Obsah (7)

§ 214§ 64§ 65§ 122§ 68§ 121§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 27.06.2013 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-13-4200 (12230116594) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Ka

) § 122 järgi lühimenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav P.E Isikukood: XXX;kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; põhiharidus; töökoht: XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: -11.04.2006 Viru Maakohtu otsusega nr 1-05-22,

§ 214

lg 2 p 1,4; 199 lg 2 p 4,5; 118 p 1; § 117 järgi vangistusega

§ 64

lg 1;

§ 65lg 2 alusel vangistusega 6 aastat, 10 kuud ja 24 päeva.

Kaitsja Kannatanu Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 24.11.2012.a, kahtlustatavana kinnipidamine 23.11.2012 ja 08.10.2011.a. (s.o. 2 päeva). Leelo Viil XXX RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 126 kohus o t s u s t a s: o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista P.E

§ 122järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 3.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2011.a.

s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.11.

2. P.E suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. KrMS § 310-1, VõS § 1055 järgi rahuldada kannatanu XXX taotlus lähenemiskeelu kohaldamises osaliselt. Keelata P.E kannatanu XXX lähenemine avalikes kohtades ja samuti XXX elukohale mitte vähem kui 100 meetrit. Lähenemiskeeld ei kehti Eesti Vabariigi kohtuhoonetes pooltevahelistel võimalike tsiviilasjade kohtuistungitel. Kannatanu XXX taotlus füüsilise lähenemiskeelu kohaldamises XXXsuhtes jätta läbi vaatamata.
4. Välja mõista P.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480 EUR. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 EUR.
5. Välja mõista P.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu 300,45 EUR (so kaitsjatasu 300 EUR ja koopiakulu 0,45 EUR). Menetluskulu tuleb tasuda selliselt, et 9 kuud tasuda 30 eurot ning 10-ndal kuul tasuda 30,45 eurot.
6. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“, „kaitsjatasu“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
7. Asitõendid: • • • Kööginuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 2 CD plaati hädaabikõnede salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 1 CD plaat tunnistaja XXX ülekuulamise salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Kohtu selgitused: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et eesti keelt mitte valdavale ja vahi all viibivale süüdimõistetule tõlgitakse kohtuotsus emakeelde. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada tõlke saamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Esitatud süüdistus: P.E süüdistatakse selles, et tema 08.10.2011a. eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 02.00 Tallinnas aadressil XXXkorteris 1 põhjustas löömisega valu ja tekitas kehavigastusena parema kõrvalesta pindmise haava XXX. Nimelt täpsemalt, ühise alkoholitarvitamise käigus puhkes P.E ja XXXvahel tüli. Tüli käigus lõi P.E korteri erinevates tubades XXXkorduvalt nii kätega vastu nägu kui ka jalgadega vastu keha. Vägivalda nägi pealt P.E ja XXXühine alaealine laps XXX(sündinud XXX). Samuti tema, 11.11.2011.a eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel kellaajal, umbes kella 20.50 paiku, Tallinnas aadressil XXXkorteris 1, lõi XXX jalaga kõhtu ning rusikatega vastu keha, põhjustades XXXsellega valu. Samuti tema, 20.04.2012, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel ajal pärast kella 21.00, Tallinnas aadressil XXXkorteris 1 põhjustas kehalise väärkohtlemisega valu XXX. Nimelt täpsemalt puhkes XXXning P.E vahel ülalnimetatud ajal ja kohas tüli, mille käigus P.E lõi XXXteleviisoripuldiga vastu pead ning põhjustas sellega valu. Seejärel, kui XXXoli P.E endast jalgadega eemale tõuganud, lõi P.E korduvalt XXXrusikatega vastu rindkeret, kõhtu ja külge, samal ajal nõudes, et XXXhelistaks uuesti politseile ning tühistaks väljakutse. P.E õpetas oma vägivaldse tegevuse kui patrullpolitseinikud uksekella lasid. Vägivalda nägi pealt P.E ja XXXühine alaealine laps XXX(sündinud XXX). Samuti tema, 22.11.2012 öösel vastu 23.11.2012 Tallinnas aadressil XXXkorteris 1 põhjustas suurt valu ja tervisekahjustusi XXX. Nimelt täpsemalt, pärast seda, kui P.E kohtles halvasti kassipoega ning XXXastus kassipoja kaitseks välja, tiris P.E XXX juustest ja lõi lahtise käega XXXvastu nägu ja põhjustas sellega valu. Seejärel, kui XXXenesekaitseks üritanud P.E küünistada, peksis P.E XXX rusikas käega vastu nägu. Seejärel, kui XXXnimetatud löökidest põrandale kukkus, lõi P.E maaslamavat XXX korduvalt jalaga kehasse. Kui XXXüritas roomata tütre tuppa, siis tiris P.E ta juustest tagasi ning jätkas peksmist. P.E lõpetas omal initsiatiivil peksmise. Oma põhjendamatu vägivaldse käitumisega põhjustas P.E XXXpiinavat valu ja alljärgnevad tervisekahjustused: alalõualuu murd, hematoomid alalõualuu piirkonnas, marrastused vasaku küünarnuki piirkonnas, parema jala põlve ja vasaku jala sääre marrastused ning alumise hambarivi parema poole punetus ja paistetus. Toimunut kuulis kõrvaltoast P.E ja XXXühine alaealine laps XXX(sündinud XXX). Seega on P.E põhjustanud suurt valu ja järjepidevalt kehaliselt väärkohelnud teist isikut ning põhjustanud sellega valu ja kehavigastusi, mis on

