järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: P.B (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; emakeel-eesti keel, keskharidus, töökoht- ei tööta, pensionär, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 14.02.2012.a. Kaitsja: vandeadvokaat Marina Valge, Advokaadibüroo Valge & Uiga, Vanemuise 21a, 51004 Tartu, tel 734 4294, epost: marina@valgejauiga.ee; Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuur ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kohtuistungi toimumise aeg 27. ja 28. november 2012.a. Juhindudes KrMS § 311, § 313 lg.1, § 315 lg.5, § 175 lg.1 p 3, 4, 5, 9, 10, § 180 lg.1, § 189 lg.1, lg.2, § 190 p.1, § 192 lg.1, VÕS § 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1 ja § 129 lg 1, 2 maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : 1. Süüdi tunnistada P.B
1.1
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka P.B eelvangistuses viibitud 1 aeg alates 12.02.2012.a kuni 14.02.2012.a, s.o 3 päeva ning lugeda P.B ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1.2 Karistuse kandmise aja algust arvestada kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele. alates P.B 27 saabumisest 2. xxxxxxxxxxxxxxxsiviilhagi summas 643,10 eurot rahuldada. Mõista P.B ’ilt välja xxxxxxxxxxxxxxxxsuks 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot ja 10 senti kuriteoga tekitatud kahju katteks. Hüvitis kahju heastamiseks kanda xxxxxxxxxxxxx arvele nr . 1102313775 Swedbank pangas. P.B tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni vangistuse täitmisele pööramiseni. Asitõendid- toimikus asuvad pakendid DNA proovidega hävitada kohtuotsuse jõustumisel; riided, plätud ja kirves, mis asuvad PPA Lõuna politseiprefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada kohtuotsuse jõustumisel P.B-le , nuga, mis asub PPA asitõendite hoidlas, konfiskeerida vastavalt
Kriminaalmenetluse kulud: P.B menetluskulud on: sundraha 725 eurot, ekspertiisitasu 348 eurot, paljunduskulu 0,45 eurot, postikulu 3,08 eurot, kaitsjatasu kokku 1222,08 eurot (kohtueelses menetluses 115,20 eurot ning kohtumenetluses 1106,88 eurot). Kokku menetluskulud 2298,61 eurot. Menetluskulud summas 2298 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 61 senti tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada P.B. Menetluskulu hüvitis tuleb P.B kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber
P.B ´i süüdistatakse selles, et tema 12.02.2012.a. kella 21.00-21.10 vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx2 s.o. oma elukohas tekkinud tüli käigus lõi ühe korra noaga oma elukaaslast xxxxxxxxxxxxxxut rindkere keskossa, tekitades rindkere torke-lõikehaava rindkere alumises kolmandikus keskjoonest vahetult vasakul rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega haavakanali suunaga eest taha alt üles vasakult paremale, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puudulikkus ning saabus surm. Seega P.B, pannes toime teise inimese tapmise, pani toime
Samuti arutas kohus xxxxxxxxxxxxx tsiviilhagi summas 643,10 eurot. Kohus andis P.B kohtu alla 18.septembril 2012.a. ja jättis temale kohaldatud tõkendielukohast lahkumise keeld, muutmata. Samuti võttis kohus menetlusse xxxxxxxxxx tsiviilhagi (tl 18). Kohtuistung Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi (tl 93). Kohtuistungil esitas prokurör kohtule kirjalikud tõendid, ütlusi andsid kannatanu xxxxxxxxxxxx(tl 94-96), tunnistaja xxxxxxxxxxxxx (tl 96-101) ning süüdistatav P.B (tl 102-107). Kannatanuxxxxxxxk andis ütlusi selle kohta, et xxxxxxxxxxxxxxhelistas talle tavaliselt siis, kui oli purjus, kõrvalt oli tavaliselt kuulda Sirje õpetavat häält. Kannatanule teadaolevalt tarvitasid P.B ja xxxxxxxx tihti koos alkoholi, xxxxxxxx ei olnud ei tema ega oma ema vastu agressiivne. Samas oli ta kuulnud P.B ja xxxxxxxxx vahelistest kähmlustest (tl 96). Kannatanu andis ütlusi tsiviilhagi nõude kohta, paludes tsiviilhagi rahuldada ning see välja mõista P.B-lt (tl 96). