööülesannete mittenõuetekohast täitmist. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtub, et G.B ei ole teinud ainsatki talle Tartu Maakohtu 23.11.2009 mõistetud töötundi. Ringkonnakohus selgitab, et kohustuse mittetäitmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid juhul, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel. Käesolevas asjas kohus selliseid põhjuseid ei leidnud. Vastupidi – vaatamata sellele, et kriminaalhooldaja on G.B-le igati vastu tulnud ja arvestanud isiku ütlusi sellest, et tal ei ole põhitöö kõrvalt aega ÜKT tundide tegemiseks ning koostanud töögraafikud nädalavahetusteks – ei ole süüdimõistetu ära teinud ühtegi töötundi. G.B põhjendab tundide tegemata jätmist järgmiselt: „ma lihtsalt ei läinud tööd tegema“ (kohtuistungi protokoll tlk 64). Küsimuse lahendamisel, kas pöörata vangistus täitmisele või mitte, arvestatakse rikkumise raskust ja süüdlase suhtumist sellesse. Seepärast leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus isikule on ÜKT ajakavade koostamisel igati vastu tuldud, arvestades tema soovide ja elukorraldusega ning antud mitu võimalust teha ära määratud ÜKT ja ta sellele vaatamata jätab selle võimaluse kasutamata, on alus arvata, et tal puudub tegelik soov ja tahe talle pandud kohustust täita. Sellisel juhul tuleb kohtul konstateerida isiku kõrvalehoidumine üldkasuliku töö täitmisest ja pöörata isikule mõistetud vangistus täitmisele.
2. Lisaks on G.B-le erakorralises ettekandes ette heidetud käitumiskontrolli nõuete rikkumist (

§ 75lg 1), mis seisnes korduvas registreerimiskohustuse mittetäitmises.

Käitumiskontrolliga pandud kohustuste täitmatajätmisel võib karistuse jätta täitmisele pööramata vaid siis, kui isikul lasuv kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKK 3-1-3-24-97). Ka registreerimiskohustuse puhul ei ole G.B esitada mõjuvat põhjust selle rikkumiseks. Erakorralisest ettekandest nähtub, et registreerimiskohustust on süüdimõistetu osaliselt täitnud. Samas ei saa aga mööda vaadata faktist, et selleks pidi vaeva nägema peamiselt kriminaalhooldaja – nii kutseid saates, helistades kui ka koduvisiiti tehes, et kriminaalhooldusalust kätte saada. Erakorraline ettekanne esitati kohtule alles 4 kuu möödumisel G.B allutamisest kriminaalhooldusele – enne seda anti talle korduvalt võimalusi alustada käitumiskontrolli nõuete korrapärast täitmist ja ÜKT sooritamist, mis jäi aga tulemuseta.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast - kui süüdistatav on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Käesoleval juhul ei ole G.B esinenud objektiivseid takistusi üldkasuliku töö ajakavast kinnipidamiseks ega registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et G.B oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest. Kuivõrd G.B ei ole seni kontrollnõudeid nõuetekohaselt täitnud ega 3 pidanud kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et ta suudaks edaspidi kehtestatud kohustusi nõuetekohaselt täita.
2. Kaitsja taotlust määrata G.B-le täiendavaid ÜKT tunde või allutada ta elektroonilisele kontrollile seadus ei võimalda.
3. Kaitsja on esitanud rida kriminaalpoliitilisi argumente, mis toetavad G.B-le mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmist. Ei saa aga jätta arvestamata, et eri- ja üldpreventiivseid eesmärke on arvestatud juba karistuse mõistmise juures, kui G.B karistus asendati ÜKTga. Õiguslikult on ÜKT vaadeldav vangistuse ühe vormina, mille eripära seisneb selle kandmises vabaduses. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (RKKK 3-1-1-84-03). Kohtukolleegium leiab, et kui isik näitab oma käitumisega, et ta ei täida endale võetud kohustusi, lasub riigil kohustus tagada õiguse realiseerumine teisel viisil.
4. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus G.B kaitsja kaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Mati Kartau