§ 122kirjeldatud kuritegu.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu XXXütlused koos tõlkega /t.l 2-5/ 2) Patsiendikaart nr XXX /t.l 6-7/ 3) Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga /t.l 9-15/ 4) XXXläbivaatuse protokoll koos fototabeliga /t.l 21-23/ 5) indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t.l 32/ 6) Kahtlustatav P.E ütlused koos tõlkega /t.l 34-36/ 7) Tunnistaja XXXütlused koos tõlkega /t.l 38-40/ 8) Tunnistaja XXXütlused koos tõlkega /t.l 41-44/ 9) Tunnistaja XXXütlused koos tõlkega /t.l 45-47/ 10) XXXütlused koos tõlkega /t.l 48-53/ 11) Kannatanu XXXütlused koos tõlkega /t.l 80-83/ 12) Kannatanu XXXtäiendavad ütlused koos tõlkega /t.l 89-92/ 13) Tunnistaja XXXütlused koos tõlkega /t.l 97-100/ 14) Kahtlustatav P.E ütlused koos tõlkega /t.l 101-104/ 15) Tunnistaja XXXütlused koos tõlkega /t.l 111-114/ 16) Asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega /t.l 117-120/ 17) Kannatanu XXXütlused koos tõlkega /t.l 129-131 ja 132-134/ 18) Väljavõte haigusloost nr XXX /t.l 135-137/ 19) XXXläbivaatuse protokoll koos fototabeliga /t.l 141-143/ 20) Kiirabikaart nr XXXja Regionaalhaigla teatis /t.l 146/ 21) Asitõendi vaatlusprotokoll koos tõlkega /t.l 156-157/ 22) Tunnistaja XXXütlused /t.l 158-167/ 23) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t.l 177/ 24) Kahtlustatav P.E ütlused /t.l 180-181, 221-223/ 25)Karistusregistri teatis /t.l 203-205/ 26)Viru Maakohtu 11.04.2006 otsus nr 1-05-22 /t.l 206-29/ 27)Viru Maakohtu kohtumäärus P.E ennetähtaegse vabastamise kohta /t.l 210-212/ Kohtuistungil esitas prokurör taotluse avaldada täiendavalt t.l 216-217. Kaitsja prokuröri taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus avaldas täiendavalt t.l 216-217 s.o lähenemiskeelu taotlus. Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on P.E-le süüksarvatud teod tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tuvastatud on, et P.E põhjustas vähemalt 4-l korral XXXvalu. Prokurör taotles P.E süüdi tunnistamist

§ 122järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat ja 6 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra so Sergei Artjuhhovskil tuleb ära kanda 2 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 järgi arvata maha eelvangistuses viibitud aeg s.o.1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aasta, 3 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Samuti taotles prokurör kannatanu suhtes lähenemiskeelu kohaldamist. Kannatanu seisukoht ja taotlus: Kannatanu XXXnõustus prokuröri poolt taotletud karistusega. Jäi lähenemiskeelu taotluse juurde. Süüdistatava seisukoht: P.E tunnistas ennast

§ 122järgi süüdi täielikult.