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxx andis ütlusi selle kohta, et tema suhted süüdistatava ja tapetuga, kes olid elukaaslased, olid heanaaberlikud, mitte väga tihedad. Tunnistaja kirjeldas, et naaberkorteris tarvitati sagedasti alkoholi, läbi ühise seina oli kosta sellisel juhul üldiselt lõbusat lärmi, suurt vägivalda väliselt näha ei olnud, kuid aegajalt oli ükskõik kummal, kas süüdistataval või tapetul, silm sinine, süüdistatav jooksis mõnikord tapetu eest ära. Politseid tülisid lahendama ei kutsutud, nii hulluks kunagi asi ei läinud. Tapetu oli ebameeldiv isik, kui purjus oli. xxxxxxxxx surma asjaolude kohta andis tunnistaja ütlusi, et nad viibisid mehega korter x-s, mis ei oma ühist seina korteriga x, kus elasid süüdistatav ja tapetu, naabri sünnipäeval. Umbes kell 21, kui nad olid tund aega istunud, tuli süüdistatav ja ütles meestele, et ta lõi xxxxxxx kirvega maha. Tunnistajale ütles P.B, et noaga. Tunnistaja küsis P.B-lt, et „kummaga sa siis lõid?“ja Sirje ütles, et ei mäleta. Tunnistaja läks süüdistatavaga, kellel olid küll alkoholilõhnad, kuid kõndis sirgelt ning jutt oli selge, kaasa korterisse nr x, kus köögis lamas selili xxxxxxxk, pea kraanikausi suunas. Köögis seisid laud ja taburetid püsti, tunnistaja asjade asukohta ei muutnud. Tunnistaja helistas kiirabisse, kus kästi teha kunstlikku hingamist 3 ning telefoni teel juhendati. Tunnistaja juhendas omakorda süüdistatavat, kes siis tegi xxxxxxxxxxx kunstlikku hingamist ja rinnamassaaži. Selleks tulixxxxxxxxx tõmmata ukse poole, kraanikausi ja pliidi vahelt eemale. Tunnistaja ei näinud, et süüdistatav oleks ruumis mingeid esemeid liigutanud (tl 98), samuti ei olnud tapetu ümber maas mingeid esemeid (tl 99). Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et laual oli hüübinud vere loik ja tapetu ümber oli maas verd (tl 98). Peale toimunut on ta süüdistatavaga toimunud tapmisest rääkinud, süüdistatav ei mäletanud toimunu detaile (tl 99). Süüdistatav P.B andis ütlusi selle kohta, et nad tarvitasid tapetuga tihti koos alkoholi. Tapmise päeval tõi xxxxxx viina, mida tarvitati koos (tl 102). Ühel hetkel, kui mõlemad olid korteri teisel korrusel,xxxxxxxxk vihastas ning võttis süüdistataval kõrist kinni, P.B käi hing kinni, siis xxxxxx rahunes ja lasi lahti. Süüdistatav sai natuke haiget. Edasi rääkis süüdistatav, et kui ta uuesti üleskorrusele läks, hakkas xxxxxx jälle peale ja P.B jooksis alla kööki, kuid ei mäleta täpseid asjaolusid. Süüdistatav andis ütlusi köögilaual olevate nugade kohta: esmalt, et laua peal ta nuge ei hoia, vaid noad on kraanikausi kohal riiulil (tl 103 algul), seejärel ütles süüdistatav, et nuga oli ka enne laual, kuna kasutas seda liha lõikamiseks (tl 103 lõpus), ta ei mäleta, kust ta noa võttis ja kuhu pani (tl 105), samuti, et tal ei olnud kraanikausi juurest kuhugi minna. P.B annab ütlusi, et xxxxxx võttis puukasti juurest kirve ja tõstis selle üles, ütles, et „ma löön su maha“ ning süüdistataval kadus nö pilt eest ära, xxxxxxx löömine (süüdistatava poolt) ei ole tal meeles (tl 103), ta astus üle vajuva xxxxxxxxx ja jooksis välja naabrite juurde. Tunnistaja tuli temaga tagasi kaasa, tunnistaja helistas kiirabisse ja siis juhendas teda, kuidas teha kunstlikku hingamist. Süüdistatav andis ütlusi ka selle kohta, et tapetu oli vasakukäeline, puukast, kust tapetu oleks