Kahetses toimepandut ning nõustus lähenemiskeelu kohaldamisega. Süüdistatav ei soovinud istungil ütlusi anda ja jäi eeluurimisel räägitu juurde. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud

§ 122järgi.

Tõendid on lubatavad. Üheski vägivalla episoodis kahtlust ei teki. P.E kahetseb tehtut, on kannatanu ees vabandanud. Leiab, et P.E ühiskonnast likvideerimise vajadust ei ole. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 122

järgi ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. 08.10.2011a.episood 08.10.2011 episoodis on kannatanu XXXeksinud kuupäevas: kannatanu on ütlustes nimetanud, et tal tekkis P.E-ga 07.11.2011.a. tüli, kuid patsiendikaardi, isiku läbivaatuse protokolli ja süüdistatava ütluste kohaselt toimus sündmus 08.10.2011.a. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu annab ütlusi sündmuste kohta, mis toimuvad tulevikus s.o. kuu aega hiljem 07.

1. Kohtu arvates ei muuda kannatanu eksimus kuupäevas isiku ütlusi ebausaldusväärseks, tegemist on ilmselgelt kirjaveaga. P.E poolt 08.10.2011a. XXXpeksmine eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 02.00 Tallinnas aadressil XXXkorteris 1, on tõendatud kannatanu XXXütlustega /t.l 2-5/, mille kohaselt 07.11.2011 jõi ta koos P.E-ga alkoholi. Hiljem tekkis neil sularaha pärast tüli. Tüli käigus lõi P.E temale rusikaga näkku. Seejärel hakkas P.E teda peksma nii käte kui ka jalgadega vastu keha ning pead. Patsiendikaardi nr XXX kohaselt /t.l 6-7/ diagnoositi 08.10.2011 XXX pindmine peavigastus.XXXläbivaatuse protokolli ning fototabeli /t.l 21-23/ kohaselt nähtub, et kannatanu XXXparemal kõrval on paistetus ning hüübinud veri. Muud välised vigastused puuduvad. P.E on andnud ütlusi /t.l 34-36/, mille kohaselt tunnistab P.E oma süüd osaliselt. Nimelt oli tal elukaaslasega 08.10.2011.a. olmetüli, mille käigus ei hoidnud ta ennast tagasi ning lõi oma elukaaslast. Tunnistab, et lõi XXX, kuid mitte rohkem kui kolm korda. Võimalik, et lõi XXX peopesaga vastu nägu ning tõukas teda. XXX teda noaga ei löönud, haava paremale tuharale lõi juhuslikult ise. Kahetseb toimepandut. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi /t.l 38-40/, mille kohaselt läks ta 07.10.2011 kella 23.00 ajal P.E juurde. Korteris oli peale P.E veel ka Artjuhhvoski naine ning naise sõbranna XXX. Kõik olid alkoholi tarvitanud. Mingil hetkel läksid Sergei ja toast välja ning hakkasid tülitsema. Nägi, et Sergei lamas esiku põrandal. Samuti nähtus l näos, parema kõrva juures, verejälgi. Tunnistaja XXXütluste /t.l 41-44/ kohaselt jõid nad 07.10.2011.a. Sergei juures alkoholi. Mõne aja pärast läksid Sergei ja lahkusid toast ning ta palus XXXl, kes on Sergei ja tütar, vaatama minna, kus Sergei ning on. Kuna XXX ütles temale, et vanemad tülitsevad vannitoas, siis läks vannitoa ukse juurde ning nägi, kuidas Sergei lõi t kaks korda. Tiris Sergei juurest ära, kuid Sergei lõi ka teda käega näkku. Saadud löögist oli valus. Kuna Sergei peksis t edasi, siis helistas politseisse. Tunnistaja XXXütluste /t.l 45-47/ kohaselt helistas 08.10.2011 temale tütar XXX, kes teatas, et P.E peksis ta läbi. XXXütluste /t.l 48-53/ kohaselt, jõid 07.10.2011 tema isa ja ema koos külla tulnud tädi XXX ning veel ühe isa sõbraga. Ta mäletab, et isa kutsus ema vannituppa, alguses rääkisid vanemad vaikselt, kuid hiljem karjusid. Läks vannitoa ukse juurde ning kuulis, kuidas isa karjus ema peale. Seejärel kuulis, kuidas isa hakkas ema lööma. Kui vannitoa uks avati nägi ema käte peal verd. Seejärel läks oma tuppa. Samuti sisenesid ka sinna ema ja isa. Nägi, kuidas isa lõi ema jalaga. 11.11.2011.a episood P.E poolt 11.11.2011.a XXXpeksmine eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel kellaajal, umbes kella 20.50 paiku, Tallinnas aadressil XXXkorteris 1, on tõendatud asitõendi vaatlusporotokolliga /t.l 117-120/ millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on CD plaat, mille peal on salvestatud juhtimiskeskusesse laekunud 11.11.2011 kõne, kus Hitrova kutsus 11.11.2011 politsei aadressile XXXTallinn, kuna tema elukaaslane ründas teda. Kannatanu XXXandis täiendavaid ütlusi /t.l 89-92/ selle kohta, et pöördus
2. aasta sügis-talvel politseisse, kuna Sergei lõi teda jalaga kõhtu ning rusikatega vastu keha. P.E on andnud ütlusi /t.l 101-104/ mille kohaselt kinnitab, et episood, mis toimus septembrist kuni jaanuarini 2012, leidis aset. Mäletab, et lõi kannatanut, kuid kuhu, seda ei tea. Kuigi kannatanu ei suuda meenutada kuriteo täpset kuupäeva, ei muuda see eksimus kohtuarvates kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks: arvestades P.E tegevuse järjepidevust on mõistetav, et kannatanu ei ole suutnud oma ütlustes sündmuste toimumise aega täpselt määratleda. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et P.E tarvitas XXXsuhtes 11.11.2011 füüsilist vägivalda. 20.04.2012 episood P.E poolt 20.04.2012.a XXXpeksmine eeluurimisel täpsemalt tuvastamata õhtusel ajal pärast kella 21.00, Tallinnas aadressil XXXkorteris 1, on tõendatud: kannatanu XXXütlustega /t.l 80-83; 89-92/ mille kohaselt hakkas tema elukaaslane P.E teda 20.04.2012.a. solvama, seejärel lõi Sergei puldiga temale pähe ning rusikaga vastu keha, rindu, kõhtu ning külge. Tundis suurt valu. P.E ütluste kohaselt /t.l 101-104/ tülitses ta ga, mille käigus lõi kannatanut puldiga pähe. Asitõendi vaatlusporotokolliga /t.l 117-120/ mille kohaselt on tõendatud, et 20.04.2012.a. kutsus XXXpolitsei aadressile XXXTallinn, kuna elukaaslane P.E ründas teda. 22.11.-23.11.2012 episood P.E poolt 22.11.2012 öösel vastu 23.11.2012 XXXpeksmine Tallinnas aadressil XXXkorteris 1, on tõendatud: kannatanu XXXütlustega /t.l 129-131 ja 132-134/, mille kohaselt jõi ta 22.11.2012.a. koos P.E-ga viina. Hiljem hakkas P.E kassipoega lööma ning kui ta astus kassi kaitseks välja, siis hakkas Sergei teda peksma. Alguses lõi P.E teda avatud käega vastu nägu, seejärel rusikaga näkku. Löögi tagajärjel kukkus põrandale. Veel lõi P.E teda korduvalt jalgadega vastu keha. Kutsus kohale politsei, kes omakorda kutsus kiirabi. Traumapunktis diagnoositi tal lõualuu murd. Väljavõttest haigusloost nr XXX /t.l 135-137/ nähtub, et 23.11.2012.a. tuvastati SA Põhja –Eesti Regionaalhaiglas XXX alalõualuu murd. XXXläbivaatuse protokollist ning fototabelitest /t.l 141-143/ nähtub, et XXXalumises hambarivis paremal poolel on punetus. Samuti nähtub, et kanntanu parema jala põlv ning vasaku jala sääreluu on marraskil. Asitõendi vaatlusprotokolli /t.l 156-157/ kohaselt on vaadeldavaks objektiks fail, milles sisaldub 23.11.2012 politsei juhtimiskeskuse telefoni numbrile 110 tehtud kõnesalvestus, salvestuse järgi tehtud mahakirjutuselt nähtuvalt helistas Hitrova 23.11.2012.a. politsei juhtimiskeskusesse ning teatas, et P.E peksis ta läbi. P.E on oma ütlustes /t.l 180-181, 221-223/ süüd tunnistanud. P.E-le esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikule ette kannatanu XXXjärjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist, so

§ 122

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

§ 122kaitstav õigushüve on inimese tervis.