pidanud kirve võtma, jäi kööki tulles paremale. Ta ei mäleta toimunust paljusid asju, sest oli ähmi täis, ta ei näinud kirve võtmist, sest oli kraanikausi juures seljaga köögi poole (tl 104). P.B annab ütlusi, et seekord võttis xxxxxx kirve, muidu on kätega kähmlused olnud, muidu poleks P.B ise nuga võtnud. P.B ei tea, kuidas ta xxxxxxxx noaga lõi. P.B mäletab, kuidas xxxxxx vajus koos kirvega maha ja vajumise peal veel nagu pööras ennast, vajus selili maha. Süüdistatav annab ütlusi, et ta võttis maast kirve, see jäi talle teele ette, ja tõstis selle omale kohale pliidi ees välja minnes. Samas ei osanud süüdistatav seletada, kuidas kirves maha sai, kus see täpselt maas oli (tl 105). Kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaolud ja järeldused Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu ütlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et P.B tuleb süüdi tunnistada
P.B-le esitati süüdistus
järgi, mis näeb ette vastutuse ning mille järgi on kaitstavaks õigushüveks teise inimese elu. Antud süüteo toimepanemist süüdistatava poolt kinnitavad järgmised tõendid. 1) Süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt tema lõi xxxxxxxt 12.02.2012.a. umbes kell 21 oma ühises kodus,xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxalevikus, lihalõikamise noaga rindkere piirkonda, peale mida xxxxxxx vajus põrandale ning süüdistatav jooksis majast välja. Süüdistatava naastes koos tunnistajaga lamas xxxxxx samas kohas köögipõrandal, hoolimata teostatud kunstlikust hingamisest oli xxxxxxxx kiirabi saabumise ajaks surnud. 4 2) Tunnistaja xxxxxxx ütlused, mille kohaselt P.B ütles kui oli kõrvalkorterisse jooksnud, et tema lõi xxxxxxxxx kirve või noaga maha. Kohus, hinnates tunnistaja ütlusi, on seisukohal, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja ütlused on kooskõlas muude uuritud tõenditega, kirjeldavad nähtut vasturääkivusteta. Tunnistaja ütluste tõelevastavust ei ole menetlusosalised kahtluse alla seadnud ning kohtu veendumuse kohaselt on tunnistaja ütlused käesoleva kaasuse lahendamisel kasutatavad olulise tõendina. Kohus toob tunnistaja xxxxxxx ütlustest esile, et tunnistaja ütluste kohaselt rääkis P.B, et tema ise kasutas kirvest (lõi xxxxxxx kirvega maha). Tunnistaja ütlustest ei tulene, et P.B olnuks surmahirmus või rääkinuks xxxxxxxxpoolt sooritatud ründest. 3) Patrullileht 12.02.2012.a. kell 20.00 kuni 13.02.2012.a. kell 08.00 kohta (tl 20-21), mille järgi sai patrull kell 21.12 väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa, kus elukaaslase poolt ära tapetud xxxxxxxxxxxxx. Kohapeal peeti kinni kahtlustatav P.B , kellel mõõdeti alkoholijoove kohapeal 0,901 mg/l kohta, hiljem politseiasutuses mõõdeti kahtlustatava joobeks tõendusliku alkomeetriga 0,7 mg/l. Sündmuskohal viibisid uurija Ojamaa, eksperdid Soorm ja Tint. xxxxxxxxxxsurnukeha saadeti kell 00.22 EKEI Lõuna-Eesti osakonda. 4) Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 22-24) koos selle juures olevate fototabelitega (tl 25-38). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tuvastati xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, köögis selili meesterahva xxxxxxxxxxxxxx surnukeha, jalad suunaga koridori ukse suunas, pea pliidi ees. xxxxxxxxx rindkeres 1,5cm pikkune haav, kõht verekahtlase määrdumisega, samuti on verekahtlane määrdumine maas põrandal. Verekahtlase määrdumise loik asub ka laual. Laual asuvad muuhulgas Vana Tallinna pudel, läbipaistev pudel, milles mõlemas punast värvi vedelik, tühi pits, tuhatoos, pipratoos, soolatoos. Laual asuvad ka kolm nuga, milledest ühe tera verekahtlase määrdumisega. Nuga ühelt poolt teritatud, terava otsaga ning tera pikkusega 13cm, maksimaalse laiusega 2,2cm. Noal on must plastmassist käepide. Nuga pakendati ning pakend suleti (pakend nr 4). Kohus rõhutab, et laual on esemed püstiasendis (foto nr . 5,6,11). Köögi uksepiidalt vaadates paremat kätt kast, milles puud, kasti kõrval puupakk, pakul kauss küünlaga, paku ja puukasti vahel kirves, mis samuti pakendati ning pakend suleti (pakend nr 5). Kohus märgib, et kirves on püstiasendis ehk asetatuna. 5) Kiirabikaardi nr 29/12/240 koopia kuupäevast 12.02, mille kohaselt brigaad sai väljakutse kell 21.21 Sadukülla, kohal 21.27, kus muuhulgas märge: xxxxxxxxxxxxx, vanus 55, sugu M. Kiirabi konstateerisxxxxxxxxxxxxxxxxsurma. 6) Surnu ekspertiisiakt nr 62 30.04.2012.a. (tl 43-47) (koos fototabeli ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta tl 48-51), mille eksperdiarvamuses on sedastatud muuhulgas järgnevat: -xxxxxxxxxxxxxx surnukehal esinesid rindkere torke-lõikehaav rindkere alumises kolmandikus keskjoonest vahetult vasakul rinnaku mõõkjätke, südamepauna ja südame vigastusega haavakanali suunaga ees taha alt üles vasakult paremale. Vigastus võib olla tekitatud eksperdile esitatud noaga; - xxxxxxxxxxxxxx surma põhjuseks on rindkere torke-lõikehaav südamepauna ja südame vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puudulikkus; -surm võis saabuda ekspertiisimääruses märgitud ajal 12.02.2012.a.; - võitlusele viitavad või enesekaitsevigastused puuduvad; - xxxxxxxxxxxxxx veres alkoholisisaldus 2,28 mg/g etanooli, mis vastab elaval inimesel keskmisele joobele; 5 Uurides esitatud isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, on kohus veendumusel, et xxxxxxxxxxxxxxx lõi noaga süüdistatav P.B . Puuduvad igasugused tõendid, et sündmuskohal oleks viibinud kolmandaid isikuid, samuti on süüdistatav ise tunnistanud, et lõi tapetut noaga. Süüdistatava sellised ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega (tunnistajaxxxxxxx ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll, patrullileht, kiirabikaart) ning ei anna põhust kahelda teo toimepannud isikus. Samuti on kohus veendunud, et süüdistatava teonoalöögi- ja xxxxxxxxxxxxxx surma vahel on põhjuslik seos. Surnu ekspertiisiaktist tuleneb, et xxxxxxxxxxxxxx surma põhjustas on rindkere torke-lõikehaav südamepauna ja südame vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puudulikkus (tl 47), ehk siis sama torke-lõikehaav, mille tekitas süüdistatav, sest tegemist oli ainukese sellise haavaga. Seega põhjustas süüdistatava tegu xxxxxxxxxxxxxx surma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga (tl 113), et süüdistatav pani teo toime kaudse tahtlusega, s.t. esineb selle süüteokoosseisu kvalifitseerimiseks vajalik tahtluse vorm
Puuduvad viited ettekavatsetusele või otsesele tahtlikkusele, kuid süüdistatav, lüües terava otsaga noaga tugevajõuliselt teist inimest vasakule poole rindkere piirkonda, pidi vähemalt möönma, et tema tegu võib kaasa tuua teise inimese surma. Kohus on seisukohal, et tegemist pidi olema tugevajõulise löögiga, kuna see ulatus südamevatsakesse 2 cm ulatuses. Kohus loeb vastavalt KrMS § 60 lg 3 üldtuntuks, et täiskasvanud inimene teab, et inimese rindkeres asuvad elutähtsat organid, millede vigastamine võib väga suure tõenäosusega kaasa tuua inimese surma. Süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et noaga lööki tehes tegutses süüdistatav tahtlikult. Kohus on seisukohal, et süüdistatava tegu on õigusvastane vastavalt
Kuigi ükski menetlusosaline ei tuginenud õigusvastasust välistavatele asjaoludele, kontrollib kohus siiski süüdistatava võimlikku hädakaitseseisundit kui õigusvastasust välistavat asjaolu
lg 1 tähenduses.