Piinamise objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista

§ 121

koosseisule vastavaid tegusid (löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine). Piinamiseks kvalifitseeruvad nimetatud teod on kahel juhul-toime panduna järjepidevalt või suurt valu põhjustavatena. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad ajaliselt olla lahutatud ja kantud eri tahtlustest või ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegusid, mis moodustavad piinava situatsiooni. Tuvastatud on, et P.E on ca 1 aasta pikkuse perioodi vältel järjepidevalt tekitanud kannatanule erinevaid kehavigastusi, süüdistatava süü leidis tõendamist kannatanu XXXsuhtes 4 vägivallaepisoodis. Kohus märgib, et P.E peksis kannatanut mitmel korral näo, keha ning jalgade piirkonda, põhjustanud kannatanule füüsilist valu. Samuti on P.E peksmise tulemusel tekitanud XXXlõualuu murru. Kõik loetletud tegevused on kohtu arvates puudutatud isikule suurt valu põhjustavad. Tegemist on mitme ajaliselt üksteisest lahutatud teoga, need on toime pandud sama kannatanu suhtes ja on eraldivõetuna kvalifitseeritavad

§ 121järgi.

Vägivallateod ei ole lahutatavad üksteisest aastatega, vaid kuudega. Süüdistatav on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. P.E pidi aru saama, et tekitab kannatanutele füüsilist valu. Kohtu hinnangul tegutses P.E otsese tahtlusega. Seega on kohtu arvates

§ 122süüteokoosseis igakülgselt täidetud.

Kohtu hinnangul pani P.E toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. P.E on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 122

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. P.E on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 11.04.2006.a. Viru Maakohtu otsusega

§ 214lg 2 p1,4; § 199 lg 2 p 4,5; 118 p 1; § 117 järgi /t.l 206-209/.

P.E ei oma regulaarset sissetulekut. Kohtu arvates ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud – karistus tuleb määrata isiku süü suurust silmas pidades; lisaks ei ole P.E võimeline rahalist karistust tasuma. Kohtu arvates ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahalise karistuse mõistmisega. P.E on oma süüd tunnistanud ja kahetses. Kahetsust toimunu üle avaldas süüdistatav ka kohtuistungil, samuti vabandas süüdistatav kannatanu ees. Kohtu arvates on süüdistatava kahetsus siiras. P.E isiku osas märgib kohus, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu ja tunnistajad nentinud, et kaine peaga on süüdistatav normaalne, kuid purjus peaga muutub agressiivseks. Karistuse määramisel ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et süüdistatava poolsed ründed läksid järjest intensiivsemaks, päädides lõpuks kannatanu lõualuu murruga. Samuti tuleb märkida, et kannatanul tuvastati korduvalt vigastused ka peapiirkonnas, mis on elutähtis organ. Arvestades P.E süü tunnistamist ja siirast kahetsust, on kohtu arvates põhjendatud talle karistuse määramine alla sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja leidis, et P.E karistamisel tuleks määrata katseaeg, ühiskonnast likvideerimise vajadust ei ole. Süüdistatav on kahetsenud ning kannatanu ees vabandanud. Kohus ei nõustu sellega, et P.E-le mõistetud karistuse võiks osaliselt jätta täitmisele pööramata. Kohus märgib, et üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näe kohus ühtegi põhjust miks peaks P.E kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistusest tingimisi vabastamine ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et korduvalt oma elukaaslast füüsiliselt ründav ja isik on toime pannud väheohtliku kuriteo. Samuti arvestab ka kohus asjaoluga, et varasemalt on P.E tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanenud /t.l 210-212/, kuid see karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuriteo toime panemist ja seda alaealise lapse nähes. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb KrMS § 238 lg 2 järgi P.E-le mõistetavast liitkaristusest maha arvata 1/3.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2011 so 1 päev karistuse hulka. Eeltoodu alusel leiab kohus, et: 1. P.E tuleb süüdi mõista

§ 122järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 3 kuud.