lg 1 järgi ei ole Käesolevas asjas on süüdistatav väitnud, et xxxxxxxx lubas teda sõnades ära tappa ning väidetavalt oli xxxxxxxxx ülestõstetud käes kirves (tl 103). Samas ei oska süüdistatav kirjeldada noil hetkedel toimunut ega tea detaile. Kohus ei pea süüdistatava esitatud versiooni xxxxxxxxx poolsest ründest usutavaks, kuivõrd selline versioon ei haaku ühegi teise asjas kogutud tõendiga. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on esitanud mõtteid ja järeldusi selle kohta, kuidas võis asi olla, kuid kindlaid väiteid ja kirjeldusi xxxxxxxxxxxxxxxvõimaliku ründe kohta, mille puhul võiks rääkida hädakaitseseisundi tekkimisest, ei ole. Hädakaitseseisundi võimalikule olemasolule ei viita ka tunnistaja xxxxxxxxütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ega fotod. Kohtu seisukoht rajaneb ka süüdistatava isiku ekspertiisiaktil (tl 56-57), millest ei nähtu süüdistataval enesekaitsevigastusi ega muid võitlusele või kähmlusele viitavaid märke. Kohus ei pea süüdistatava väiteid teda ohustavast kirverünnakust usaldusväärseteks, kuna antud ütlused on ebajärjekindlad ning sisaldavad vastuolusid, lisaks vastas süüdistatav paljudele küsimustele „ei mäleta“, ka kirve võtmise kohta xxxxxxx poolt on süüdistatav esitanud erinevaid ning üksteist välistavaid versioone. Nii ütles süüdistatu esmalt, et „ Ta võttis kirve, olin kraanikausi ees, ei osanud enam kuskile minna.“ (tl 103), täpsustavale küsimusele „kui xxxxxx kirve järgi kummardus, mida te tegite?“ vastas süüdistatav, et „ma polnud siis tema poole, tegin midagi kraanikausis“. 6 Kohus hindab kogumis ka teisi tõendeid, mis võiksid kinnitada süüdistatava versiooni xxxxxxxxx ründest, ning leiab, et vastavad tõendid puuduvad. Nii ei ole surnukehal tuvastatud kaitsehaavu, mis oleksid võinud tekkida võimalikust rüselusest (tl 47 p8). Samuti puudub mõistlik seletus sellele, kuidas sai väidetavalt xxxxxx käes olnud kirves tagasi korrektsesse asendisse pliidi juures (tl 35 foto 18, tl 36). Kohus peab eluliselt mitteusutavaks süüdistatava väidet, et minnes naabreid otsima, ta tõstis maast kirve ja pani selle korrektselt püsti omale kohale, jättes samas relvana kasutatud noa lauale vedelema (tl 32 foto 11, 12). Kohus ei pea ka tõenäoliseks, et kui xxxxxxxx hoidis kirvest tõstetud käes kitsas köögis laua kohal ja süüdistatava noalöögi tagajärjel xxxxxx kokku vajus, nii, nagu seda kirjeldas süüdistatav, siis kõik laual olnud esemed, sh pudelid, pits, soola- ja pipratoos, jäid lauale püsti (tl 32), samuti, et laual puudusid silmnähtavad vigastused, mis oleksid tekkinud tõstetud kirve kukkumisel. Kuivõrd laual oli vereloik (tl 22 p4., tl 32 foto 11), pidixxxxxxxxx olema süüdistatava rünnaku hetkel lauale kas väga ligidal või selle kohal, seisma vigastatuna piisavalt kaua püsti, et tekiks vereloik ning ei oleks usutav, et lõtvunud käest kukkuv kirves ei oleks tekitanud kahjustusi. Kõik need asjaolud, mis loovad pildi ruumis toimunust, ei võimalda lugeda, et tegemist olnuks vahetu õigusvastase ründega P.B õigushüvele, mis õigustaks noaga löömist elutähtsasse piirkonda ründe tõrjumiseks. Kohus on seisukohal, et puuduvad ka
Süüdistatav andis ütlusi, et ta oli küll ehmatanud (tl 107), kuid kordagi ei väitnud, et ta oleks tundnud hirmu või enda elu ohus olevana. Kohus on seisukohal, et kuigi süüdistatava ja tapetu suhetes võis esineda ka vägivallajuhtumeid (tunnistaja ütlused, mida kohus peab usaldusväärseteks, kinnitavad ka süüdistatava vastavaid ütlusi), on koos elavate isikute vahel hädakaitseseisundi tekkimist välistavaks asjaoluks ka sotsiaaleetilised piirangud. Sellisel juhul ei ole tegemist hädakaitseseisundiga, kui oht rünnatava elule ja tervisele ei ole ilmselge. Käesoleval juhul selliste asjaolude esinemist aga tuvastatud ei ole. Süüdistatavale tekkinud võimalikud vigastused (tl 56-58) võivad küll kinnitada süüdistatava sõnu, et tapetu eelnevalt, korteri teisel korrusel kasutas süüdistatava osas vägivalda, kuid tegemist ei olnud sellisel juhul vahetu ründega, mis oleks süüdistatavale tekitanud hädakaitseseisundi xxxxxxxxx noaga löömise hetkel. Seetõttu arvestades lisaks ka süüdistatava joovet ning asjaolu, et paljudele küsimustele vastas süüdistatav „ei mäleta“, peab kohus süüdistatava väiteid xxxxxxxxxxrünnakust kirvega ennastõigustavateks ning käesolevas asjas otsituteks ja tegelikkusele mittevastavateks ning leiab, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitseseisundis. Süüdistatava tegu oli õigusvastane. Vastavalt
lõikele 1 karistatakse isikut ainult juhul, kui ta on õigusvastase teo toimepanemises süüdi. P.B teo, mis oli õigusvastane, puhul ei esine karistusseadustikus sätestatud süüd välistavaid asjaolusid. Vastavalt
-le ei välista süüdistatava joobeseisund süüd, kuivõrd joobeseisundisse oli süüdistatav end viinud teadlikult. Tõendite uurimise tulemusena tuvastas kohus, et P.B 12.02.2012.aastal kella 21 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs, lõi xxxxxxxxxxxxxnoaga rindkerre, tekitades xxxxxxxxxxe rindkere torke-lõikehaava südamepauna ja südame vigastusega, mille tagajärjel tekkis verejooks südamepauna ja äge südameveresoonkonna puudulikkus ning mille tagajärjel saabus xxxxxxxxxxxxxx surm. Sellega pani P.B toime teise inimese tapmise
P.B on xxxxxxxxxxxxx tapmises
7 Karistuse kohaldamine P.B tuleb süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistus vastavalt toime pandud kuriteo raskusele, laadile, süüdistatava süüle ja võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. P.B käitumises kohus raskendavaid asjaolusid
Vastutust kergendavate asjaoludena
järgi arvestab kohus, et kuigi süüdistatava tegevus xxxxxxxxxxxxxunstliku hingamise tegemisel tulenes küll tunnistaja korraldustest ja ei andnud tulemust xxxxxxxxx elu päästmiseks, siis, arvestades süüdistatava seisundit (joovet), loeb kohus siiski, et süüdistatav tegutses abi andmise sooviga
Arvestades ajalist lähedust teo ja abistava tegevuse vahel, loeb kohus seda vahetuks abi andmiseks. Kohus loeb ka, et süüdistatava käitumine nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses väljendab süüdistatava kahetsust teo üle
Karistatuse õiendist P.B kohta (tl.76-77) nähtub, et ta on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõenditest süüdistatava maksustatava tulu kohta (tl 78-80) nähtub, et süüdistatava sissetulek 2011.aastal oli 532 eurot. Prokurör esitas taotluse karistada P.B 6-aastase reaalse vangistusega (tl 114), süüdistatava kaitsja palus kohaldada
järgi maksimaalset katseaega ning vangistust mitte täitmisele pöörata (tl 115).