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. P.E tuleb ära kanda 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus. 3.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg so 1 päev, karistuse alguseks lugeda 23.11.2012.a. Kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamises: Kannatanu on 03.12.2012 esitanud taotluse lähenemiskeelu kohaldamises. Taotluse kohaselt palub kannatanu keelata süüdistataval läheneda talle ja tütrele XXX XXX põhjusel, et nad kardavad süüdistatavat. Kannatanu märkis, et süüdistatav on teda korduvalt peksnud ja ähvardanud mis tahes viisil kätte maksta, kui ta arestitakse. Kohtuistungil jäi kannatanu oma taotluse juurde. Süüdistatav oli kannatanu taotlusega nõus ja märkis, et kui see on kannatanu soov, siis ta vastu ei vaidle. KrMS § 310-1 võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu kuni 3 aastat. Võlaõigusseaduse (VõS) § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist; lg 2 järgi ei ole VõS § 1055 lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav pani kannatanu suhtes toime isikuvastase kuriteo. Seega on lähenemiskeelu kohaldamise eeldus täidetud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et ta kardab süüdistatavat. Süüdistatav ei vaielnud lähenemiskeelu kohaldamisele vastu. Kohus märgib, et käesoleval hetkel on mõistlik ja põhjendatud kohaldada süüdistatavale lähenemiskeeldu üksnes kannatanu suhtes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on XXXkannatanu ja süüdistatava ühine laps. Kriminaalasjas on tõendatud üksnes süüdistatava vägivald kannatanu suhtes, XXXosas süüdistatavale süüdistust esitatud ei ole ja toimikus puuduvad viited asjaolule, et süüdistatav oleks tarvitanud XXXsuhtes vägivalda. Kohtu hinnangul tuleb süüdistataval ja kannatanul lahendada lapse hooldusõiguse küsimus ja võimaliku lähenemiskeelu kohaldamine XXXsuhtes tsiviilkohtu menetluse korras: käesolevalt kriminaalasja menetleti lühimenetluses ja seega puudus kohtul võimalus küsitleda lähenemiskeelu osas XXX XXX; kohus märgib, et XXXon asja materjalide kohaselt sündinud XXX ja seega piisavalt vana, avaldamaks arvamust võimaliku lähenemiskeelu kohaldamise kohta. Kohus märgib, et isa õigus oma lapsega suhelda tuleneb perekonnaseadusest ning selle õiguse piiramine on põhjendatud üksnes erandjuhtudel, sh tuleb enne kaalutlusotsuse tegemist võimaluse korral ära kuulata ka laps. Kohtu arvates ei kahjusta käesoleva otsuse alusel XXXsuhtes lähenemiskeelu kohaldamata jätmine kohaldatavat lähenemiskeeldu XXXosas: kohus märgib, et süüdistatava vabanemisel kinnipidamisasutusest on XXXpiisavalt vana, kohtumaks oma isaga soovi korral iseseisvalt, ema kõrvalise abita. Eeltoodu alusel rahuldada KrMS § 310-1, VõS § 1055 järgi kannatanu XXXtaotlus lähenemiskeelu kohaldamises osaliselt. Keelata P.E kannatanu XXXlähenemine avalikes kohtades ja samuti XXXelukohale mitte vähem kui 100 meetrit. Lähenemiskeeld ei kehti Eesti Vabariigi kohtuhoonetes pooltevahelistel võimalike tsiviilasjade kohtuistungitel. Kannatanu XXXtaotlus füüsilise lähenemiskeelu kohaldamises XXXsuhtes jätta läbi vaatamata. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: • 2 CD plaati hädaabikõnede salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. • 1 CD plaat tunnistaja XXXülekuulamise salvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. CD plaatide säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. • Kööginuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas- hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel: kööginoa osas avaldas kannatanu, et ei soovi selle tagastamist. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Väljamõistmisele kuulub ka riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotluse 300 eurot riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Samuti kuulub väljamõistmisele kaitsjale koopia tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel s.o. 0,45 eurot. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtult menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Seega mõistab kohus P.E-lt välja menetluskulud täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab P.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot. Kohus mõistab P.E-lt riigieelarve tuludesse menetluskulu kokku 300,45 eurot so kaitsjatasu, koopiategemise kulu ning ekspertiisitasu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul selliselt, et 9 kuud tuleb tasuda 30 eurot ning 10-ndal kuul tasuda 30,45 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“, „kaitsjatasu“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/