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 sätestab: vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama.
sanktsioon näeb ainukese karistusliigina ette vangistuse määras kuus kuni viisteist aastat. P.B-le etteheidetav tegu on raskeima tagajärjega- tema teo tagajärjel kaotas teine inimene kõrgeimalt kaitstava õigushüve- elu. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et ainuvõimalikuks mõistetavaks karistuseks sellise teo eest ongi vangistus. P.B on isik, kellel puuduvad küll kehtivad karistused, tema tegu oli aga toime pandud alkoholijoobes ning tulenevalt kohtuistungil tuvastatust tarvitas ta alkoholi tihti. Seega, pannes alkoholijoobes toime teise inimese tapmise, ehk siis kaotades kontrolli oma tegevuse üle, pani süüdistatav toime inimühiskonnas enimhukkamõistetava teo. Karistuse määramisel juhindub kohus esmalt sellest, et karistus peab kandma eripreventiivset eesmärki- mõjutama isikut edaspidi käituma õiguskuulekalt. Teisalt peab karistuse liik ja määr vastama ka ühiskonnas kujunenud arusaamale õigushüve kaitsest. Karistuse määramisel kaalub kohus rikutud õigushüve väärtust ja olulisust. Kohus on seisukohal, et karistus tapmisteo eest saab olla ainult reaalne vangistus ning puuduvad alused jätta vamgistus tingimuslikult täitmisele pööramata
Karistuse määra valikul lähtub kohus kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning isiku süü suurusest. Raskendavaid asjaolusid ei esine, Süüd kergendavate asjaoludena võtab kohus arvesse eespoolmainitud abistamispüüet ning kahetsust. P.B tegu täitis
minimaalkoosseisu- tema tegu oli minimaalne, mida saab teha elu võtmiseks- üks löök, mille tagajärjel saabus väga lühikese aja jooksul xxxxxxxxx surm. Sellest tulenevalt leiab kohus, et P.B tuleb karistada
sanktsiooni minimaalmääras, ehk siis kuueaastase vangistusega.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka P.B eelvangistuses 8 viibitud aeg alates 12.02.2012.a kuni 14.02.2012.a, s.o 3 päeva, ning lugeda P.B ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda aega, kui P.B ilmub kinnipidamisasutusse karistust kandma. Süüdistatavale on kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu, mis tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. Asitõendid- toimikus asuvad pakendid DNA proovidega hävitada kohtuotsuse jõustumisel; riided, plätud ja kirves, mis asuvad PPA Lõuna politseiprefektuuri asitõendite hoidlas, tagastada kohtuotsuse jõustumisel P.B-le , nuga, mis asub PPA asitõendite hoidlas, konfiskeerida vastavalt
Tsiviilhagi. Kannatanu xxxxxxxxxxxu poolt on esitatud tsiviilhagi summas 643.10 eurot. Kohus on seisukohal, et xxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi summas 643,10 eurot tuleb rahuldada ning P.B ’ilt tuleb xxxxxxxxxxxxx kasuks välja mõista 643 (kuussada nelikümmend kolm) eurot ja 10 senti kuriteoga tekitatud kahju katteks. Hüvitis tuleb P.B kanda xxxxxxxxxxxxx arvele nr 1102313775 Swedbank pangas. Vastavalt KrMS § 306 lg 1 p 11 ning 310 lg 1 teeb kohus kriminaalasja lahendades otsuse ka esitatud tsiviilhagi osas, koos süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega saab kohus ka rahuldada esitatud tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on alus tsiviilhagi rahuldamiseks. Hagi on esitatud KrMS § 38 lg 1 p 2 korras (tl 71). xxxxxxxxxxx on tunnistatud kriminaalmenetluses kannatanuks KrMS § 37 lg 1 tähenduses kui isik, kes on kandud varalist kahju Axxxxxxxxxxxxu surmaga seoses matusekulude näol. Hagi õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 127 lg 1, § 129 lõiked 1 ja 2. Süüdistatava tegu oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses- kannatanu pidi tegema rahalisi kulutusi seoses P.B poolt xxxxxxxxxxxxxu tapmisega xxxxxxxxxx matusekulude kandmiseks. Kriminaalasja lahendamisel tuvastas kohus, et süüd välistavaid asjaolusid ei esine. xxxxxxxxxxx tekkinud kahju ulatus on tõendatud toimikus olevate järgmiste tõenditega: - tl 68 krematooriumi arve 70€ - tl 69 krematooriumi arve 450,70€ - tl 70 peielaua arve kokku 122,40€ Kõik kulutused kokku 643,10 eurot. P.B ega tema kaitsja ei ole kulutustele vastu vaielnud, mistõttu saab kantud kulutuste suuruse lugeda tõendatuks. VÕS § 129 lõike 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamise korral hüvitada eelkõige isiku mõistlikud matusekulud, lõike 2 kohaselt tuleb need hüvitada isikule, kellel on matusekulude kandmise kohustus. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et xxxxxxxxx matusekulud kandis xxxxxxxxxxk kui tapetu vend. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, kui kahju ei oleks tekitatud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et kahju tuleb hüvitada, kui esineb põhjuslik seos kahju ning teo vahel. Kohus on seisukohal, et P.B tegu- xxxxxxxxx tapmine, on tekitatud kahjuga-xxxxxxxxu matusekuludega, põhjuslikus seoses ning P.B tuleb vastavad mõistlikud kulud hüvitada. xxxxxxxx poolt hagis nõutud kulutusi peab kohus 9 täies ulatuses mõistlikuks ning eeltoodust tulenevalt mõistab need kulud P.B-lt xxxxxxxxxxxx kasuks välja. Menetluskulud Süüdimõistva otsuse tegemise tõttu otsustab kohus KrMS § 180 lg.1, § 189 lg.2 alusel, et kriminaalmenetluse kulud tuleb hüvitada P.B. Kriminaalmenetluse kulud on: sundraha riigi tuludesse KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel, paljunduskulud KrMS § 175 lg.1 p.5 alusel, ekspertiisitasud KrMS § 175 lg.1 p.3 alusel ning kaitsjatasu § 175 lg 1 p 4 alusel. - Sundraha esimese astme kuriteo puhul on 2,5 kuupalga alammäära ehk 725 eurot; - kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot (tl 83); - postikulud 3,08 eurot (tl 90); - kaitsjatasu kohtueelses menetluses 115,20 eurot (tl 84-85) ning kohtumenetluses 1106,88 eurot (tl 108-110, 121-124), kokku 1222,08 eurot Ekspertiisikulud on: - surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud 287 eurot (ekspertiisiakt nr . 62/30.04.2012), - isiku (P.B ) kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot (ekspertiisiakt nr . 9/30.03.2012), Kokku ekspertiisikulud 348 eurot. Kõikide ekspertiiside hinnad on kehtestatud Kohtuekspertiisiseadusega. Menetluskulud summas 2298 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 61 senti tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada P.B. Kohtunik Ülle Raag Rahvakohtunik Heli Raevald Rahvakohtunik Tiit Kulu 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.